Tööturg vaevleb tootmisjuhtide põuas

09. märts 2016, 07:00
OÜ Krimelte tegevdirektori Alar Salumi sõnul kehtib reegel, et mida suurem on ettevõte, seda olulisem vastutus lasub tootmisjuhi ametikoha täitjal.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160309/NEWS/160309780/AR/0/OÜ-Krimelte-tegevdirektor-Alar-Salum.jpg

Tootmisettevõtted kurdavad, et Eesti tööjõuturul ei ole piisavalt sobilikke keskastmejuhte ja spetsialiste.

Tootmisjuhtidele esitatakse ettevõtetes kõrgeid ootusi - peale oskuse tootmist kasumlikult arendada peab ametisse sobima ka isikuomaduste poolest, meeskonda tuleb sulanduda ja organisatsioonis koostööd teha, kirjutab 10. märtsi Äripäev tööstuse rubriigis.

Saku Õlletehase tootmisdirektori Marika Tungeli sõnul pole keskastmejuhtide ja spetsialistide puudus mitte üksikute tootmisvaldkondade, vaid terve turu probleem.

ASi Liimpuit juhataja Juho Toomiku sõnul on vaevarikas eelkõige ameti efektiivseks ja kasulikuks arendamine, sest väikeettevõttes on tootmisjuhi ametikoht asendatav. Kui varem oli ASis Lasva Liimipuit tootmisjuht, siis praegu on samad funktsioonid hõivanud ettevõtte arendusjuht - töö põhirõhk on nihkunud protsesside arendamisele. "Meie väikeses ettevõttes tootmisjuhti kui sellist otseselt vaja ei ole, sest tootmisprotsess on lihtne," lisas ta.

Samas pole Toomiku sõnul selles midagi ebaharilikku, et väikeettevõttes tootmisjuhi ametikoht puudub. Peale tegevjuhi, kes võib samu ülesandeid edukalt täita, on väikeettevõtetes ka omanik tootmisprotsessidele lähedal või nendesse kaasatud, mistõttu käib arupidamine paljuski tema kaudu. "Mõnikord piisab, kui dokumentatsioon on korrapärane ja meistrid ning töölised asjalikud," märkis Toomik.

Mida parem dokumentatsioon, seda vähem on tema hinnangul tarvis suulist ja personaalset juhtimist. "Sellisel juhul väikeettevõttes tootmisjuhti kui sellist otseselt vaja ei olegi,” lisas ta. Näiteks nende ettevõttes seisneb tootmisjuhi funktsioon ennekõike ressursside planeerimises. Ettevõttele esitatatakse erisuguseid tellimusi, toodetakse toorainet, mööblikilpe ja detaile. "Seetõttu võib tootmisprotsessi puhul rääkida väga erinevast töömahust. See tähendab, et firma suurim väljakutse on tootmis- ja tööajaressursi planeerimine,” selgitas Toomik.

"Kui võtta tööle tootmisjuht, kes ei suuda selgeks teha tootmisressursse, masinaid ja inimesi, siis lükatakse tellimused läbi n-ö kõhutunde baasil. Kui aga palgata asjalik inimene, kes saab asjadest aru ja suudab seda funktsiooni täita, pole tema ametinimetus absoluutselt oluline,” lisas ta.

Suurettevõtetes on tootmisjuhte mitu

Ka Euroopa juhtiva ehituskeemia tootja OÜ Krimelte tegevdirektori Alar Salumi sõnul on tootmisjuhi funktsioonid ettevõttes ümbermängitavad. "Sõltuvalt ettevõtte eripärast võib tootmisjuhi funktsioon olla liidetud ka mõne teise ametikohaga - näiteks tegevjuht või juhatuse liige võib samaaegselt olla ka tootmisjuht,” sõnas Salum. Samas kipub tema sõnul tootmises kehtima reegel, et mida suurem on ettevõte, seda olulisem vastutus lasub tootmisjuhi ametikoha täitjal. Seega, kui väikeettevõtted saavad edukalt hakkama ka ilma tootmisjuhita, nõuab suurettevõtete struktuur läbimõeldumaid vangerdusi.

Krimelte kuulub ettevõtte müügi- ja tootmisüksusi ühendavasse Wolf Gruppi. Ettevõtte tootmisdirektori vastutusalasse kuulub kogu tootmine. Tootmisjuhid on omakorda ametis kõigis grupi tootmisettevõtetes ja vastutavad ühe või teise tootmisüksuse töökorralduse eest.

Analoogne struktuur on ka Saku Õlletehases - tootmistegevust koordineerib ettevõtte juhtkonna liikmena tootmisdirektor, kellele omakorda organisatsioonistruktuuris alluvad valdkondlike üksuste juhid. "Nii on meil vastutusvaldkonnad jagatud. Näiteks keeduprotsessi osakonnas ja pakendamises seisavad kõikide protsesside eest vastavad valdkonnajuhid,” rääkis Saku Õlletehase tootmisdirektor Marika Tungel. Peale selle koordineeritakse tööd nii valdkondadeüleselt kui ka teiste struktuuridega seonduvalt. "Näiteks moodustavad omaette üksused logistika ja kogu tarneahel, müük ja turundus. Selline jaotus on vajalik ennekõike efektiivsuse ja protsesside sujuvuse tagamiseks,” lisas Tungel.

Tootmisjuht peab suutma sulanduda

Peale kvalifikatsiooni peab tootmisjuhiametikohale sobima ka isikuomaduste poolest. "Ta peab olema kindlasti meeskonnatöö võimeline ja oma tegevusi kooskõlastama ning algatama, arendama projekte ning neid vajadusel juhtima,” kirjeldas Toomik. Ta tõi näiteks Lõuna-Eesti ettevõtteid, mis on aastaid otsinud head tootmisjuhti - inimene võetakse tööle, kuid vahetatakse juba aasta või poole pärast välja, mille tulemusel ettevõte kaotab raha. "Tihti saab määravaks see, kellega juht suudab koostööd teha ja kuidas meeskonda sulandub. Paraku on just see viimane kõige vaevalisem,” märkis Toomik.

Salumi sõnul hindab nende ettevõte uue töötaja värbamisel ennekõike inimese võimet ja potentsiaali koos ettevõtte ja selle ees seisvate väljakutsetega kasvada ja areneda. "Me ei eelda, et uus töötaja tuleb ja hakkab kohe lammutama, vaid anname talle aega õppimiseks ja sisseelamiseks,” selgitas Salum.

Tungeli sõnul peab heal tootmisjuhil olema süsteemne ülevaade tootmisjuhtimise põhimõistetest, teoreetilistest alustest ja uurimismeetoditest. Samuti peab ta tundma tootmisprotsesside tõhustamise põhimõtteid. "Olulisi pädevuskohti on veel - tootmise eelarvestamine ja hinnakujundamine, aga ka personali- ja kvaliteedijuhtimise põhimõtete tundmine,” sõnas Tungel.

Salumi sõnul ei ole uute spetsialistide leidmine nende ettevõtte jaoks lihtne, kuna tootmine toimub spetsiifilises valdkonnas. Toomiku sõnul räägib väiksemates ettevõtetes ametikoha populaarsusel kaasa ka vastutus firma kasvunumbreid silmas pidades. Kui tootmisjuhi põhiülesanne on ettevõttes kasvunumbrite tagamine ehk tulusate investeeringute tegemine, tähendab see lisavastutust. "Paraku on investeeringuteks vajaminevate ressursside kogus piiratud ja sellistes tingimustes ei taha keegi vastutust võtta. See puudutab nii tootmisjuhte kui ka meistreid, keda on tootmises veel rohkem vaja,” sõnas Toomik.

Tungeli sõnul on probleem sügavam. Tuleb tõele näkku vaadata ja endale tunnistada, et heade spetsialistide puudus tootmises on terve turu, aga mitte ühe või teise valdkonna häda, märkis ta. "Oleme leidnud ennast olukorrast, kus peame tõdema, et Eesti tööjõuturul ei ole piisavalt tootmisettevõtete keskastmejuhte ja spetsialiste,” nentis Tungel.

Tootmiskorraldus kõrgkoolidesse

Kui kõik plaanipäraselt kulgeb, peaks varsti tootmisjuhtimise eriala lülituma kõrgkooli õppekavadesse, selleks käivad Saku Õlletehase tootmisdirektori Marika Tungeli sõnul läbirääkimised Tallina Tehnikakõrgkooliga. 

Tallinna Tehnikakõrgkooli rektori Enno Lendi sõnul on õppeasutuses tootmisjuhtide koolitamise teemaga tegeletud umbes poolteist aastat. Praeguseks on kool ette valmistanud õppekava kavandi, mis on kooskõlastatud huvigruppide esindajatega ja esitatud haridus- ja teadusministeeriumisse, kus see läbib ettenähtud menetluskorra.

Lendi sõnul kohtuti kavandi väljatöötamisel korduvalt mitme töötleva tööstuse ettevõtte ja valdkonna liiduga. Lisaks võeti õppekava loomisel arvesse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tehtud tootmisjuhtimise operatiivtasandi uuringu tulemusi.

"Kõikide osapoolte tugev ühisosa väljendub tõdemuses, et kesktaseme tootmisjuhtide ettevalmistus ei vasta töömaailma ootustele ja olukorda tuleb muuta,” sõnas Lend.

Õppekava loomisel lähtuti Lendi sõnul arusaamast, et enne selle koostamist peaks valmima kutsestandard. See kinnitati möödunud aasta märtsis. 

Järgmine samm oli koostöös liitude esindajatega õppekava kavandi koostamine. Arvestades nüüdisaegse tootmisprotsessi korralduse põhimõtteid (protsessi juhtimine, LEANi rakendamine, seadmete, töötlemiskeskuste juhtimine), sai õppekava valdkonnaülene. See tähendab, et pärast õppekava läbimist toimuks edasine spetsialiseerumine mingi kindla tootmisvaldkonna juhtimisele juba töökeskkonnas kohapeal.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
09. March 2016, 07:02
Otsi:

Ava täpsem otsing