Estonian Airi pankrotitoimkond kohtus: töötajate avaldus on kiuslik

Artikkel

- Uudised
- Mari Mets
- 14. märts 2016 kell 14:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Estonian Airi pankrotitoimkond kohtus: töötajate avaldus on kiuslik
Täna olid Harju maakohtus vastamisi Estonian Airi pankrotitoimkonda esindavad Klen Laus (vasakult), Ulla Saar ja Rando Antsmäe.Foto: Andras Kralla
Estonian Airi endise piloodi Helen Reinholdi avaldus, et tühistada suurte võlausaldajate nägu pankrotitoimkonna koosseisu, on vastaspoole sõnul kiuslik ega väljenda sisulist huvi pankrotitoimkonna töö vastu.
Sellisele järeldusele jõudis täna Harju maakohtus Estonian Airi pankrotitoimkonda esindav advokaat Klen Laus, kes oli tulnud kohtusse koos aasta algul moodustatud pankrotitoimkonna esimehe, majandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialisti Ulla Saarega.
Helen Reinhold Estonian Airi töötajate esindajana pole rahul, et lennufirma töötajate kui väikeste võlausaldajate huvid pole piisavalt hästi kaitstud Estonian Airi viieliikmelises pankrotitoimkonnas, kus on vaid üks väikeste võlausaldajate esindaja, kuid seegi Tallinna Lennujaama esindajana Ester Kodar ehk riigisektorist.
Reinhold otsustas õiglase pankrotitoimkonna moodustamiseks ja olemasoleva tühistamiseks kohtusse pöörduda, teda esindas täna kohtusaalis advokaat Rando Antsmäe.
Jokk-süsteem
Äripäev kirjutas kuu aja eest Estonian Airi väikeste võlausaldajate (nõuded kuni 100 000 eurot – toim) nördimusest, et nad ei saa kontrollida ei pankrotihaldurite tööd ega Estonian Airi pankroti taga seisvaid dokumente, sest see voli on ainult pankrotitoimkonnal.
Kes pääsesid Estonian Airi pankrotitoimkonda?
majandusministeeriumi esindaja Ulla Saar, esimees
rahandusministeeriumi esindaja Silvi Uljas
maksuameti esindaja Airi Jansen-Uueda
100% Estonian Airile kuuluva usaldusühingu EA Jet Leasing esindaja Klen Laus
väikeste võlausaldajate esindajana Tallinna Lennujaama eest Ester Kodar
„Kui riik oleks tahtnud ajada ausat asja, oleks võinud hääletada toimkonda ka Estonian Airi töötajate esindajad, et ka neil oleks võimalik kogu protsessiga kaasas käia, kuid nad otsustasid hääletada nii, et mitte keegi teine peale riigi enda sinna ligi ei saa. Seadus lubab nii teha, kuid iseasi, kas see on ka seaduse sisulise mõttega kooskõlas. See on tõeline jokk-süsteem,“ rääkis mitut nii väikest kui ka suurt võlausaldajat esindav advokaat Karin Madisson siis Äripäevale.
Võimalik, aga mitte kohustuslik
Sisuliselt vaidlevad Estonian Airi töötajad ja Estonian Airi pankrotitoimkond kohtus pankrotiseaduse ühe punkti tõlgendamise üle. Seadus ütleb, et pankrotitoimkonda peavad kuuluma nii suuremate kui ka väiksemate nõuetega võlausaldajate esitatud isikud.
Antsmäe sõnul tähendab see seda, et mõlemalt poolelt peab olema esindatud mitu inimest, sest seadus kasutab sõna „isikud“ mitmuses. Seega peaks viieliikmelises pankrotitoimkonnas olema ka väikseid võlausaldajaid üle ühe. Laus aga ütleb, et seadus ei sätesta emba-kumba tüüpi võlausaldajate määra pankrotitoimkonnas, vaid kehtestab lihtsalt selle, et mõlemad pooled oleks esindatud.
Antsmäe viitas kohtus 2003. aastast pärinevale riigikohtu lahendile, kus on selgitatud põhjalikult pankrotitoimkonna valimise põhimõtteid. Sellest lähtuvalt ütles Antsmäe, et seadus annab suurtele võlausaldajatele võimaluse hääletada, kes väikestest võlausaldajatest pankrotitoimkonda valitakse, kuid kui moodustatakse viieliikmeline pankrotitoimkond ja väiksed võlausaldajad osalevad aktiivselt pankrotimenetluses, esitades toimkonna valimisel kandidaatidena mitu inimest, siis on võimalik valida toimkonda vähemalt kaks väikest võlausaldajat.
„Pankrotiseadust ei peaks tõlgendama kindlasti nii, et piisab ühest väikeste võlausaldajate esindajast, kui on võimalik valida rohkem,“ ütles ta.
Pankrotitoimkonna esimees Ulla Saar aga vastas Antsmäele, et on küll võimalik, et sellises toimkonnas on üle ühe väiksemate võlausaldajate esindaja, aga seaduse järgi ei pea see nii olema. Saar ütles, et Antsmäe viidatud riigikohtu lahendist on ta tsiteerinud ühte lauset, mis on kontekstist pisut välja võetud.
„Emotsionaalselt on arusaadav, et hagejale ei meeldi, et teda ei valitud toimkonda, kuid seaduse silmis pole see asjakohane. Riigikohtu mitmes lahendis on suuremate võlausaldajate otsustusõigus põhjendatud. Pankrotiseaduse tõlgendamisel pole ette nähtud arvutuslikke põhimõtteid, et toimkonnas peaks olema kaks väiksemate nõuetega võlausaldajat, seda ei toeta ka praktika, piisab ühest,“ märkis Saar.
Süüdistus väheses huvis
Laus lisas, et Estonian Airi töötajad väikeste võlausaldajatena pole pöördunud ühegi pankrotitoimkonna liikme poole, tundes huvi pankrotmenetluse vastu või uurides, milliseid otsuseid on vastu võetud. „Kuna midagi sellist pole olnud, leiame, et hagiavaldus on kiuslik ega pole kantud reaalselt soovist menetluses kaasa rääkida või sellest mingit ülevaadet omada,“ ütles ta.
Saar kinnitas, et pankrotitoimkonna liikmed on valmis kõikidele võlausaldajate küsimustele vastama. „Me pole öelnud, et väiksemad võlausaldajad ei peaks üldse saama õigust kujundada toimkonna koosseisu, kuid pole ette nähtud, et nad peaksid saama seda teha oluliselt määral,“ lisas ta.
Antsmäe väitis, et nendel väidetel pole õiguslikku alust ning hageja on pankrotitoimkonnas toimuva kohta aktiivselt infot kogunud ja on kursis, mis pankrotimenetluses toimub.
Laus omakorda leidis, et õiguslikult on alusetu Antsmäe väide, et kõik pankrotitoimkonda valitud esindajad, nii suurte kui väikeste võlausaldajate omad, on seotud suurima võlausaldaja ehk Eesti riigiga, erasektori esindajaid toimkonnas pole.
Kohus teeb teatavaks oma otsuse Estonian Airi pankrotitoimkonna koosseisu sobivuse kohta 6. aprillil.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum