Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti vajab rohkem pankrotte

    Krediidiinfo tegevdirektor Alar Jäger.Foto: Veiko Tõkman

    See, et ettevõtete pankrotistumine juba kuuendat aastat väheneb, on märk ettevõtete vähesest riskijulgusest ja mõjub majandusarengule pärssivalt.

    Mullu kuulutasid kohtud maksejõuetuks 376 äriühingut, mis on 12% vähem kui aasta varem. Neist tervelt 61% läksid likvideerimisele, kuna ei olnud piisavalt vara, mida oleks saanud pankrotiprotsessis jagada. Samas varatute ettevõtete osakaal siiski väheneb tasapisi.
    Täna avalikustatud Krediidiinfo pankrotiuuringust nähtub, et ka tänavu kahe esimese kuuga on maksejõuetuks muutuvaid ettevõtteid vähemaks jäänud. See on võrreldav kaheksa aasta taguse kriisieelse ajaga, kus tuhande ettevõtte kohta läks pankrotti alla kahe ettevõtte.
    Kõige enam pankrotistus mullu ettevõtteid tavapäraselt majutuse ja toitlustuse alal, ehituses ja töötlevas tööstuses. Maakondadest oli kõige kõrgema tasemega Raplamaa, kus pankrotistus mullu pea kolm ettevõtet iga tuhande kohta. Järgnesid Pärnu- ja Tartumaa. Madalaim oli see Jõgeva-, Võru- ja Saaremaal.
    Pankrotistatistikat mõjutas tugevalt Estonian Air
    Kümnest suurimast mullu pankrotistunud ettevõttest kuus tegutses hulgikaubanduses ja neli veonduses. 2015. aastal esines enim pankrotte (53%) üliväikeste ja väikeste ettevõtete hulgas, mille aastane käive jäi alla poole miljoni euro. Üle veerandi pankrotistunud firmadest aga ei omanud aastatel 2010–2014 majandustegevust või ei esitanud aastaaruandeid (27%). Kahtlemata oli kõige suurem pankrotistuja ja kõige enam statistikat mõjutanud ettevõte Estonian Air. 

    Pankrotiettevõtet iseloomustavad näitajad

    Käive jääb alla 180 000 euro.

    Keskmine töötajate arv 8-9.

    2-3 aasta jooksul pidevalt halvenevad trendid.

    Lühiajaliste kohustuste summa viimasel aastal oluliselt suurenenud.

    Omakapitali osakaal praktiliselt olematu, viidates suurele või täielikule sõltuvusele võõrvahenditest.

    Kahjum viimase 1-2 aasta jooksul.

    Likviidsusnäitajad väga nõrgad.

    Määratlemata või nõrk krediidireiting.

    Kasvav maksuvõlg vähemalt kolme kuu vältel.

    Allikas: Krediidiinfo

    „Pankrotistumise tase ilmselt langeb veelgi selle aasta jooksul, ja positiivne see enam ei ole,“ toonitas Krediidiinfo tegevjuht Alar Jäger. Tema sõnul on Eesti riigi jaoks umbes 400 pankrotti aastas soovitud tase, mille korral toimub nn ettevõtlusmaastiku puhastumine. Väheste pankrottide juures teeb murelikuks see, et ettevõtetel puudub arenemissuund.  
    „Riskijulgus on ettevõtete seas vähenenud ja oma põhitegevusalale investeerimine on väga väikeseks jäänud,“ täiendas Krediidiinfo finantsanalüütik Anne-Ly Ots Jägerit. Otsa hinnangul ei ole riik piisavalt ära teinud. „Järelikult on midagi valesti, kui ettevõtjad ei julge riskida, investeerida, sest tõesti raha osakaal bilansis on tavaettevõtjal väga suur,“ lausus ta. 
    Jägeri arvates on riiki alati lihtne süüdistada, aga tulu peaks tekitama ikkagi ettevõtja.
    Tema hinnangul on kõige suurem murekoht tööstusettevõtted. "See seltskond, kes on suuteline ise kohapeal midagi arendama ja välja mõtlema, on praegu selgelt ühe probleemi taga – kõrge elektri hind," toonitas ta. Kui väiketootjal on elekter kallim kui Soomes, siis ootab meid sama saatus nagu laevadel – ühtegi laeva enam Eesti riigis ei ole, rääkis Jäger. Sama hirm on tal ka tööstussektoris.
    "Kui meil on hea disainibüroo, kes oma toote teeb, siis on mõtet see ka kohe maha müüa, mitte hakata sellega üldse pusima, sest tootmisega me siin hakkama ei saa," rääkis Jäger. Eestis ei ole tema sõnul ühtegi firmat, kellel oleks globaalne jaotusvõrk. Kõige suurem on Monton, kelle poode võib leida isegi Tenerifelt.
    Väikeettevõtete putitamisel ja arengul peab Jägeri sõnul olema pikk visioon. See tähendab seda, et kohapeal välja mõeldud asja peab saama kohapeal teha ja müüa. "Peame oma tööstust kaitsma," leidis ta.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.