Raskeveokite turul eelistatakse kasutatud skandinaavlasi

Artikkel

- Uudised
- Lennart Käämer
- 14. märts 2016 kell 4:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Raskeveokite turul eelistatakse kasutatud skandinaavlasi
Eestlased eelistavad soetada raskeveokeid kasutatud kujul Skandinaaviast, eelistatuimaks automargiks on kujunenud Scania.Foto: Raul Mee
Vähekasutatud veokid ja kallurid Skandinaaviast on siinsete ettevõtete seas hinnas nende väga hea lisavarustuse ja hoolduse tõttu. Eelistatuimaks automargiks on kujunenud Scania.
Rahvusvahelise rasketehnika müügiportaali Mascus looja Annika Amenbergi sõnul eelistavad eestlased soetada raskeveokeid Skandinaaviast. "Kuigi hooldus ja lisavarustus ostetakse Eestist, saavad inimesed Põhjamaadest tellides parema kauba kui kohapealsest salongist,” tõdes Amenberg. Mascusel on kontorid 36 riigis, mistõttu tunneb ettevõte Amenbergi sõnul kohalikke turge.
Mascus masinate vahendamisega ise ei tegele. Eestis on nende partner AS Fusion Varahaldus, mis pakub täisteenust. See tähendab, et kui klient Eestist soovib osta masinat piiri tagant, saab ta koostöös ettevõttega tellimuse esitades masina n-ö ukse ette tellida. Fusion suhtleb müüjaga, vormistab lepingud, pakub liisingut ja organiseerib transpordi.
Eesti logistikaettevõtted eelistavad Skanindaavia toodangut
Eelistatud on vastupidavad ja väiksema küttekuluga Scania veokid.
Kallurite puhul on kvaliteetsemad masinad Meilleril, kuid need maksavad võrreldes teistega mõni tuhat eurot rohkem.
Kallurite koormavannid on kas alumiiniumist või metallist. Esimesed on mõeldud vilja ja kergemate koormate vedamiseks, metallvannid sobivad killustiku ja teiste raskemate koormate jaoks. Alumiiniumvannid on võrreldes raudvannidega kallimad.
Müügil olevad kasutatud raskeveokid on neli-viis aastat vanad ja nende kilometraaž jääb vahemikku 300 000 – 400 000 km.
Meilt edasi Põhja-Aafrikasse
Kui eestlaste eelistatud piirkond kasutatud rasketehnika tellimisel on läbi aegade olnud Põhjamaad, siis siinsed kasutatud veokid leiavad omale uue elu enamasti Põhja-Aafrikas. "Palju on kliente näiteks Egiptusest ja Süüriast. Sinna on viimiseks lühike maa ja kliendid saabuvad siia sularahaga, et masinad kohe ära viia,” rääkis Amenberg.
Hoolimata logistikasektori arengut pärssivatest Euroopa Liidu ida-suunalistest sanktsioonidest ja kohalikust kütuseaktsiisi tõusust on viimaste aastate lõikes veokite müük tasapisi kasvanud. "Logistikafirmad on tegevad ka põllumajandus- ja ehitussektoris ning sealset kaupa on ikka tarvis vedada,” sõnas Amenberg.
See, mis marki ja mis tüüpi veokeid riigis eelistatakse, sõltub paljudest asjadest. "Näiteks Boliivias on väga popid Volvo veoautod," märkis Amenberg. Oluline on ka müüja usaldusväärsus. "Kui näiteks Eestis asuval ostjal on huvi Taanis müüdava veoki vastu, saame Taani kontorist müüja tausta uurida,” rääkis ta.
Amenbergi sõnul liiguvad Mascuse kaudu peamiselt kasutatud masinad, kuid lisavarustus, näiteks varuosad ja masinate pealisehitus, võib olla ka uus. Kasutatud asja ostes on paratamatu, et risk selle soetamisel on suurem kui uue masina puhul. Samas need juhud, kus kaup on oodatust kehvemas seisus, on erandlikud.
Edukas müügiprotsess eeldab intensiivset reklaamtegevust. Mascuse puhul hõlmab see praktiliselt tervet meediavälja, alustades ajalehtedest ja veebiportaalidest. "Osaleme aktiivselt ka messidel, kuna need on väärtuslikud uute kontaktide loomiseks ja suhete hoidmiseks klientidega. Rahvusvaheliselt teeme endale palju Google'i reklaami,” rääkis Amenberg.
Veokite puhul peamiselt kliendipõhised tellimused
Autode maaletoomine toimub lihtsalt: esitatakse tellimus, tehas teeb masina valmis ja ettevõtte hoolitseb auto Eestisse toomise eest, kus see registreeritakse.
Kui tegu on kraanade, tõstukite või furgoonidega, millel on ka pealisehitus, siis kaasatakse protsessi ka kolmas osapool ehk pealisehituse tootja.
Metsaveokid ja prügiautod on peamiselt välismaist päritolu, tõstukid ja furgoonid seevastu Eesti kohaliku pealisehitusega.
Väheseid pikamaaveokeid tuuakse lattu ka ilma, et lõppkliendi tellimus olemas oleks.
Põhiklientuuri moodustavad transpordiettevõtted, riigihangete korras soetatakse ka päästeautosid. Väike osa ostjatest on ettevõtted, mille põhitegevus jääb transpordisektorist väljapoole.
Tehingud jäävad pigem ühe-kahe veoki piiridesse. Viis või rohkem veokit ostetakse ettevõtete poolt ehk kord aastas. Mõned üksikud suuremad autopargid asendavad 10-15 masinat korraga, kuid nendest ei sõltu turul palju.
Allikas: Scania Eesti AS
Läbisõit kuni 1,5 miljonit kilomeetrit
OÜ Krone ScanBalt ja OÜ ScanBalt Trucks autoplatsil seisab kokku umbes 150 haagist ja kallurit, samuti 80 sadulveokit. Need numbrid teevad neist ühed suuremad kasutatud rasketehnika müüjad Eestis. Masinaid müüakse seejuures nii internetis kui ka kohapeal.
Platsil on peamiselt 2011. ja 2012. aasta masinaid. Vahemaades mõõdetuna tähendab veokite vanus ca 300 000–400 000 kilomeetrist sõidustaaži. "See on selline paras distants mootorisoojenduseks,” märkis ettevõtete müügijuht Vallo Vilbiks. Väsinumate masinate kilometraaž võib ulatuda 1,5 miljoni sõidukilomeetrini.
Ettevõtete varuosade müügijuht Janek Puusepp lisas, et uutena on platsil Meilleri kallurpoolhaagised. Need on võrreldes konkurentidega hinnaklassilt küll kallimad, kuid ometi kujunenud paljude asfaltitootjate meelishaagisteks. Põhjus on nende valmistamisel kasutatud paksemast Hardox metallist vannid, mis teeb need konkurentide omadest kvaliteetsemaks ja kauakestvamaks. "Järelturul Meilleri masinaid naljalt osta ei saa. Ma arvan, et julgelt kaheksa aastat võib nendega sõita küll, ilma et augud põhja tuleks," rääkis Puusepp.
Meilleri kõrval väärivad Puusepa sõnul märkimist ka masinad kaubamärgiga Shcmitz ja Wielton, mille põhjad on ainult Hardox metallist, küljed aga tavaliset metallist. "See teeb masinad tonni jagu kergemaks ja odavamaks,” märkis ta.
Ühe firma alusraam ei välista teise firma pealisehitust. Sellest tingituna võivad masinate hinnad varieeruda. Kallurite pealisehituste puhul tuleks eristada metallist ja alumiiniumist koormavanne - alumiiniumvannidega veetakse vilja ja kergemaid koormaid, kuid nende mahud on märksa suuremad. Raudvannid on mõeldud asfaldi või kruusa veoks ja nende hinnad on paari-kolme tuhande euro võrra väiksemad kui alumiiniumvannid.
Masinate elutsükliks viis aastatPatrick Madar, OÜ Kopra-Trans tehnikajuht
Meie autopark on praegu kodu neljakümnele raskeveokile. Paar aastat tagasi tegime suurema investeeringu ja vahetasime neljandiku parki uute masinate vastu välja. Praeguseks on toona soetatud autod kaks aastat sõitnud.
Plaanime uusi masinaid kindlasti ka tulevikus osta. Masinate elutsükkel on meil viis aastat. Kui ettevõtte eelarves majanduslikku krahhi ei juhtu, siis vahetatakse kolme aasta pärast suur osa autopragist taas välja. Praeguse kava kohaselt on selle investeeringu suurus viis uut sadulveokit.
Uute masinate soetamisel on ülioluline näitaja kütusekulu. Järgmine investeering toimubki Scania masinatesse, mis paistavad turul teiste seast silma oma madala kütusenäljaga. Auto soetamisel on määravad mitu tegurit korraga: lisaks kütusekuludele ka hoolduskulud, soetamismaksumus ja hinna-kvaliteedi suhe.
Varuosadel käibes väike osa
Osa käibest tuleb masinate varuosadest. Kõige rohkem kuluvad jooksvad osad nagu piduriklotsid ja kettad, porilauad ning tagatuled. "Varuosad on eriti minev kaup asfaldimeestel, kelle masinatel annavad need asfaltipritsmete või kuumuse tõttu kiiresti otsad," märkis Puusepp. "Vanadele Meilleritele oleme ka uut tihendikomplekti müünud,” tõi ta näite.
Ostetakse ka haagiseid katvaid tente, kuid muu on puhas metall ja vajab väljavahetamiseks juba inimese abistavat kätt. Näiteks frontaallaaduriga masinatele kruusa peale laadides on juhtunud, et mõned kronsteinid on kõveraks läinud.
Meillerite ja Krone varuosade müük moodustab sissetulekust siiski minimaalse osa, sest 15eurose porilaua vahetmine pole just suurim tuluallikas. Kui kogu auto uppi kukub, on uue silindri või kastiluugi tellimine Puusepa sõnul mõistagi teine asi.
Turgu mõjutavad suured projektid
Puusepa sõnul on raskeveokite turg viimaste aastate lõikes püsinud stabiilsena või väikse müügikasvu näitajaga. Turul toimub suurem muutus juhul, kui riik võtab käsile mõne teedeehituse projekti, muutust oodatakakse ka siis, kui läheb Rail Balticu ehituseks. Kaevandustes seevastu töötavaid kallureid on kindel kogus.
"Väga raske on turusituatsiooni hinnata paari-kolme aasta lõikes. Samas kui raudtee ehituseks läheb, võib olla kindel, et kalluriturul toimuvad suured muutused, sest sealseteks töödeks vaja minevat kruusa saab vedada vaid kalluritega,” rääkis Puusepp.
Praeguste näitajate kohaselt on trendiks saanud, et aasta jooksul tehtud müügitehingutest moodustavad Meillerid ca 12-13 haagist. Shcmitz ja Wielton haagiste puhul tuleb mängu nende hind. "Nad on küll paar tuhat eurot odavamad, kuid need sõidab kiiresti läbi ja tuleb tellida uued,” rääkis Puusepp.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum