Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ettevõtjatel tuleb hoiustele peale maksta

15. märts 2016, 07:00
SEB Balti divisjoni korporatiivpanganduse juht Riho Unt ennustab, et negatiivsed hoiused tulevad.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160315/NEWS/160319853/AR/0/Riho-Unt.jpg

SEB Balti divisjoni korporatiivpanganduse juhi Riho Undi sõnul kaalub pank plaani kehtestada suurte ja keskmiste ettevõtete hoiustele negatiivne intress. Ettevõtjad peavad sammu ebaõiglaseks.

Ettevõtete hoiused on alates ajast, kui Euroopa Keskpank kehtestas negatiivse intressimäära, kasvanud Eestis enam kui miljardi euro võrra. „Kliendid ei kujuta veel ette, et peaksid hoiuste eest maksma, kuid seda arutatakse,“ rääkis Riho Unt intervjuus Läti majanduslehele Dienas Bizness. Tema sõnul võib pank kehtestada negatiivsed intressimäärad suurtele ettevõtetele, kellel on suured hoiused, ning kui Euroopa Keskpank peaks intressi langetama, siis ka keskmistele ettevõtetele. SEB on juba kehtestanud negatiivse intressi finantsinstitutsioonidele.

Unt rääkis, et varem olid kommertspangad puhvriks keskpanga ja turu vahel, kuid kaua see enam kesta ei saa. „Kui pangad ei hakka negatiivseid intresse üle kandma ettevõtete hoiustele, siis kukub nende poliitika läbi,“ rääkis pankur.

Seni on pank püüdnud hoiduda negatiivsete intresside kehtestamisest eraisikutele, kuid see ei pruugi tulevikus nii jääda. „Vaadake, mis toimub Šveitsis – negatiivne intressimäär on juba 0,75 protsenti ja raha pangas hoidmise eest maksavad ka erakliendid. Fakt on, et pangad kannatavad lõpuks kahju, kui negatiivseid intressimäärasid ei kehtestata klientidele. Vastasel juhul võivad keskpangad teha mida iganes, kuid see ei tööta,“ selgitas Unt.

Tema sõnul pole keskpanga poliitika seni kuigi edukas olnud. „Inflatsioon on endiselt väga madal ning laenunõudlus suureneb väga aeglaselt. Oli pikk stagnatsiooni ja väikese aktiivsuse periood. Võib-olla oleks olukord teine, kui pangad oleks rutanud tingimuste ülekandmisega klientidele. Võimalik, et ettevõte mõtleb järele – milleks mul hoida 5 miljonit pangas ning veel peale maksta? Kas poleks parem see raha kuhugi paigutada?“ arutles Unt.

Teised Eesti suuremad pangad jäid napisõnaliseks. LHV Panga juhatuse esimehe Erki Kilu sõnul on Euroopa Keskpanga eelmise nädala otsuste valguses arusaadav, kui pangad sellist sammu kaaluvad. „Paistab, et intressid jäävad madalaks veel pikaks ajaks,“ nentis ta. LHV pank pole tema sõnul siiski plaaninud ettevõtete hoiustele negatiivset intressimäära kehtestada. Samuti pole nad senimaani seda ühelegi kliendile veel teinud.

Ka Swedbanki kommunikatsioonispetsialist Liidia Kaljundi ütles, et Swedbank pole ettevõtete hoiustele negatiivseid intresse kehtestanud ja praegu pole neil kavas seda ka teha. Küll aga on erandina kaalumisel teiste pankade hoiused, mille suhtes on Kaljundi sõnul turupraktika selline, et negatiivsete baasintresside korral antakse need hoiustajale edasi.

Ettevõtjad peavad sammu ebaõiglaseks

Ettevõtjate sõnul pole aga aus koorida intressi raha pealt, mille nad on ise intressivabalt saanud. „Ettevõte on andnud pangale raha ju ilma intressita kasutada. Tundub, et see ettevõtete suhtes päris õiglane ei oleks,“ märkis Harju Elektri juht Andres Allikmäe.

Samas nentis ta, et nende ettevõttel on küll piisavalt varalisi vahendeid, kuid summad pole siiski väga suured. „Kui meil oleks küsimus väga suurtes summades, siis me kasutaksime kuidagi muid finantsinstrumente - siis tuleks seda (panga vahetust – toim) kaaluda. Ma ei tea, kui suur probleem see negatiivne hoiuseintress ettevõtete jaoks praegu oleks. Aga küsimus on ju ka selles, kui suur see intress on,“ vastas Harju Elektri juht Andres Allikmäe küsimusele, kuidas nad käituksid, kui pank teataks, et võetakse kasutusele ettevõtete hoiustel negatiivne hoiuseintress. “Kui rakenduks negatiivne intress, siis me ilmselt paiskaksime raha kiiresti ringlusse – kataksime mõningaid krediite kinni. See ei pruugi jällegi pangale meeldida,“ rääks Allikmäe.

Teise panka parema intressi järele kolimist ei pea ta väga reaalseks variandiks. „Mille vastu me selle panga vahetaksime, kui meil on neli panka Eestis ja kolm panka välismaal, kellega me asju ajame?“ küsis Allikmäe ja lisas, et hoiustamise lahendused peaksid olema turvalisemad. „Sukasäärde raha ei kogu ju,“ lisas ta.

Allikmäe ei usu, et negatiivne hoiuseintress ettevõtete jaoks midagi positiivset kaasa tuua võiks. Samuti ei usu ta seda, et see kuidagi majandust elavdada võiks. „Negatiivne intress – see on mingi 0,00005 midagi – milline on selle mõju? Mõju on tühine. Me teeme jälle sääsest elevandi nagu paljude asjadega,“ rääkis Allikmäe.

Ta usub seda, et lähitulevikus võivad intressid mingil määral tõusta. „Mina pole täna kuulnud, et pank oleks negatiivse intressimääraga kellelegi laenanud – pank koorib marginaali laenude pealt ja temal ei peaks ju nagunii halvasti olema,“ rääkis Allikmäe. Ta rõhutas, et rahaturgudelt miinusintressiga raha võtmine on üks asi, ettevõtete intressivabalt panka toodud raha pealt enda osa võtmine aga hoopis teine asi.

Negatiivne intress ei aja investeerima

Nordic Hotels OÜ juhatuse esimehe Feliks Mäguse sõnul on ka nende ettevõtte kontodel mõnevõrra raha. „Hoiustame neid Eesti kommertspankades. SEBs meil pangakontot pole,“ märkis Mägus. Tema sõnul pangad neid võimalikust negatiivse intressi kehtestamisest teavitanud ei ole.

Mägus ei usu, et negatiivse hoiuseintressi kasutusele võtmine mõnda ettevõtet raha rohkem investeerima paneks. „Investeeringuid teeme siis, kui on, kuhu investeerida. Investeerimisvõimalusi otsime kogu aeg. Praegu ei ole majutussektori konjuktuur selline, et sellesse investeerida. Ma ei usu, et negatiivne intress ainuüksi sunniks ettevõtteid investeerima,“ arvas Mägus.

Praegu ei ole tema sõnul mitte finantseerimisallikad probleem, vaid takistuseks on ebakindlad turuväljavaated. „Näiteks poliitikute otsused ettevõtluskeskkonna halvendamise suunas – majutusteenuste käibemaksumäära 50protsendine tõstmine ja muu selline,“ lausus Mägus.

Samas ei välistanud ta, et kui negatiivsed intressid rakenduvad, siis võivad nad panka vahetada. „Kui Eesti kommertspangad kehtestavad negatiivsed hoiuseintressid, siis seda tehakse ilmselt emapankade korraldusel ja küllap ka Euroopa teiste riikide kommertspankades hakatakse rakendama sama taktikat. Pigem toob see ettevõtetele kaasa täiendavaid kulusid ja vähendaks rentaablust,“ seletas Mägus. Ilmselt arutavad juhatused tõsiselt, mida sellise stsenaariumi korral ette võtta.

Käivituksid uued ärid

Kunda Nordic tsemendi juhi Meelis Einsteini sõnul kuuluvad nemad suurde HeidelbergCement Groupi kontserni ning raha Eestis ei hoiusta. "Balti raha läheb kõik ühele kontole ja siis igal õhtul kantakse see sealt minema. Meie raha on grupi kontol,“ selgitas Einstein. See konto asub neil Saksamaal ja sealt poolt pole Einsteini sõnul veel negatiivset intressijuttu kuulda olnud.

„Ma tean, et osas riikides on negatiivne hoiuseintress vaikselt juba kasutusel. Eestist ära põgenemine – ega see ei aita,“ rääkis Einstein. Tema ei näe negatiivsetes intressides midagi positiivset ja ei usu, et seeläbi ettevõtted rohkem investeerima ja majandust elavdama hakkaksid. „Investeeringuid tehakse siis, kui on hea äriplaan, mitte seepärast, et raha kuskil hoida ei saa,“ arvas Einstein.

Kui raha kuskil enam hoida ei saa, siis tekivad Einsteni sõnul uued firmad, kes hoiatavad sularaha. „Et näe, mul on siin seif ja head turvasüsteemid – tooge oma raha pangast välja ja ma hoian seda!“ märkis Einstein naerdes.

Tema sõnul oodatakse praegu, et inflatsioon veidi suureneks. „Kogu ärimudel ongi ju selle peale üle ehitatud, et investeerid ja saad raha tagasi. Isegi kui ei oska investeerida, siis paned raha panka ja pangast saab ikka mingit intressi. Aga nüüd tuleb välja, et peab raha eest peale maksma. See on väga keeruline olukord,“ lisas ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
14. March 2016, 19:32
Otsi:

Ava täpsem otsing