Rootsi keskpank - neetud igal juhul

Esmalt tituleeris nobelist Paul Krugman Rootsi keskpanga poliitika sadomonetarismiks, kui see deflatsiooniriskide kasvades baasintresside langetamisega liiga kaua viivitas. Nüüd aga süüdistatakse Rootsi keskpanka, et see on oma erakorraliste meetmetega inflatsiooni reanimeerimiseks Rootsi makromajandusliku stabiilsuse ohtu seadnud.

Mitu investorit, analüütikut ja akadeemikut on seda meelt, et Rootsi keskpank on valesti hinnanud Rootsi positsiooni globaalses majanduses ning oma võimet oma riigi rahapoliitikat ja saatust suunata. Pigem ollakse arvamusel, et Rootsi ei suuda oma krooni nõrgana hoida ja sel moel inflatsiooni turgutada, kui Euroopa Keskpanga juba olemasolevale stiimulile on veelgi lisa tulemas.

„Praegu ei ole ebanormaalne mitte inflatsioonitase, vaid rahapoliitika,“ ütles Bloombergile Storebrand Kapitalforvaltning ASi varahaldur Andreas Halldahl. „Ma ei usu, et nad saaksid või suudaksid Rootsi krooni pidevalt nõrgestatuna hoida. Ja on see üldse seda väärt? Ma ei usu.“

Keskpanga juht Stefan Ingves otsustas läinud kuul enim jälgitud baasintressimäära veelgi sügavamasse miinusesse lasta, ehkki panga nõukogus süvenevad selles küsimuses erimeelsused. Rootsi keskpanga repomäär on praegu -0,5% tasemel. Peale selle on keskpank ilmutanud valmisolekut suurendada võlakirjade tugiostuprogrammi ning vajadusel ka valuutaturule sekkuda. Viimast pole tehtud vähemalt 15 aastat.

Rootsi keskpanga siht on hoida inflatsioon 2% piiril.

Rootsi majandus kasvab praegu viimase viie aasta kiireimas tempos, mis on ühtlasi üks kiiremaid kasvutemposid kogu Euroopa Liidus. Läinud aasta neljandas kvartalis kasvas SKP aasta baasil 4,5%. Samas riskib keskpanga ülilõtv rahapoliitika veelgi tagant kütta hinnatõusu eluasemeturul, kus võimaliku mullistuse ohutuled on plinkinud juba aastaid. Rootsi Lundi ülikooli professor Lars Joning leiab, et keskpanga poliitika on praegu „täiesti vale“.

„See kütab Rootsi elamuhindade inflatsiooni, kergitab varade hindu,“ ütles ta. Seda olukorras, kus Rootsi majandus niigi kiirest kasvab. „Me ei vaja nii ekspansiivset rahapoliitikat. See on ohtlik. Rootsi liigub ülekuumenemise suunas. Riskid on suured,“ ütles ta.

Äsja avaldatud hinnangus liikmesriikide makromajanduslikule tasakaalule kirjutas Euroopa Komisjon põhjalikuma analüüsi järel Rootsi kohta, et arengud eluasemeturul võivad viia järsu korrektsioonini. See mõjutab omakorda negatiivselt pangandussektorit ja kogu Rootsi majandust. Poliitilised meetmed olukorra ohjamiseks on esilagu veel hambutud. Keskpangale pole olukord kinnisvaraturul uudis, kuid kriitika pareeritakse kiviga Rootsi valitsuse kapsaaega – keskpanga hinnangul tuleb just valitsusel poliitiliste meetmetega eluasemeturgu ülekuumenemise eest hoida.

Catella Fondforvaltningu portfellihalduri Magnus Nilssoni sõnul peaks keskpank tunnistama oma võimetust (praeguses globaalses deflatsioonilises kontekstis – toim) inflatsiooni mõjutada. Selle asemel tuleks muuta keskpanga mandaati, et see võtaks inflatsiooni kõrval arvesse ka majanduse kasvutempo ja tolereeriks perioode, kus inflatsioon on vaid 1% tasemel või veelgi madalamal.

„Rootsi on praegu üks Euroopa kõige kiiremini kasvavaid majandusi,“ ütles Nilsson. Kui nüüd keskpank lubab veel lisameetmeid rahapoliitika lõdvestamiseks negatiivsetele intressimääradele lisaks, siis suurendab see veelgi riske eluasemeturul. Nilsson leiab, et keskpank ignoreerib probleemi ja on läinud mõttetute intressikärbete teed.

Ja kõigest kriitikast hoolimata võivad intressimäärad Rootsis veelgi sügavamasse miinusesse minna, näitab keskpanga viimase intressinõupidamise protokoll. Kuuest nõukogu liikmest olid edasiste kärbete vastu kaks. Erapooletuks jäänud on seisukohad, et meetmed mõjuvad – inflatsiooniootused on stabiliseerunud ja hinnatõusu tempo kiirenenud.

Äsja Rootsi majanduslehes Dagens Industri ilmunud arvamusartiklis tõrjus Rootsi keskpanga asekuberner Per Jansson kriitikat, et rahapoliitika tekitab probleemide lahendamise asemel pigem uusi probleeme juurde. Ta viitas, et nii Rootsi kiires majanduskasvus kui ka tööpuuduse vähenemises on oma osa keskpanga rahapoliitikal.

Nordea panga valuutaanalüütik Henrik Unell on siiski veendunud, et oma inflatsioonisihti 2% tasemel Rootsi keskpank omal jõul saavutada ei suuda. „Sa võid ära proovida kõik piruetid, mis kodus võimalikud on,“ ütles ta, „kuid maailma on tabanud pakkumise poole šokk – see on põhjus, miks inflatsioon nii madal on.“

Kui Euroopa Keskpank täna samme astub, et veelgi euroala rahapoliitikat leevendada, on reaktsiooni oodata ka Rootsi keskpangast. Nagu öeldud, on ähvardatud näiteks interventsiooniga valuutaturul, mis analüütikute hinnangul võiks muutuda aktuaalseks, kui krooni kurss läheneb tasemele 9 krooni eurost. Täna kauples kroon 9,28 krooni tasemel eurost.