RMK kosub jõudsalt

14. märts 2016, 08:30
RMK hallata on praegu 42 protsenti Eesti metsamaast.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160314/NEWS/160309686/AR/0/AR-160309686.jpg

Riigimetsa Majandamise Keskusele on kaheksa aasta jooksul lisandunud kokku umbes 300 000 hektarit maareformi käigus seni tagastamata maid ja teistelt riigiasutustelt üle tulnud maid.

Lisandunud ja RMK inventeeritud maadest 61 protsenti on metsamaad, mis on üheks põhjuseks, miks RMK raiemaht ja raiepindala on aastast aastasse kasvanud. Kui 2008. aastal raiuti riigimetsas 2,60 miljonit kuupmeetrit, siis 2015. aastal ulatus see RMK raiestatistika kohaselt 4,31 miljoni kuupmeetrini. Samas tuleb täpsustada, et juurdetulnud metsamaast on 26 protsenti rangelt kaitstav, kus majandustegevust ei toimu, 28 protsenti on majanduspiirangutega ja majandatavat metsa on 46 protsenti.

„Meie raiemaht on tõusnud tänu juurdetulnud metsamaadele,“ ütles RMK metsakorraldustalituse juhataja Veiko Eltermann. „Tõsi, nüüd on hoog maha käimas, järjest vähem lisandub maid, sest maareform hakkab otsa saama.“

RMK juhatuse liige Tiit Timberg toonitas, et kindlasti on raiemahtu oluliselt aidanud kasvatada ka metsaseaduse liberaliseerimine. „Metsaseaduse ja metsa majandamise eeskirja pügalad on läinud mõistlikumaks ning konkreetsemaks, arvestatakse puistute reaalset raievanust,“ lausus ta.

Maad on olnud unaruses

Kui võtta aluseks lisandunud ja inventeeritud metsamaad, kasvab Timbergi andmeil uuendusraiete võimalik maht 2017. aastal võrreldes tänavuse aastaga 4,3 protsenti. Kusjuures männikute, kuusikute ja kaasikute mahu kasv jääb 2-3 protsendi vahele, haavikute mahu kasv ulatub 8, sanglepikute mahu kasv 12 ja hall-lepikute mahu kasv 14 protsendini.

„See näitab, et lisandunud maad ei ole majanduslikult väga väärtuslikud metsad,“ selgitas ta. „Võrreldes põlise riigimetsamaaga on lisandunud maadel esindatud eelkõige lehtpuu. See näitab, et need maad on unaruses olnud ja lepikut vaikselt kasvatanud.“

Timberg lisas, et vastavalt metsaseadusele on RMK-l kohustus majandada maareformi käigus seni tagastamata maid. Neil maadel on RMK teinud hädapäraseid asju, näiteks trassiraieid või raadamisi kommunikatsioonide jaoks. Aga tavapärast metsamajandamist pole neil maadel tehtud.

Maa-amet annab ülesande

RMK maafondi on alates 2008. aastast lisandunud kokku umbes 300 000 hektarit maad. Need maad on maareformi käigus RMK-le vormistatud ja neid on RMK-le andnud keskkonnaministeeriumi valitsemisala asutusted nagu maa-amet ja keskkonnaamet. Selle aasta 1. jaanuari seisuga oli RMK valduses 1,37 miljonit hektarit maad.

Timbergi sõnul saab RMK maa-ametilt ülesande, mida omandisse vormistada. „Näiteks looduskaitseliste piirangutega maad ja maardlate alused maad ehk maad, mida on vaja pikas perspektiivis hoida riigi omandis,“ selgitas ta. „Samuti reformimata metsamaa tükid, mis asusid põliste riigimetsa massiivide sees või liitusid riigimetsaga.“

Timberg ütles, et kõige rohkem, 77 000 hektarit lisandus 2009. aastal, kusjuures 55 000 hektarit sellest oli keskkonnaministeeriumi valitsemisala asutustelt üle tulnud maa ja 22 000 hektarit vormistas RMK maareformi käigus.

RMK loobus 510 hektarist

RMK-le lisanduvad maatükid kõigepealt vormistatakse, katastritoiminguid teeb RMK maakorraldustalitus. Metsakorraldustalitus tegeleb juurde tulnud metsamaade inventeerimisega ehk detailse kirjeldamisega, mis mets antud tükil kasvab. Pärast inventeerimist saab hakata metsamaid majandama. Igal aastal läheb RMK maafondist maatükke veidi ka ära, teistele riigivara valitsevatele asutustele, näiteks maanteeametile. Eelmisel aastal läks RMK-lt ära 510 hektarit maad.

Eltermanni andmeil on RMK-l inventeeritud metsamaid praegu kokku 945 000 hektarit. „Mingi osa üle tulnud maadest on meil veel inventeerimata ja ilmselt tuleb meile maid juurde veel tänavu ning tulevalgi aastal,“ rääkis Eltermann. „Võimalik, et lõpuks jõuab see number ühe miljoni kanti.“

Kui arvestada, et Eestis on metsamaad 2,23 miljonit hektarit, siis RMK-le kuulub sellest praegu 42 protsenti ja ühe miljoni hektari korral tõuseks see 45 protsendini. Ehk peaaegu sama palju, kui 2012. aasta kohta tehtud statistilise metsainventuuri andmeil oli erametsaomanike käes. Füüsiliste isikute omandis oli toona 34 protsenti ja juriidilistele isikutele kuulus 13 protsenti metsamaast ehk kokku 47 protsenti.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
14. March 2016, 00:25
Otsi:

Ava täpsem otsing