Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Läti maksuime solgib turgu

    Läti maksu- ja tolliameti endine juht, praegune Baltic Legal Practice’i juhatuse liige Kalvis Vitolins eestlastele Läti maksuimet ei soovita.Foto: Andres Haabu

    Läti mikroettevõtete maksusoodustus pole mingi maksuime, mille pärast Eesti ettevõtjad peaksid üle piiri tormama, leiab Läti maksu- ja tolliameti endine juht, praegune Baltic Legal Practice’i juhatuse liige Kalvis Vitolins.

    Kuigi eelmisest aastast saati on Eesti ettevõtjad kiitnud Lätit mikroettevõtete maksusoodustuse süsteemi eest, siis Läti endise maksuameti juhi Kalvis Vitolinsi sõnul pole selleks sugugi põhjust. Veelgi enam – tõenäoliselt muudetakse seadus Lätis üsna varsti ära. „See soodustus solgib meie turgu,“ ütles ta. Tema sõnul on paljud hakanud arvama, et Läti mikroettevõtete 9% maksusoodustust saab ära kasutada igaüks, kes pakub oma ettevõtte alt teenust, ja suured ettevõtted, kes soovivad oma tegevust laiendada. Vitolinsi sõnul kavatseb Läti seadust muuta, nii et seda süsteemi ei saaks kasutada enam näiteks advokaadid ja raamatupidajad. Ta selgitas, et mikroettevõtete maksusoodustus on loodud selleks, et alustavatel ettevõtetel oleks alguses kergem jalad alla saada, mitte et seda saaks kasutada ära oma tavalise sissetuleku pealt väiksema maksu maksmiseks.
    „Läti pole üldse õige riik, kus hakata maksudega vangerdama. Maksuamet teab, kuidas siin sahkerdada üritatakse, ja vangerdajad jäävad kaks korda kiiremini vahele kui näiteks Leedus või Poolas,“ rääkis Vitolins. Näiteks on tema sõnul mikroettevõtted automaatselt riskigrupis ja maksuametnikud kontrollivad neid tihti. Ettevõtte laiendamine Lätti registreeritud mikroettevõtte kaudu pole Vitolinsi sõnul aga kuidagi võimalik, kuna maksusoodustusele on seatud väga palju piiranguid. Näiteks kui Eesti ametivõimud tahaksid kontrollida, kas mõni ettevõtja hiilib Lätti registreerinud mikroettevõtte kaudu maksudest kõrvale, tuleb neil Vitolinsi sõnul vaid kontrollida, kas mõni neist ettevõtjatest kuulub ka mõne Eesti firma omanikeringi. „Teoreetiliselt on see Läti seaduste järgi keelatud, kuna selle maksusoodustuse idee on soodustada mikroettevõtete arengut just alguses, kui asja aetakse üksi ja väikselt,“ selgitas ta.
    Vitolins lisas, et nii kaua kui Euroopa Liidu riikides on erinevaid maksusüsteeme, jäädaksegi teiste riikide süsteeme tihti paremaks pidama. „Läti rahandusministeerium ja maksuamet küsivad tihti, miks me ei tee midagi nii, nagu tehakse Eestis,“ tõi ta näite.
    Läti maksud mikroettevõtetele
    Lätis kehtib mikroettevõtetele 5-8protsendine maks sõltuvalt nende käibest. Kuni 7000eurose käibega firmadele kehtib üldine 5% maks. 7000,01-100 000 euro suuruse käibega firmadele kehtib esimesel kolmel aastal 5% maks ning see tõuseb neljandal tegevusaastal 8 protsendini.
    Samal ajal väheneb neil ettevõtetel kohustus maksta sotsiaalmaksu. Seega koosneb mikroettevõtete maksukoormus vaid ettevõtte ja füüsilise isiku tulumaksust ning nn ettevõtlusriski riigilõivust.
    Läti parlament võttis aasta tagasi vastu seaduse, mille järgi kehtib alustavatele mikroettevõtetele esimesel kolmel aastal vaid 9% suurune maksemäär.
    Mikroettevõtted, mille käive on 7000-100 000 eurot, maksavad esimesel kolmel aastal maksma vaid 9% käibemaksu ning neljandal tegevusaastal kasvab maksumäär 12%.
    Kõnealused ettevõtted ei pea lisaks maksma tulu-, sots- ega töötuskindlustusmakse. 
    Mullu septembris kehtestas Läti valitsus 37 valdkonda, kus on keelatud kasutada mikroettevõtetele mõeldud eeliseid. Nende hulka kuuluvad metsatööstus, mäetööstus, tubakatoodete, keemiatoodete, farmaatsiatoodete, kummi ja plastmassitoodete ning metallide tootmine, ehitus ja arhitektuur, hulgikaubandus, taksoteenus, õhutransport, telekommunikatsioon, programmeerimine, info- ja finantsteenused, raamatupidamine ja juriidilised teenused, kindlustus, kinnisvara ost-müük, teaduslikud uuringud, reklaami ja turundusteenused, värbamisagentuurid, riigiasutused ja -kaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus, tervishoid, sotsiaalsed tugiteenused, ühiskondlike, poliitilise ja teise organisatsioonide tegevus jne.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.