Ettevõtja: kõik tööauto kasutajad pole riigivargad

Artikkel

- Uudised
- Kaisa Gabral
- 9. märts 2016 kell 15:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtja: kõik tööauto kasutajad pole riigivargad
Astlanda ehituse juht Kaupo Kolsar kiidab heaks sõidupäeviku kadumise võimalustFoto: Andras Kralla
Praegu eeldatakse, et kõik tööautot kasutavad töölised on petturid ja riigivargad ja seepärast on tööauto kasutamise erisoodustusmaks pandud ebamõistlikult kõrgeks, märkis Astlanda Ehituse juhatuse esimees Kaupo Kolsar.
Alles eelmise aasta 1. septembrist jõustunud töötajate autode sõidupäeviku pidamise kohustusele võidakse nüüd uue valitsuse koostatava eelnõu järgi peagi ettevõtjate rõõmuhõisete saatel vesi peale tõmmata.
Riigikogu rahanduskomisjoni kohtumisest kaubandus-tööstuskoja presidendi Toomas Lumani ja peadirektori Mait Paltsiga koorus välja eelnõu, mis kaotaks autode sõidupäeviku ja vaataks erisoodustuse osa üle. „See teema on tükk ega üleval olnud. Sõidupäevikute täitmine on näiline tegevus, butafooria, mis ei anna auto eesmärgipärasest kasutamisest adekvaatset pilti. Rahandusministeerium peaks selle eelnõu valitsusse nüüd tooma,“ lausus rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer.
Samas ei soostunud ta täpsustama võimalikke erisoodustuse muudatusi ja soovitas neid küsida rahandusministeeriumist. „Kui nad on jõudnud faasi, et saavad eelnõu välja käia, küll nad siis ise seletavad,“ lausus Holsmer. „Käibemaksu arvestuses mingeid muudatusi plaanis ei ole – see jääb samaks. Erisoodustuse kohta täpsustab rahandusministeerium,“ lisas Holsmer.
Ei maksa imestada, kui olukord läheb segasemaksLasse Lehis, maksumaksjate liidu juhatuse liige
Olen paraku näinud ainult pealkirju, vastavad materjalid ise on „Asutusesiseseks Kasutamiseks“ templiga ja minusugustele neid lugemiseks ei saadeta. Vähemalt mitte enne, kui tähtsad otsustajad on oma tähtsad otsused ära teinud. Kui sellisel viisil asju aetakse, siis ei maksa muidugi ka imestada, kui pärast selgub, et tegelikult läks olukord praegusest veel segasemaks ja ebaõiglasemaks.
Sellepärast tahangi enne detaile näha, sest ma ei kipu hästi uskuma, et erisoodustusmaksud lihtsalt ära kaotatakse. Sest kui ainult päevik ära kaob ja maksud jäävad, siis on kohe probleem nendel, kes tahavad päevikut pidada ja maksaksid sel juhul vähem või ei maksaks üldse.
Tihti, kui jutt autode peale läheb, hakkavad kõik mõtlema tüüpilise kontoritöötaja peale, kes tuleb autoga tööle ja sõidab õhtul koju ja väga palju tööasjus autot ei kasuta. Aga unustatakse ära, et paljud töökohad on sellised, kus ainult autoga sõita tulebki - kas klientide vahet, asjaajamised, teiste inimeste transport, kaupade vedu jne. Olukorrad on väga erinevad ja väga lihtsad lahendused on mõnele meeldivad, mõnele teisele aga ebaõiglased. Kui maksusüsteem ei ole piisavalt paindlik, võib tekkida vastuolu põhiseadusega.
Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna juhi kohusetäitja Liisi Polli sõnul on aga ministeeriumi jaoks veel vara midagi öelda. Ka ei soovinud maksuamet kommenteerida, kuidas sõidupäeviku kadumine nende tööd muudaks, ja viskas palli tagasi rahandusministeeriumile: „Aitäh, aga loobume kommenteerimise võimalusest. Maksupoliitikat puudutavate teemadega saab aidata rahandusministeerium,“ märkis avalike suhete juht Rainer Laurits e-kirjas.
Mõttetu lisatöö
Ehitusettevõtte Nordecon ASi juhatuse esimehe Jaano Vingi sõnul on sõidupäeviku võimalik kadumine üldjoontes positiivne otsus. „Juhul, kui sellega mingil muul moel jälle bürokraatiat ei suurendata, siis toetan,“ kommenteeris ta napilt.
Astlanda ehituse juhatuse liikme Kaupo Kolsari sõnul mõjutaks sõidupäeviku kaotamine nende ettevõtet tugevalt. „See oleks väga õige mõte! See on mõttetu lisatöö kõikidele ettevõtetele lasta neid sõidupäevikud vorpida,“ märkis Kolsar. Ta lisas, et sellest võidaksid nii riik kui ka ettevõtjad. „Te ei kujuta ette kui suur majapidamine see lehtede täitmine on,“ lisas Kolsar. Tõde on nende sõidupäevikute abil selgitada nii ehk naa keeruline.
„Oleme teinud statistikat, et kui määrata mingi õiglane ja mõistlik kuutasu – erisoodustusmaks –, siis ükski inimene, ka see, kes püüab päevikut enda kasuks tavaliselt kallutada, ei viitsi sellega tegeleda,“ rääkis Kolsar. Kehtiv erisoodustusmaks tööautodele on tema sõnul liiga kõrge.
Ettepanekud kasvatavad usaldust ettevõtete ja riigi vahelAivo Adamson, Starman Grupi juht
Mõlemad sammud on mõistlikud ja pigem kasvatavad usaldust ettevõtete ja riigi vahel. Starman on läinud seda teed, et meil ametisõidukid on ainult töösõidukid ja kõik asjapulgad, kes teevad ametisõite, on palgaga kaetud. Pealegi, inimene on ka palju ratsionaalsem, kui ta oma raha eest sõidukit soetab ja peab. Tehnikute sõidukid on töövahendid ja peab ütlema, et siin avaldub sõidupäevikute kaotamine positiivselt. Niigi plaanime kogu autopargi välja müüa ja need sõidukid on ka varustatud GPSidega.
Spordikuludelt erisoodustuse kaotamine kas või osaliselt on ka igati teretulnud ja see annnab tööandjale rohkem jõudu juurde inimesi motiveerida mitte ainult rahaliselt, ilma lisakuludeta või siis väiksemate lisakuludega.
„Praegu eeldatakse, et kõik tööautot kasutavad töölised on petturid ja riigivargad. Tegelt ei ole ju. Ja sellepärast panna nii suur koormus kõigile ettevõtetele peale – see pole mõistlik. Kui vaadata, kui palju inimesed on nädalas tööl ja kui palju on neil vaba aega, siis reaalselt pole võimalik tööautoga nii palju sõite teha töönädalal, et tasuks ära erisoodustusmaksu tasumine praegusel kujul. Siis hakataksegi päevikut täitma. Kuid, kui neist sõitudest on 90% ametisõidud, mille pealt ei pea soodustust tasuma ja 10% on erasõidud – siis sa pead ju sisuliselt tõestama seda, et teed töövahendiga tööd,“ selgitas Kolsar hetkel valitsevat absurdsust.
Kunda Nordic Tsemendi juhi Meelis Einsteini sõnul võtab sõidupäeviku täitmise nõude kaotamine ressurssi ettevõtjatelt ja maksuametilt. „Sõiduauto kasutamine erasõitudeks ei läheks sel juhul erisoodustuse alla ja pole vaja üldse kontrollida. Kui see realiseerub, siis on kõik õnnelikud,“ märkis Einstein, kuid lisas, et tasub siiski oodata, milline näeb vastav eelnõu välja siis, kui valmis on.
Ka sportimist soodustatakse
Eelnõuga on päevakorras ka töötajate spordikuludelt teatavas ulatuses erisoodustusmaksu kaotamine. See on Kaupo Kolsari sõnul pseudoteema. Iga ettevõte peaks tema sõnul suutma oma töötajatele maksta sellist palka, et inimene saaks endale ka sportimist lubada. „Alkoholi joomist töötajatele me ei pea ju kuidagi kompenseerima. Miks peame siis tervislikku eluviisi toetama? Ühiskonna mõttes mõistlik jah, kuid siiski. Ja millist spordiala me siis toetame? Kas rahvatants on ka sport?“ küsis Kolsar.
Prisma Peremarketi turundus- ja kommunikatsioonijuht Silver Säga ütles, et Prisma toetab seda ideed kindlasti. „Meil on koostöölepingud paljude spordiklubide ning ujumiskeskustega Tallinnas, Narvas ning Tartus. Kui meie töötaja soovib nendest mõne teenuseid kasutada, kompenseerib Prisma Peremarket sellest kulust poole ehk 50%,“ märkis Säga, kelle sõnul ettevõttes usutakse, et spordikuludelt erisoodustusmaksu kaotamine võimaldaks väga paljudel just väiksematel ettevõtetel soodustada oma töötajate tervislikke eluviise. Ta lisas, et väiksema maksukoormuse puhul saaksid nad kompenseerida suuremat osa sportimisest tekkinud kuludest.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum