Reinsalu raportis 64 ettepanekut, mis puhuvad majandusele hoo sisse

10. märts 2016, 07:00
Justiitsminister Urmas Reinsalu
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160310/NEWS/160309676/AR/0/Justiitsminister-Urmas-Reinsalu-.jpg

Justiitsminister Urmas Reinsalu juhtimisel loodud töögrupp käib täna välja 64 ettepanekut, kuidas Eesti ärikeskkond paremaks muuta. Kokku esitati 123 ettepanekut, mida ettevõtjad peavad märgiks suurest rahulolematusest.

Reinsalu kutsus eelmise aasta sügisel kokku grupi ettevõtjate esindajaid ja ametnikke, et töötada välja plaan, kuidas majandusele hoog sisse lükata „Kokku kutsutud juhtrühma töö eesmärk on välja selgitada ettevõtlust takistavad ja kõige enam muutmist vajavad valdkonnad ning teha õigusalaseid ettepanekuid, kuidas saaks riik soodustada ettevõtlust ja elavdada majanduselu,“ ütles eile kättesaamatuks jäänud Reinsalu töögrupi asutamisel.

Töögrupi lähteülesanne lähtus ka Eesti Panga tõdemusest, et Eesti potentsiaalne SKP kasv võiks olla kuni 4%, mis tuleb suuremast tootlikkusest, tööhõivest ning investeeringutest, ning otsiti vastust, mida valitsus saaks selleks omalt poolt teha. Praegu kasvab majandus üle kahe korra aeglasemalt.

Grupp kohtus töö käigus kahel korral: eelmise aasta 28. augustil ja 11. novembril. Enim ettepanekuid raporti kokkupanemiseks tuli Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonist, Eesti Advokatuurist ning Eesti Kaubandus-Tööstuskojast.

Huvitavaks teeb olukorra see, et sisuliselt sama teemaga tegeleb rööbiti peaminister Taavi Rõivase juurde loodud töörühm, kelle ettepanekud peaksid saama kaante vahele sügiseks.

IRLiku pealkirjaga ärikeskkonna raport „Konkurentsivõime 2.0“, mida Urmas Reinsalu täna tutvustab, on ettepanekud jaganud nelja kategooriasse. Äripäev toob välja toimetuse lemmikud maksude ja töösuhete alal ning samuti, kuidas vähendada halduskoormust ning õiguskeskkonda. Raporti täistekst lisatud artiklile.

Maksukeskkond

Tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar.

• Tuleb kaotada erisoodustusmaks transpordikulude ning tervishoiu- ja spordikulude hüvitamise korral. Seoses tööjõu liikuvusega tuleks tööandjale anda võimalus maksuvabalt hüvitada nende töötajate sõidukulud, kes peavad igapäevaselt liikuma pikki vahemaid (nt ühest maakonnast teise). Pikemate vahemaade puhul tuleks lubada maksuvabalt kanda ka majutamiskulusid või hüvitada kolimiskulud.

• Tuleb üle vaadata sotsiaalmaksu miinimummäär. Sotsiaalmaksu miinimumkohustus takistab osalise tööajaga töötamist (kui ei rakendu seaduses toodud erandid). Tuleb kaaluda erandite laiendamist, kuumäära vähendamist või maksustada kuumäära ainult ravikindlustuse osaga - 13%.

• Tuleb kehtestada sotsiaalmaksu maksimummäär. Tööjõumaksudele ülempiiri kehtestamine looks soodsama keskkonna keskmisest kõrgema palgaga töökohtade tekkeks, sh teadmistepõhistes valdkondades. Sotsiaalmaksu lae kehtestamine kolmelt keskmiselt palgalt makstava maksu tasemel aitaks enam luua selliseid töökohti ning kaotaks Läti nn kallite töökohtade tekitamise eelise, mida toetab Lätis kehtima hakanud sotsiaalmaksu maksimummäär 46 400 eurot ületavale aastapalgale. Hinnanguliselt aitaks sotsiaalmaksu lagi luua iga kümne keskmisest kõrgema palgaga töötajale lisaks üheteistkümnenda kõrgepalgalise töökoha, ilma et tööandja tööjõukulude kogumaht suureneks.

• Sotsiaalmaksu tasumise kohustus tuleb jagada tööandja ja töötaja vahel. Muudatus oleks oluline vahend, et teadvustada palgasaajaid tööjõu tegelikust maksukoormusest.

• Tuleb laiendada pöördmaksustamist maksupettuste vältimiseks nt ehitusteenuste, põllumajandussaaduste kokkuostu ja kütuse puhul.

• Ajutise elamisloaga välismaalased tuleks vabastada sotsiaalmaksu tasumise kohustusest või vabastada sellest teatud ajaks (6 kuuks). Tähtajaliselt Eestis töötavad välismaalased ei saa oma makstud maksude eest kõiki neid sotsiaalseid hüvesid, mis on eestlasele kättesaadavad. Selline olukord on selgelt ebaõiglane.

• Tuleb leevendada osalusoptsioonide ja muude sarnaste motivatsiooniprojektide (tasuta osaluste jagamine jne) maksuvabastuse reegleid. Optsioonide kasutamist tuleb laiendada töötajate/investorite sidumisele.

• Maksumenetluse tähtajad ning menetlused peamistes maksuasjades on liiga pikad (kuni 8% maksukontrolle kestab üle 2 aasta). Sellega sisuliselt teenib riik menetluste (nii maksu- ja kohtumenetluste) ajal intressi 21,9% aastas (sellega kaasneb omakorda maksukohustus, sest maksuintress on ettevõtlusega mitteseotud kulu). Ebamõistlikult pikk menetlus peaks omama mõju intressiarvestusele ning mitte piirama ettevõtja õigust jääda eriarvamusele ja maksuotsust vaidlustada.

• Ravikindlustuses tuleb sarnaselt II pensionisambaga kehtestada isikustatud ravikontod, millel olevat raha saab inimene ise kasutada nende raviteenuste eest tasumisel, mida haigekassa täies ulatuses ei hüvita.

• Tuleb alandada töötuskindlustusmakse määra. Töötukassa reservid on piisavad, et katta töövõimetusreformi elluviimisega kaasnevad kulud ning tagada piisav puhver kriisisituatsiooniks.

• Tuleb suurendada kohalike omavalitsuste ettevõtlusmotivatsiooni. Teatud osa tulumaksust võiks laekuda inimese elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele ja teatud osa töökohajärgsele omavalitsusele.

• Tuleb kaotada sõidupäevikute nõue. Sõidupäeviku täitmine koormab nii töötajat kui ka raamatupidajat. Näiteks on liikmed andnud teada, et ametiauto sõidupäeviku pidamine võtab selle täitjalt 10 minutit päevas, s.o ca 1 tund nädalas, seega üle 40 tunni ehk ca 1 nädal aastas. Sellele lisandub veel raamatupidaja töö. Sõidupäevikute täitmise kontroll nõuab ressursse ka maksu- ja tolliametilt. Ettepanek: Riik võiks kaotada sõidupäevikute täitmise kohustuse ning tööandja sõiduauto kasutamist ei peaks lugema erisoodustuseks. Maksutulude laekumise vähenemise saaks katta näiteks sisendkäibemaksu mahaarvamise täiendava piiramisega.

Tööhõive ja tööõigus

• Alaealiste tööd reguleerivaid piiranguid tuleb leevendada – tööõiguse normid peavad soodustama noortel tööharjumuse tekkimist.

• Töölepingu seadust tuleks täiendada kaugtöö regulatsiooniga selliselt, et kaugtöö korral lasub vastutus tööohutuse ja töökeskkonna ning töö- ja puhkeaja nõuete järgimise eest töötajal, mitte tööandjal.

• Tuleb laiendada töötukassast hüvitiste saamiseks õigustatud isikute ja juhtude ringi, näiteks peaks olema õigus saada hüvitist juhatuse liikmel ja ka juhul, kui töösuhe lõpeb poolte kokkuleppel või töölepingu erakorralisel ülesütlemisel terviseseisundi või perekondlike kohustuste tõttu.

• Tuleb suurendada tööandjate motivatsiooni töötute tööle võtmiseks, s.h säilitada pikem katseaja võimalus, mille jooksul töötu ei kaota töötu staatust. Samuti on ebamõistlik, et töötajal säilib õigus töötuskindlustushüvitisele vaid juhul, kui töötaja tervise tõttu ütleb töölepingu üles tööandja, mitte aga siis, kui seda teeb töötaja ise.

• Töölepingu seaduses tuleb ette näha võimalus leppida tööaeg kokku tundide arvu vahemikuna (nt 20-30 tundi nädalas) ning kohaldada summeeritud tööaega tööajakava koostamise kohustuseta, et soodustada töötamise ja õppimise ühitamist.

• Tuleb muuta õppepuhkuste regulatsiooni selliselt, et tööandjal ei ole kohustust säilitada keskmist tasu töötaja sellises täiendõppes osalemise aja eest, mis ei seondu tööga selle tööandja juures.

• Töölepingu seaduses tuleb sätestada hüvitise määr/proportsioon, mida töötaja peab maksma tööandjale, öeldes töölepingu üles seaduses sätestatud etteteatamistähtaega järgimata.

Halduskoormuse vähendamine

Advokaadibüroo Sorainen partner ja Eesti Advokatuuri äriõiguskomisjoni juht Karin Madisson

• tuleb kaasajastada E-keskkond ja digitaliseerimine: asutustevahelisi e-ühendusi tuleb tõhustada ning andmete taaskasutamist laiendada (elektroonilise menetluse põhimõtte tõhusam rakendamine). Kaaluda tuleb võimalusi statistiliste- ja maksudeklaratsioonide ühildamiseks: ettevõtjate poolt riigile antud andmete ristkasutus - ühendada omavahel nt Maksu- ja Tolliametile esitatav TSD ja Statistikaameti palgastatistika.

• Ettevõtjaportaal peaks pakkuma ettevõtjale palju suuremat abi raamatupidamise korraldamisel, deklaratsioonide esitamisel, aruannete esitamisel. Luua tuleb teavituste kalender, ettevõtjaportaali kaudu peaks olema lihtne end käibemaksukohuslaseks registreerida, esitada näiteks kaubamärgitaotlusi jne.

• tuleb vähendada mikroettevõtete aruandluskohustust

• ettevõtjate tegutsemine peab võimalikult suures ulatuses olema paberivaba, sh raamatupidamine, raamatupidamise algdokumendid jne

• suurinvestoritel (investeerib Eestisse olulise summa väärtuses vahendeid ning investeering on püsiv) peab olema võimalik tänasest väiksema halduskoormusega (vähesemate nõuete täitmisega) taotleda elamisluba Eestis ettevõtlusega tegelemiseks. Lisaks peab riik kaotama täna kehtiva 183 päeva reegli, mille kohaselt peab välisinvestor taotlema Politsei- ja Piirivalveametist oma eemalviibimise registreerimist, kui ta viibib rohkem kui 183 päeva väljaspool Eestit - investorid on liikuva eluviisiga ning sageli ei viibi nad üheski riigis vähemalt 183 päeva.

• Tuleb vähendada notariaalset tõestamist ja kinnitamist vajavate dokumentide ja tehingute hulka.

• Tuleb üle vaadata notariaalsetes tehingutes isiklik kohalolek kohtutäiturite ja pankade esindajate poolt olukorras, kus isiklik kohalolek väärtust ei loo, riske ei maanda ja kellegi huve paremini ei taga, võiks olla asendatud digitaalsete avalduste ja kaugosalusega (juhul kui tehingu asjaolusid on vaja täpsustada on võimalik kasutada Skype`i jms, luua teatud piiratud ligipääs e-notarile jne).

Õiguskeskkond

• riigihankemenetluse ettevõtjasõbralikumaks muutmine. Riigihankemenetlus peaks olema avatum ja läbipaistvam, mis tagaks väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE-d) juurdepääsu riigihangetele, kuid teisalt arvestab tasakaalustavalt hankijate ja pakkujate halduskoormuse ning riigihanke administreerimise kulude vähendamisega.

• Kaaluda tuleb võimalust, et VAKO-s kantud õigusabikulud tuleks võitjale, nagu tavalise kohtumenetlusegi puhul, kompenseerida. Ei ole põhjendatud, et isik, kes oli vaidlustusmenetluses sunnitud osalema kas seetõttu, et pidas vajalikuks ebakorrektse riigihanke vaidlustamist või vaidlustati koguni tema õiguspärast tegevust, peaks kandma menetlusega seotud kulusid.

• Tuleb hinnata vajadust, et uus riigihangete seadus adresseeriks põhjendamatult madalate pakkumuste tegemist riigihangetel. Leiame, et probleemi lahendamiseks tuleks seaduse tasandil sisse viia, vähemasti ehitustööde valdkonnas, kus alapakkumisi esineb tihedalt, nõuded ehitusettevõtte poolt töötajatele makstavale töötasule.

• Samuti tasub kaaluda reegli sisse viimist, et hankijalt peaks saama nõuda planeeritud eelarve avalikustamist. Riigihangete seaduse eelnõu kohaselt on hankijal võimalik, juhul, kui kõigi pakkumuste maksumused ületavad hankelepingu eeldatava maksumuse, lükata tagasi kõik esitatud pakkumused. Sellist olukorda, kus hange tühistatakse, põhjusel, et hankemenetluses ei esitatud ühtegi pakkumust, saaks meie hinnangul vältida, kui võimaldada hankijalt eelnevalt nõuda hankeks planeeritud eelarve avalikustamist.

• Kaalumist väärib ettepanek, et riigihangete puhul võetaks kasutusele siduva eelotsuse instituut. Ehkki Rahandusministeerium on praegugi hangete osas nõustaja rollis, siis justnimelt sisuline otsus aitaks ühtlustada hangete läbiviimise praktikat ning seeläbi vähendada võimalike vaidluste teket. Samuti annaks see hankemenetluses osalejatele õiguskindluse oma tegevuse õiguspärasuse osas.

• seaduste ametlikud tekstid tuleb siduda riigikohtulahendite andmebaasiga, et võimaldada suuremal hulgal isikutel aru saada ja tõlgendada õigust õieti vältimaks vaidlusi.

• tuleb vähendada ametiasutuste kirjadele vastamise tähtaega, mis kiirendaks majanduses paljusid protsesse. Selleks tuleb muuhulgas määratleda selgemini kirja mõiste.

• tuleb avardada alustavate või väikeettevõtete finantseerimisvõimalusi, sh luues allutatud laenude regulatsioon. Omanikel tuleb võimaldada teha allutatud laenude kokkuleppeid, et tagada netovara probleemide lihtsusatud lahendamine ja samas oleksid kaitstud võlausaldajate huvid.

• Tuleb tõhustada eelkõige kaubamärkide registreerimismenetluse läbiviimist, lühenema peavad menetluse tähtajad, Patendiametiga suhtlemine peab olema tehniliselt lihtsam, vaidluste läbivaatamine kiirem.

• tuleb üle vaadata eelpensionide süsteem, et soodustada järkjärgulist pensioneerumist - arvestades, et Eestis töötajate vanus pidevalt kasvab, tuleks riigi konkurentsivõimelisuse tagamiseks hoida võimalikult kaua inimesi tööjõuturul.

• riik peab looma eeldused kolmeastmelise kohtusüsteemi veelgi tõhusamaks toimimiseks. Sisse tuleb viia kohtunike spetsialiseerumise võimalus (nt peamiselt töövaidlusi lahendavad kohtunikud, peamiselt ehitusvaidlusi lahendavad kohtunikud jne), et tagada kohtumenetluste efektiivsus ja kohtulahendite kvaliteet. Tuleb leida vahendeid kohtumenetluse pahatahtliku venitamise vastu.

• e-residentsuse soodustamisega seoses tuleb analüüsida, kuidas oleks võimalik igal tavalisel residendil kasutada samu soodustusi, mis on ette nähtud e-residendile.

• üürilepingu regulatsiooni kaasajastamine. Erinevates ringkondades, eriti kinnisvara arendajate ja üürileandjate hulgas on levinud seisukoht, et meie üüriturg on liialt üürniku kasuks ja ei ole atraktiivne üüripindade loomiseks. Vähene üüripindade pakkumine mõjutab omakorda väga tugevalt tööjõu mobiilsust ja seetõttu mõjutab ka näiteks regionaalpoliitikat jne. Seega on üüriturul ja üüripindade olemasolul suur mõju meie majanduskeskkonnale.

• parendada tuleb lepitusmenetluse läbiviimist, vältida ebaausate vahekohtuotsuste alusel täitemenetluse alustamine. Viimastel aastatel on sagenenud olukorrad, kus täitemenetluses soovitakse sundkorras täita fiktiivseid või väga kahtlaseid vahekohtu lahendeid. Sellises olukorras on väidetaval võlgnikul küll võimalik oma õiguste eest kohtus seista, kuid enda õiguste maksmapanemiseks kaasneb hulk ebamugavusi ja vaeva.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. March 2016, 07:01
Otsi:

Ava täpsem otsing