Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sõnajalad tohterdavad Ida-Virumaa haavu

Vennad Andres (vasakul) ja Oleg Sõnajalg on oma uue tuuliku prototüüpi arendanud seitse aastat.Foto: Andres Haabu

Vendadele Oleg ja Andres Sõnajalale kuuluv tuulikutootja Eleon plaanib Ida-Virumaale luua tehase, mis annaks täisvõimsusel töötades leiba 360 inimesele. Üheks ajendiks oli valitsuse otsus toetada Ida-Virumaale töökohtade loojaid.

Oleg Sõnajala sõnul on nad praeguseks ära teinud kogu eeltöö, et saaks Ida-Virumaale Jõhvi Logistika- ja Äriparki tuulikulabade tehase rajada. Äripargiga on allkirjastatud ühiste kavatsuste protokoll, välja on vaadatud sobiv kinnistu ja võetud on ka juba hoonete ehitamise pakkumisi. Ettevõte kavatsetakse rajada koos Saksa tuulikulabade tootjaga Euros, kel on praegu sarnane tehas Poolas. „Euros pole huvitatud Poola tootmise ületoomisest Eestisse, vaid hoopis siin ühiselt uue tehase rajamisest,“ rääkis Oleg Sõnajalg.

Enne, kui kopp maasse lüüakse, lubas Oleg Sõnajalg ära oodata, mida kavatseb valitsus taastuvenergia toetamisega teha. „Leiame, et toetusplaan kohalikule taastuvenergia innovatsioonile võiks olla meede, millega saavutatakse nii taastuvenergia vajalik osakaal kui ka tuulikutööstuse käivitumine, seda oleks vaja veel mõnda aega. Kui aga valitsus otsustab toetusskeemi oluliselt muuta ja tuuleenergeetikale ukse kinni lüüa, siis kahjuks jääb tõenäoliselt meie tootmisüksuse rajamine Eestisse katki,“ ütles ta. Sõnajala sõnul läheb nende tehase rajamine maksma suurusjärgus 6–10 miljonit eurot.

Eleoni toodetavad tuulikulabad
Ühe laba pikkus 65–70 m, laius 4,5 m
Ühe laba kaal 15–18 tonni
Tuuliku laba liikumiskiirus kuni 300 km/h
Tuuliku labad on projekteeritud tootma energiat tuule kiirusel 2,5-30 m/s
Tuuliku labad peavad taluma tuulekiirust kuni 60 m/s

Valitsuse toetus motiveerib

Eestis hakataks tootma tuulikute labasid, mille pikkus on üle 65 meetri. Kuivõrd Eestis pole varem selliseid asju toodetud, tuleb töötajaid enne koolitada. Kokku võib Ida-Viruma tuulikulabade tehases tööd saada kuni 360 inimest. Umbes kümmekonna juhi koolitamiseks tuleb Sõnajala sõnul nad esialgu saata paariks-kolmeks kuuks Poola tootmisüksusesse. „Labade tootmisel on äärmiselt keeruline tehnoloogia, kuna labad peavad vastu pidama kuni 40 aastat ja seda ekstreemsetes ilmastikutingimustes,“ ütles Sõnajalg. „Üksinda nullist multimegavati tuulikulabade tootmist alustada on liiga riskantne, seepärast olemegi kohe algusest peale teinud koostööd Saksa partneriga,“ lisas ta.

Sõnajalg märkis, et üheks ajendiks viia tootmine Ida-Virumaale oli valitsuse otsus hakata toetama ettevõtteid, kes võtavad tööle Ida-Virumaa töötuid. „Kindlasti on see üks motivaator ja usun, et mitte ainult meile. Mujal Euroopas on selliste toetusprogrammidega erinevaid piirkondi turgutatud ja see töötab,“ ütles ta. Sõnajala sõnul on oluline, et tööle võetav inimene on tubli, töökas, võimekas õppima, korrektse elustiiliga ja lojaalne. Kui kõik läheb plaanipäraselt, asub Eleon tootmist Eestisse rajama sellel aastal. Reaalseks tootmiseks läheks aga kõige varem järgmise aasta suvel.

Ida-Virumaa toetamise projekt
Märtsi alguses otsustas valitsus hakata toetama ettevõtteid, kes võtavad tööle teatud arvu (arvatavasti 20) töötuid. Sellisel juhul hüvitab riik talle ühel aastal 50% töötajate brutopalgast.
Töökoht peab säilima vähemalt kaks aastat.
Toetusele kvalifitseeruvad nii alustavad ettevõtted kui ka need, kes viivad oma tegevuse Ida-Virumaale või laiendavad seal tegevust.

Huvi on suurenenud

Töötukassa Ida-Virumaa osakonnajuht Anneki Teelahk kinnitas, et valitsuse otsus Ida-Virumaale töökohtade loomist toetada on ettevõtjate huvi maakonna vastu suurendanud. Teelahk rääkis, et ka teisipäeval aset leidnud töömessil Jõhvis oli nii kohalikke ettevõtjaid kui ka väljastpoolt maakonda tulijaid. „Hea meel on tõdeda, et ettevõtjad on olnud meeldivalt üllatunud, et Ida-Virumaal on töökäsi, mida mujal Eestis ei ole,“ rääkis ta. Teelahki sõnul on tööandjad harjunud, et esmalt tuleb puuduvaid töökäsi välismaalt otsida. „Muidugi peame ka tulevikus üle piiri töökäsi otsima, kuid esialgu võiks selleks hoopis Ida-Virumaale sõita,“ lisas ta.

Teelahk märkis, et enamasti tunnevad Ida-Virumaa vastu huvi keskmist kasvu tööstusettevõtted. „Arvan, et ühte superlahendust pole olemas, kuid erinevate meetmetega on võimalik Ida-Virumaa olukorda aidata,“ ütles ta. Teelahk lisas, et kuigi Ida-Virumaal on töötus suur, on olukord siiski parem kui kolm aastat tagasi. Kui praegu on töötuna kirjas 7775 inimest, siis kolm aastat tagasi oli see arv pea 9000. „Siis oli meil suurim probleem pikaajaline töötus. 9000st olid üle poole pikaajaliselt töötud,“ meenutas Teelahk. Praeguseks on selliseid töötuid Ida-Virumaale jäänud 2500. „Põhiline on see, et inimesi tuleb hoida aktiivsena, tuleb teha ümberõpet ja mitte jätta neid lootusetusse olukorda,“ rääkis ta.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

Tööstus