Volohhonski loobus isa pärandist

„Olen kohtunud Acroni presidentidega, kes väljendasid kahetsust, et nii on läinud, aga nad on teinud parima, et tuua asendus süsteemi seest,“ kommenteeris Eesti Raudtee nõukogu liige Raivo Vare.

Volohhonski võttis ASi DBT Muuga väetiseterminali vedamise enda kanda kolm aastat tagasi pärast seda, kui suri tema isa Vladimir Volohhonski, kes DBT omal ajal püsti pani ja keda on nimetatud Eesti transiidiäri loojaks.

„Aleksandril on uued väljakutsed, nagu öeldakse. Eesti mastaabis on üles ehitatud suur masinavärk, samas mängureeglid kogu aeg üha rohkem formaliseeruvad. Aleksandri kadunud isa oli läbi kiviseina mineja tüüpi, ehitas selle firma algselt üles, aga Aleksandr on saanud ju välishariduse muul teemal,“ rääkis Vare, kellele näib, et DBT juhtimine polnud noorele Volohhonskile enam piisavalt huvitav.

Newcastle’i ja Bostoni ülikooli haridusega Volohhonski on Varele jätnud intelligentse, laia silmaringi ja makromajandusega väga hästi kursis ettevõtja mulje. „Selge, et tal on teistsugused ambitsioonid. Mõistan teda, sest ka mulle ei paku pinget rutiinse asja jooksutamine. Igale inimesele see ei sobi. Arvan, et ka Aleksandrile mitte.“

Äripäeva andmetel on Volohhonski pühendunud 2012. aastal asutatud idufirmale ChecktoCashUp, mis pakub klientidele nende kaupade ja teenuste kaitseks võltsingute vältimise teenust. Start-up tegutseb Euroopas, Ameerikas, Kanadas, Venemaal, Hiinas ja mujal.

2014. aastal ettevõte edukusega silma ei paistnud: käive oli 37 000 eurot ja kasum 8700 eurot, aasta varem ulatusid mõlemad majandustulemused 17 000 euroni. Viimati selgitati majandusaasta aruandes kehva käivet ja kasumit Venemaa-vastaste sanktsioonide mõjuga.

Äri ajab Volohhonski kaasomaniku Dmitri Marinkiniga, kes kommentaare jagada ei soovinud. „Mulle ei meeldi ajakirjanikud,“ põhjendas ta, selgitamata, miks. „Lihtsalt ei meeldi.“ Otse Volohhonskiga ei õnnestunud Äripäeval suhelda.

Tühjaks DBT juhi koht ei jäänud. Noore Volohhonski asemele tuli DBTsse selle aasta jaanuarist Jevgeni Maškov, kes, nagu selgub, on juba aastaid töötanud DBT emafirmas Acron, juhtides kontsernile kuuluvat kuivlasti terminali Kaliningradi sadamas. „Miks ta määrati meie ettevõtte juhiks, tuleb küsida Moskvas asuvalt nõukogult,“ ütles DBT avalike suhete juht Ago Tiiman. „Jevgeni tuli siia juba eelmise aasta sügisel, tutvus olukorraga, uuris asja ja võttis sujuvalt juhtimise üle Aleksandr Volohhonskilt.“

Raivo Vare on Maškoviga kohtunud, viimane näis talle sümpaatne ja oma ala professionaal. Uus juht DBTs elu peapeale ei pööra. „Kõik jätkub endistviisi. Märke sellest, et mingi uus luud kusagil vehiks, ei ole,“ kinnitas Ago Tiiman.

Üks suurem muudatus on siiski toimunud, sest märtsist liideti DBTga tütarfirma AS BCT, Sillamäe väetiseterminal, mida Volohhonski juhtis pea 10 aastat. Ühinemisleping sõlmiti juba novembris.

BCT ja DBT ühinemise kohta märkis Tiiman, et liitmine oli mõttekas, kuna mõlemad ettevõtted kuulusid samale kapitalile ehk ettevõttele Acron. Peale selle oli oluline argument, et mõlema firma tegevus oli juba varem tihedalt põimunud. Ühinemisega loodetakse kulusid koomale tõmmata ja efektiivsust tõsta. „Eks vaatame järgmisel aastal samal ajal,“ pakkus Tiiman, millal on näha kahe firma ühendamisest kerkivat kasu. „Nii BCT kui ka DBT on siiani olnud kasumlikud ettevõtted, kontserni raames oleme ühed parimad rentaabluse poolest.“

„Huvitav on aga küll, et rohkem tuntakse huvi kompleksväetiste vastu, mis annab meile võimaluse tegeleda uue asjaga - väetiste segamisega,“ rääkis Tiiman, et DBT ei piirdu enam vaid väetiste komponentide edasisaatmisega, vaid saadab tellijale valmistoodangu.

Selleks aastaks on firma majandusprognoose teinud, kuid täpseid numbreid Tiiman esile ei toonud, öeldes ainult, et miinust kasumireal selle aasta lõpus näha ei ole. „Kasumisse jääme igal juhul,“ ütles Tiiman ja märkis mulluste tulemuste kohta, et ka nendele ei ole otseselt midagi ette heita. „Normaalsed tulemused olid. Ei olnud kõige hullemad, ei olnud kõige paremad. Kuigi kunagi rekordaastal 2012 töötlesime Muugal üle 2,2 miljoni tonni kaupa, siis eelmisel aastal oli see number 1,7 ja 1,8 miljoni tonni vahel, mis on ka normaalne tulemus.“

Vare märkis, et väetiseturul on näha mõnes kaubagrupis hinnalangust, samal ajal tiheneb konkurents ja kukub kasumlikkus. „On natuke sarnane mehhanism naftaturuga.“