Mario Draghilt oodatakse uut „valget jänest“

Sest seatud sihtidest ollakse ikka alles kaugel.

Esialgne hinnang Eurostatist näitas, et inflatsiooni loodetud kiirenemise asemel on euroala hoopis deflatsioonis tagasi – veebruaris olid tarbijahinnad euroalal esimest korda läinud aasta septembrist uuesti miinuses, langedes keskmiselt 0,2%. Eesmärki hoida hinnatõus kahe protsendi piirimail pole Euroopa Keskpank suutnud tagada aastaid.

Ka euroala majanduskasvu tempo on jätkuvalt liiga nõrk ja nii püsib endiselt ka kõrge tööpuudus.

Euroopa Keskpanga tänase intressinõupidamise eel on turud 100% kindlad, et keskpank laseb käiku täiendavad hoovad inflatsiooni ja majanduse ergutamiseks. Mario Draghi enda selged vihjed ei jäta selleks kahtlust. Küll aga kaheldakse üha enam selles, kas ja kuivõrd keskpankade meetmetel enam soovitud mõju on. Pigem hoiatatakse järjest enam juba soovimatute kõrvalmõjude eest.

Peamiselt arvatakse, et Euroopa Keskpank langetab täna keskpangas kommertspankade raha hoiustamise intressimäära veelgi sügavamale miinusesse. Praegu on see miinus 0,3% - turud on üsna kindlad, et vähemalt 10 baaspunkti võrra alaneb intressimäär täna veelgi. Kui mitte rohkem.

See aga on peavalu ja probleem pankadele, mis on hoidunud negatiivsete intresside ülekandmisest jaeklientidele. Nii õõnestab see pankade kasumlikkust ja on kohati viinud selleni, et negatiivse intressi kompenseerimiseks on pangad laenuintresse hoopis tõstnud. Vastupidiselt sellele, mis oli taotlus. Äsja hoiatas negatiivsete intressimäärade soovimatute kõrvalmõjude eest ka Rahvusvaheliste Arvelduste Pank (BIS), mis on n.ö keskpankade keskpank.

Spekuleeritud on, et Euroopa Keskpank võib eeskuju võtta Jaapani keskpangast ja kehtestada suurema miinusega intressimäära ainult teatud võlakirjadele (et panku säästa), kuid selle vastu räägib see, et nii kahaneks kogu võimaliku muudatuse mõju.

Teine samm, mida Draghilt täna oodatakse, puudutab võlakirjade tugiostuprogrammi, mis käivitati aasta tagasi ning mida on tänaseks vahepeal pikendatud. See samm valmistas mullu detsembris turgudele pigem pettumuse. Nüüd eeldatakse, et Euroopa Keskpank võib igakuiste tugiostude mahu tõsta 60 miljardilt eurolt 70 miljardile ning praegu 1,5 triljoni euro suuruse kogumahuga programmi pikendada kuni 2017. a keskpaigani. Arutletud on ka võimaluste üle teha muutusi ostuprogrammi struktuuris, et abistada rohkem n.ö euroala perifeeria suuremates raskustes riike, ja laiendada varade ringi, mida programmi raames on keskpangal lubatud osta.

Nagu öeldud, on järjest enam kahtlejaid selles, mida keskpankade rahapoliitika üksi ära teha suudab. Oli see ju mõeldud selleks, et „osta aega“ valitsustele reformide tegemiseks. Värskelt eurogrupi ja ELi rahandusministrite kohtumiselt naasnud rahandusministeeriumi asekantsleri Märten Rossi sõnul pole ta täheldanud, et näiteks eurogrupi koosolekutel oleksid oluliselt elavnenud arutelud, mida valitsused – keskpanga asemel - majanduse elavdamiseks rohkem ära teha saaksid.

Euro on Euroopa Keskpanga tänase kohtumise eel olnud viimasel kuul üks suuremaid nõrgenejaid. 10. veebruarist on euro USA dollari suhtes nõrgenenud 3%, kaubeldes täna hommikul agentuuri Bloomberg andmeil 1,098 dollari tasemel eurost.