G4S kirjutas osa Eesti investeeringust korstnasse

Artikkel

- Uudised
- Kaisa Gabral
- 16. märts 2016 kell 14:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
G4S kirjutas osa Eesti investeeringust korstnasse
G4Si rahaveo soomustatud auto Eesti peakontori maja eesFoto: Eiko Kink
G4S Eesti emaettevõtte kunagine investeering Eesti turvaärisse läks osaliselt vett vedama. Firma hindas varasid alla kokku 85 miljoni euro ulatuses, millest suurem osa tuli just Eestist.
"G4S Eesti emaettevõte, Londoni börsil noteeritud G4S plc, hindas oma bilansis osaliselt alla aastatetaguse Taani kontserni Falck Group liitumisega kaasa tulnud AS G4S Eestiga seotud firmaväärtuse summas 25 mln naela (32 mln eurot),“ kommenteeris Eesti üksuse juht Priit Sarapuu emaettevõtte allahindlust.
Mahakandmine kajastus Sarapuu teatel ainult G4S kontserni Londoni peakontori tasandil ega puuduta tema sõnul Eestis või Baltikumis tegutsevate ettevõtete majandustegevust, raamatupidamist ega aastaaruandeid. „Mahakandmisest tulenev kulu kaeti jooksva aasta ärikasumi arvel, milleks oli G4S plc globaalsel kontsernil 427mln naela (ehk u 551 mln eurot),“ täpsustas Sarapuu.
Mahakandmine pole laenuga seotud
Turvafirmast G4S Eesti liikus möödunud aasta sügisel ligi 86 miljonit eurot Balti riikides teenitud kasumit emafirmasse laenuna. Eesti riigikassasse ei laekunud maksudena sentigi. Sarapuu rõhutas, et varade allahindlus pole laenuga kuidagi seotud.
G4S Eesti andis emaettevõttele laenu intressimääraga 1,582% aastas. Priit Sarapuu märkis toona, et see intress on turupõhine, kõrgem määrast, millega finantseerib end turul emaettevõte G4S plc. ja kõrgem ka võrreldes kommertspankade pakutavate deposiitidega.
Investeerimispankur ja Baltcapi juhatuse esimees Peeter Saks märkis toona Äripäevale, et tegemist on välja viidud kasumiga ja et tõenäoliselt pole G4S Eesti ainus ettevõte, mis kasumi välja laenab. „Kui 3-5 aastaks on miljoneid välja laenatud ning need istuvad kuskil mujal, ei tundu see mõistlik. Ilmselt võiks seda vaadelda kui dividendimakset ja kui raha mingi aja pärast tagasi ei tule, on see välja viidud kasum,“ kommenteeris Saks toona.
Mis puudutab dividendide võtmist, siis see on Sarapuu sõnul omaniku otsustada. „Dividendide võtmine on omaniku privileeg ja seega mitte tegevjuhtkonna otsustada. Kuniks raha on AS G4S Eesti bilansis, näeb omanik võimalusi investeerimiseks. Kui olukord peaks muutuma, siis hakatakse jaotamata kasumit vähendama ja ka dividende maksma,“ märkis Sarapuu.
Ta lisas, et G4S Eesti majandustulemused on head. „Oleme jätkuvalt kasumis, kuid konkreetsetest numbritest saame rääkida siis, kui avalikustame majandusaasta aruande,“ lausus ta.
Rahvusvahelised ettevõtted viivadki raha välja
USS Security omanikeringiga mõni aeg tagasi liitunud Mark Lutsu sõnul ei mängi varade allahindluse puhul erilist rolli see, kas on tegemist turvaäriga või mitte. Oluline on pigem see, kas on tegemist rahvusvahelise kontserniga või Eesti ettevõttega.
„Kui me räägime rahvusvaheliste kontsernide nii-öelda maksude optimeerimisest, siis see on tavaline nähe igal pool. Eesti ettevõte investeerib selle raha erinevate asjade kaudu siia tagasi, kuid rahvusvahelised kontsernid viivad kõik selle raha välja,“ rääkis Luts.
„Kui ükskõik millisel rahvusvahelisel kontsernil osutub Eestis äri ajamine äkki mitte rentaabliks, siis ta tõmbab lihtsalt pistiku välja seinast ja ongi kõik. Neid ei huvita väga, mis inimestest või juhtidest saab. See on aga vale panustamine,“ rääkis Luts.
Ta meenutas, et G4Si Soome osakond müüdi maha ja mitte väga heas seisus. „See on näide sellest, et sa võid ju rääkida ükskõik mis juttu ja lipukesega lehvitada, aga kui inimesi ei ole, kes asjad täide viiksid, siis päeva lõpuks tehakse otsus maha müüa, kui on kasulik müüa,“ rääkis Luts ja lisas, et Soome üksus müüdi ühele Norra turvafirmale.
USS valmis kvaliteedi nimel turgu kaotama
Mis puudutab USSi, siis ettevõttel läheb Lutsu sõnul kenasti. Mitu juhatuse liiget on välja vahetatud. „Isake Lenin ütles oma muude jaburduste kõrval ühe asja õigesti – kaadrid otsustavad lõpuks kõik. Eriti, mis puudutab teenindusäri,“ ütles ta naerdes. Turg on tema hinnangul nende ettevõttega seotud muutustele kenasti reageerinud. „Neid tuutu-luutu jutupaunikuid on siin ennegi olnud, kes tulevad ja lubavad midagi teha," rääkis Luts.
Praegu tegeletakse neil brändinguga, mis tuleb inimeste väärtustamise kaudu. "Postiivne on, et selle trendi, kus äraminejad kliendid ületasid juurdetulevaid, oleme viimase kuuga murdnud, meie joon on nüüd positiivne. Kindlasti ei lähe me kaasa ka hinnarallidega, millega eelmine juhtkond ja omanikud on tegelenud,“ selgitas Luts. Ta lisas, et nemad pole kasutatud asjade turul ja iga inimene maksab oma hinda, madala palgaga pole võimalik motiveerida.
„Meie oleme valmis virtuaalsetes numbrites kaotama turgu, et seda pärast kvaliteetse teenusega tagasi võita,“ vastas Luts küsimusele turu jagunemise kohta G4S Eesti ja USS Security vahel. „Kümne küünega kinni hoida ja peale maksta või teha endale kahjulikke tehinguid – seda me ei tee," märkis ta.
Tingimuslik müük, millest Urmas Sõõrumaa mõnda aega tagasi rääkis, on Lutsu kinnitusel endiselt käimas. „Peaks vaatama suurt pilti. Minu sisenemine ettevõtesse polnud vaid Eesti territooriumile mõeldud. Tahame Eestis asja käima joosta ja siis edasi Läti, Leedu, Poola jne,“ ütles ta.
Turvaturul üldiselt töökäte puudus
G4S juhatuse esimehe Priit Sarapuu sõnul valitseb turvaturul olukord, kus töökäsi on järjest raskem leida. „Juba kolm aastat tagasi saime aru, et demograafiline trend meie kasuks ei räägi – töökäsi on järjest raskem leida. Eesti turvasektoris on puudu umbes 200 töötajat,“ lausus Sarapuu.
G4S Eesti on oma ettevõttes otsustanud probleemi lahendada nii, et püütakse töötajasse rohkem panustada, mille tulemusel on neil inimeste voolavus praegu kaks korda väiksem kui majandusbuumi ajal.
Tehnoloogia on samuti tööjõupuudusel abiks. „Kui kliente tuleb juurde ja töömaht kasvab, siis aitavad pidevat värbamist ära hoida innovaatilised tehnilised lahendused. Viimaste aastate uuendused - e-Patrull, e-Teenindus, Masternaut - on meie tööd efektiivsemaks muutnud. Kokkuvõttes võidab klient, kes saab kiiremini ja täpsemat infot talle pakutava teenuse osutamise kohta,“ seletab Sarapuu.
Tema sõnul iseloomustab tehnoloogia laialdasemat kasutust ka fakt, et kaheksa protsenti G4S Eesti mehitatud valve klientidest läks eelmise aasta jooksul üle videovalvele.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum