Eesti majandus kasvas protsendi võrra

10. märts 2016, 09:00
Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas mullu 2014. aastaga võrreldes 1,1%.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160310/NEWS/160319997/AR/0/majanduskasv.jpg

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas mullu 2014. aastaga võrreldes 1,1%, teatab statistikaamet. 2015. aasta IV kvartalis kasvas majandus 2014. aasta IV kvartaliga võrreldes 0,7%.

Eelmisel aastal oli SKP jooksevhindades 20,5 miljardit eurot. Kogu aasta vältel iseloomustas Eesti majandust aeglane, kuid stabiilne kasv. Kui I kvartalis kasvas SKP võrreldes 2014. aasta sama ajaga 1,1%, siis IV kvartalis 0,7%. Kokku kasvas Eesti SKP 2015. aastal 1,1%.

Mullu mõjutas majandust enim veonduse ja laonduse lisandväärtuse vähenemine. SKP kasvu kahandasid oluliselt veel ehitus ning töötlev tööstus. Ehitusmahud kohalikul ehitusturul vähenesid ja ehituse lisandväärtus kahanes eelkõige rajatiste ehitamise ning hoonete remondi vähenemise tõttu. Eesti suurima tegevusala, töötleva tööstuse lisandväärtus kahanes peamiselt nõrga välisnõudluse tõttu.

Panuse SKP kasvu andis põllumajanduse, metsanduse ja kalapüügi tegevusala lisandväärtuse suurenemine. Lisaks panustasid SKP kasvu enim kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning kaubandus. Kaubanduse kasvu toetas jaekaubanduse stabiilne suurenemine.

Vaatamata suurenemisele aasta esimeses kvartalis, vähenes 2015. aastal kogumajanduse kaupade ja teenuste eksport hinnamõju arvestades 1,1% ning kaupade ja teenuste import 1,8%. Enim mõjutas väliskaubandust elektroonikaseadmete sisse- ja väljaveo vähenemine.

Sarnaselt välisnõudlusele oli nõrk ka sisenõudlus. Eesti sisemajanduse nõudlus kahanes 0,7%, mõjutatuna enim varude vähenemisest. Varud vähenesid võrreldes 2014. aastaga kõikides alaliikides. Samas kodumajapidamiste ja valitsemissektori lõpptarbimiskulutused suurenesid. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused kasvasid eelkõige toidule, vabale ajale ning transpordile tehtud kulutuste suurenemise tõttu.

Kapitali kogumahutus kahanes hinnamõjusid arvesse võttes 4,5%. Enim vähenesid ettevõtete investeeringud masinatesse ja seadmetesse ning transpordivahenditesse. Samal ajal suurenesid valitsemissektori investeeringud. Kuigi sisenõudlus kahanes, kasvas SKP ning lõpptarbimiskulutused, kapitali kogumahutus ja varude muutus kokku oli toodetud SKP-st väiksem, moodustades 96,6% SKP-st.

Netoekspordi ehk kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi vahe oli aasta kokkuvõttes positiivne. Netoekspordi osatähtsus SKP-s oli 4%, mis oli aastavõrdluses viimase nelja aasta parim näitaja.

Eelmisel aastal kasvas SKP aeglasemini kui töötatud tundide ning hõivatute arv, mis kasvasid vastavalt 2,3% ja 2,8%. Seega vähenes kogumajanduse tööjõu tootlikkus hõivatu ja tunni kohta vastavalt 1,6% ja 1,1%. Samas on suurenenud SKP loomiseks tehtud tööjõukulud. Võrreldes 2014. aastaga kasvas tööjõu ühikukulu 5,7%.

 

Mullu IV kvartalis oli SKP jooksevhindades 5,4 miljardit eurot. 2015. aasta IV kvartalis kasvas majandus 2014. aasta IV kvartaliga võrreldes 0,7%. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes IV kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 0,9% ja 2014. aasta IV kvartaliga võrreldes 0,8%.

Eelmise aasta viimases kvartalis mõjutas SKP-d positiivselt kõige rohkem põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük. Lisaks andsid majandusele hoogu info ja side ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus.

Mullu IV kvartalis oli ehituse tegevusalal loodud lisandväärtus reaalarvestuses SKP üks suurimaid pidurdajaid. Lisaks vähendas IV kvartalis SKP-d oluliselt töötleva tööstuse ning veonduse ja laonduse tegevusala lisandväärtuse kahanemine. IV kvartalis kasvas SKP aeglasemini kui hõivatute arv, kuid kiiremini, kui töötatud tundide arv. Seetõttu vähenes eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes tootlikkus hõivatu kohta, kuid tootlikkus tunni kohta kasvas. Tööjõu ühikukulu suurenes 2015. aasta IV kvartalis 5,2%.

Sisemajanduse nõudlus jäi 2015. aasta IV kvartalis võrreldes aasta varasemaga samale tasemele, suurenedes hinnamõjusid arvesse võttes 0,2%. Sisenõudlust mõjutas peamiselt kodumajapidamiste ning valitsemissektori lõpptarbimiskulutuste suurenemine, samas varud vähenesid. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused suurenesid hinnamõjusid arvesse võttes 3,2%. Kapitali kogumahutuse vähenemine pidurdus – 2015. aasta IV kvartali reaalarvestuses oli see 0,4% väiksem kui 2014. aasta samas kvartalis. Investeeringuid mõjutasid positiivselt põhiliselt valitsemissektori investeeringud masinatesse ja seadmetesse.

Eelmise aasta viimases kvartalis kahanes kaupade ja teenuste eksport võrreldes varasema aasta sama kvartaliga hinnamõjusid arvesse võttes 2,0%, kaupade ja teenuste import aga 0,7%. Enim mõjutas väliskaubandust elektroonikaseadmete sisse- ja väljaveo vähenemine. Netoekspordi osatähtsus SKP-s oli 2,9%.

 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. March 2016, 09:03
Otsi:

Ava täpsem otsing