Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sularaha ajas lootusetult tülli

    Väikeettevõtja Terje Aulik sattus sularaha tõttu suurde vaidlusesseFoto: Andras Kralla

    Kahe ehitusettevõtte terav tüli maksmata arvete pärast tõi päevavalgele, et turul liigub endiselt suures koguses sularaha.

    „Hetkest, kui ma polnud nõus nendega seda musta äri kaasa tegema, sain tunda musta maailma seltskonna võlusid,“ meenutab väikeettevõtja Terje oma kogemusi ehitusäris, kus sularaha kasutamise tõttu lahvatas terav tüli.
    Terje Aulik ja tema mees Toomas Bachmann on pealtnäha tavalised inimesed. Ometi meenutab nende elu lähemal vaatlusel filmistsenaariumi, milles nad ise peaosalisi mängivad.
    Kogu lugu saab alguse sellest, kui Terje otsustab ühel päeval ehitusettevõtte teha. Pidades silmas elukaaslase Toomase kogemustepagasit ehitusäris ning väimehe oskuseid ehitusalal, arvab ta, et see võiks olla loogiline käik. Samuti oleks ise enda peremees. Nii sünnibki 2010. aastal ehitusettevõte Eurovara Grupp.
    Toomase lugu
    Kõik muutub siis, kui Toomasel tekib 2014. aastal võimalus minna tööle projektijuhiks ettevõttesse NBG Ehitus, mis pakub projektijuhtimise teenust ettevõttele Grand Ehitus. Mõlemal ettevõttel on samad omanikud – peamiselt eri ettevõtete ja tegemiste kaudu Urmas Piirsoo ja Aare Saliste, neist viimane on ka ettevõtte niiditõmbaja. Mõlemas ettevõttes on osalus samuti Soraineni endisel advokaadil ja äsja uue ettevõtte NOVE koos partneritega loonud Kristjan Tammel. Nii Saliste, Piirsoo kui ka Tamme nimed figureerisid meedias mõni hea aasta tagasi Celander Ehituse küsimusi tekitanud saneerimise ja pankroti asjus.

    Minul on Grand Ehitusega lepingTerje Aru, tellija ja ärinaine 

    Minul Grand Ehitusega probleeme olnud pole. Koostöö pole veel lõppenud. Objekt on küll valmis, kuid jäänud on veel kasutusload ja asjade üleandmine.

    Minul on Grand Ehitusega olnud algusest peale leping ja olen kasutanud pangateenuseid. Sularaha pole tänapäeval enam liikvel sellistes kogustes. Kuuldusi sularahast levitavad tihti need, kes ise neid teid kasutavad.

    Oma kodu ehituseks korraldasin ma hanke. Kasutasin ka mõne tuttava abi.

    Alguses olid probleemid, sest ehitus oli viltu. Grand Ehituses töötas üks projektijuht ja veel oli seal minu võetud ehitusjärelevalve – need inimesed vedasid tõsiselt alt. Grand Ehitusel ei jäänud muud üle, kui maja osaliselt maha lammutada. Nad kandsid meeletud kulud sellega seoses.

    Tööde eest vastutas projektijuht. Klaarisin ka asjad ära enda valitud järelevalvega, kes tunnistas, et osaliselt on süü temal, aga ehitaja peab ehitama. Projektijuhiga pole olnud võimalik kohtuda, ta laskis Eestist jalga. Toomas oli ta nimi. Ta võiks ju tulla ja öelda, miks ta mulle nii tegi.

    Toomas aga ettevõtete ja nende omanike kohta taustauuringut ei tee. Ta siirdub tööle, kus tema ülesanne on pakkuda NBG alt projektijuhtimise teenust Grand Ehituse objektidele ning leida alltöö tegijaid. Hakatakse ehitama kahte eramut, millest üks kuulub Terje Arule.
    Üks ettevõte, keda Grand Ehituse soovil alltöötegijana palgatakse, on Toomase elukaaslase Terje loodud Eurovara Grupp. Toomase sõnul ei häirinud see alguses kedagi, et tema elukaaslase firma hakkab alltööd tegema firmale, mille projektijuht ta ise on.
    Ühel hetkel saab Toomas korralduse, et peab mõnele alltöötegijale maksma teenuste eest osaliselt sularahas. Peamiselt jagab Toomasele käsklusi ja tööülesandeid tema sõnul ettevõtte juhtfiguur Aare Saliste. „Mina sain käsu ülevalt poolt, et pean leidma sellised firmad, kes on nõus sellise raha eest selliselt tööd tegema. Kuidas nemad (Grand Ehitus – toim) tellijatega kokku leppisid või kust raha tuli – seda mina ei tea. Õnneks. Salistega leppisin mina kokku nii,“ räägib Toomas.
    Kohtume Toomasega Äripäeva kontoris, kuhu ta pärast pikka veenmist ja kõhkluseid on lõpuks nõus tulema. Sest parema meelega oleks ta lihtsalt vait ja ei räägiks mitte midagi. Toomas on rääkides näost valge, jutt on napp. Pinge kasvades vaatab ta aknast välja, justkui pisaraid ja meelehärmi alla surudes. „Kristjan Tamm ütles ühel koosolekul otse välja, kuidas seda asja peab tegema. Tema on jurist,“ räägib Toomas ühest koosolekust. Ta tegutses enda sõnul Grand Ehituse volitatud esindajana, pidi leidma ettevõtteid, kes võtaksid vastu ka sularaha. Ja selliseid ettevõtteid ta leidis. Mitu.
    Terje lugu
    Terje Auliku ettevõte Eurovara Grupp on üks nendest firmadest, keda Grand Ehitus püüab projektjuht Toomase abiga panna 50% või osa rahast sulas vastu võtma. Terje saab enda elukaaslase käest teada, et peab hakkama arveldama sularahas. „See ei olnud ettepanek, vaid juhatuse käsk tolleaegsele Grand Ehituse projektijuhile,“ selgitab Terje.

    On tehtud ettepanekuid sulas makstaAndres Aavik, ehitusettevõtte Liven partner, Skanska Eesti pikaaegne juht

    Mina olen olnud peatöötegija - see, mis toimub piki ahelat allpool, alltöötegijate hulgas, sellega tegeleb meil maksuamet. Ja tegeleb päris tõhusalt. Peatöövõtjate hulgas tahaks loota, et seda ei ole, Vähemalt suuremate peatöövõtjate hulgas.

    On olnud jutte ka meil lisatööde puhul, et tehakse ettepanek sulas maksta, kuid need ettepanekud on juba eos lämmatatud.

    Oleneb, kas me räägime sularahast või mustalt maksmisest? On kunagi minevikus ju ka kortereid ostetud sularahas, panka mindud rahaga ja seda seal siis loetud. See, kus inimene raha hoiab, on igaühe enda valik.

    Musta raha osakaal väheneb – nii ümbrikupalga osakaal kui ka võimalike pakkumiste osakaal a la „teeme siit vähe mustemalt ja saame odavamalt“. 20 aastat tagasi oli veel norm, et politseile võib maksta altkäemaksu, ühel hetkel see muutus ja praegu valdav osa inimesi seda ei tee.

    Kuid temal, erinevalt mõnest teisest alltöötegijast, ei ole soovi sularahamängudes osaleda - ta keeldub. Terje soovib saada raha arvele ja maksta omakorda enda palgatud alltöötegijale Tarmako Groupile. Seepeale läheb lahti väigikaikavedu.
    Grand Ehitus hakkab Terje sõnul ühtäkki nurisema Eurovara Grupi ja nende alltöövõtja Tarmako Groupi töö kvaliteedi üle, laseb töid korduvalt ümber teha. „Nad hakkasid venitama pärast meie soovi sularaha mitte saada. Hakati töid mitte vastu võtma, töötajaid objektile mitte laskma, lepingus olevaid kokkuleppeid muutma. Kui enne oli lihvimata betoonpõrand, siis nüüd nõuti lihvitud põrandat," kirjeldab Terje pea peale pööranud olukorda.
    Peatöövõtja Grand Ehitus teatab lõpuks Terjele, et nemad ebakvaliteetset tööd vaatamata korduvatele ümbertegemistele vastu ei võta ja raha ka ei maksa.
    Kohtusse raha nõudma
    „Parandustööd jäid meil seal seetõttu tegemata. Lõpetasin nendega (Grand Ehitusega - toim) lepingu ja pöördusin juristiga kohtusse, et raha tehtud töö eest kätte saada,“ räägib Terje kohtumisel kohvikus. Ta mudib terve vestluse vältel käsi, vahepeal vaatab üle õla, justkui veendudes milleski, kohendab prille ja räägib edasi.  
    Terje püüdis koos oma juristiga Grand Ehitusega suhelda ja kokkuleppele saada. „Me olime nõus minema kompromissile, tegema tasaarvelduse osa raha asjus. Grand Ehitus on kokku üle 300 000 euro mulle võlgu,“ seletab Terje.
    Mingil hetkel Grand Ehitus Terje ja tema juristi kirjadele enam ei vastanud. Hagi kohtus seisis ning Grand Ehituse osanik ja juriidiline nõustaja Kristjan Tamm hakkas Terje sõnul kohtule vastuväiteid esitama. Venitama.
    „Püüdsin Grand Ehituse võlga Krediidiinfosse üles anda. Soraineni advokaat ja Grand Ehituse esindaja (Kristjan Tamm - toim) vaidlustas selle ja Krediidiinfo teatas, et lahendage omavahel see asi, nemad võlga enne üles ei pane. Kuigi neil on lepingus sees ju punkt, et vastutab see, kes üles paneb,“ räägib Terje oma pettumusest Krediidiinfo pärast. Ta andis oma võla inkassofirmale puremiseks, kuid ka nende soovile panna Grand Ehituse võlg Krediidiinfosse üles vastati eitavalt. Kristjan Tamm esitas vastuväited ja asi jäi sinnapaika.
    Terje võttis seepeale kohtust hagi tagasi. Olukord tundus tema jaoks lootusetu ja venitamine oleks võinud liiga kalliks maksma minna. Ainuüksi riigilõiv 300 000 eurose võla tagasinõudmiseks on väikeettevõtjale üle jõu käiv. Nii Terje kui ka Toomas räägivad, et nad on alatute ärivõtetega nurka mängitud.
    See oli ka põhjus, miks Terje ajakirjanduse poole pöördus. Ta leiab, et pole kindlasti ainuke mikroettevõtja, lihtsalt ta julgeb oma loo ära rääkida. "Võib-olla ühel hetkel julgeb keegi teine ka oma loo ära rääkida,“ lausub Terje, pettununa ehitusmaailmas ja selle tegutsemisviisides. Toomas on hirmul, Saliste nagunii eitab kõike ja süüdistab teda. „Teie elate oma elu edasi, aga mis minust saab?“ küsib Toomas.
    Mikroettevõtja Terje Aulik on ehitusmaailmas pettunud - 90ndad pole kuskile kadunudFoto: Andras Kralla
    Endine tööandja: nad on vargad!
    Peatöövõtjad näevad lugu hoopis teises valguses. Helistades Grand Ehituse juhatuse liikme Aare Saliste telefonile on see esmalt pikalt kinni, kuid Saliste helistab peagi tagasi. Küsimuse peale, miks Grand Ehitus alltöötegijatele osaliselt mustalt maksab, küsib Saliste kohe vastu: „Kust seda võetakse? Kust te seda kuulsite?“
    Kuuldes Eurovara Grupi ja Terje Auliku nime, Saliste hääletoon muutub. „Tegemist on sõna otseses mõttes varastega! Tema elukaaslane (Toomas Bachmann – toim) töötas meil projektijuhina ja on sõna otseses mõttes võltsinud dokumente! Me alguses ei teadnud seda, sest elukaaslane on teise nimega. Ei taibanud seda uuridagi. Ta töötas meil vähem kui aasta, enne kui aru sellest saime,“ räägib Saliste telefonis. Ta märgib, et Bachmann kirjutas liiga suuri arveid. „Nad nõuavad meilt mitu korda suuremaid summasid,“ lisab Saliste.

    Grand Ehituse omanikud

    KT Konsultatsioonid (14 %) – Kristjan Tamm (100%), Soraineni endine advokaat.

    Alora Ehitus (30%) – tegevjuht Alo Visnap, omanik Krista Fazijev.

    Mardikas OÜ (14%) – Margit Leet.

    Vitrol OÜ (21%) – Urmas Piirsoo 100%.

    Laane Invest OÜ (21%) – omanik Kristiina Paist (100%), tegevjuht Aare Saliste.

    Tema sõnul pole Grand Ehitus teinud ettepanekuid mustalt maksta. „Nalja teete!? Miks me peaksime maksma kellelegi… nad on sõna otseses mõttes vargad! Võime dokumente või mida iganes vaadata. Oleme nendega juba aasta otsa võidelnud. Meid on üritatud inkassosse üles panna. Päris koomiline, täitsa uskumatu!“ on Saliste hämmingus ja ta hääletoon tõuseb.
    Saliste lükkab ümber ka väite nagu oleks neil alltöö tegijale Tarmako Groupile raha maksmata. „Meie neile? Ei ole. Eurovara Grupp on neile võlgu! Toomas Bachmann tuli meile tööle, võttis Eurovara Grupi endale alltöövõttu tegema ja omakorda selle alla võttis Tarmako. Tarmakole ta väidab, et Grand Ehitus on talle jätnud maksmata ja ta ei maksa edasi,“ räägib Saliste.
    Edasised küsimused palub Saliste saata meilile. Helistades Grand Ehituse juriidilisele nõustajale ja osanikule Kristjan Tammele, palub ka tema küsimused kirjalikult saata ja lubab vastata nii enda kui ka Saliste eest.
    Maksti sulas
    Kristjan Tamm kinnitab, et Grand Ehitus kasutab alltöövõtjatele maksmisel sularaha, kuid sularahas arveldamine on pigem erandlik. „Eurovara Grupile tasuti osaliselt sularahas, kuna tollel hetkel oli sularaha kassas olemas ja arveldusarvel olevat raha oli vaja kasutada muude kohustuste teenindamiseks,“ kirjutab Tamm.
    Tema sõnul püüab Eurovara Grupp oma versiooniga Grand Ehitust šantažeerida eesmärgiga saada kätte oma väidetav võlgnevus. „Eurovara Grupp on püüdnud enam kui pooleteise aasta jooksul avaldada väidetava võlgnevuse kohta korduvalt maksehäire teadet Krediidiinfos. Krediidiinfo keeldus teate avaldamisest pärast Grand Ehituse seisukohaga tutvumist, sest andmed ei anna selleks alust. Seejärel loovutas Eurovara Grupp väidetava nõude Securitatem Consult OÜ-le – inkassofirmale, mis püüdis samuti avaldada teadet Krediidiinfos. Krediidiinfo keeldus taas teate avaldamisest,“ seletas Tamm.
    Ta lisas, et on korduvalt selgitanud nii Eurovara Grupile kui ka Securitatem Consult OÜ-le, et kui nad jäävad endale kindlaks ning leiavad, et neil on Grand Ehituse vastu nõue, siis tuleb pöörduda kohtusse.
    Tamme sõnul tekkisid probleemid Grand Ehituse ja Eurovara Grupi vahel siis, kui ilmnes, et Eurovara Grupi juhatuse liige Terje Aulik ja Grand Ehituse kunagine projektijuht Toomas Bachmann on teinud Grand Ehitust kahjustavaid tehinguid ja tellinud Grand Ehituse nimel juhtkonna teadmata turuhinnast kallimalt materjale. Ning ka teenuste kvaliteedi üle ei tehtud nõuetekohast järelevalvet. Tamme sõnul rikkus Bachmann konkurentsipiiranguid, olles samal ajal ka Eurovara Grupis osa tööde juht. Ning peale seda asus Aulik Tamme sõnul neid nõuetega pommitama.
    „Samal ajal pidi Grand Ehitus suures mahus ümber tegema Eurovara Grupi ebakvaliteetset tööd. Selle korvamiseks esitas Grand Ehitus Eurovara Grupile 14. jaanuaril 2015 kahjuhüvitusnõue summas 69 053,40 eurot. Eurovara Grupp ei ole seda senini ära maksnud. Eelnev on kõik dokumenteeritud ning suudame neid väiteid vajadusel kohtus tõendada,“ selgitas Tamm.
    Teine juhatuse liige Urmas Piirsoo keeldub sel teemal telefonis pikemalt rääkmast. Ta teatab vaid, et kuigi äriregistri järgi on ta ettevõttes veel osanik, siis „ta lahkub sealt“ ja „pole nendega enam väga seotud“. Lahkumise põhjust ta ei kommenteeri.
    Endine Soraineni advokaat ja Grand Ehituse üks omanik Kristjan Tamm märkis, et sularahas maksmine on pigem erandFoto: Raul Mee
    Grand Ehituse omanikud seotud kahtlase pankrotiga
    Grand Ehituse jäljed viivad nii Celander Ehituseni, mis tüüris saneerimise järel pankrotti, kui ka kurikuulsa Q Vara tütarettevõtte müügini.
    Küsides Grand Ehituse osaniku Kristjan Tamme käest, mis on see, mis neid ettevõtte teise omaniku Aare Salistega ühiselt äri ajama paneb, vastab ta: “Aare Saliste ja Kristjan Tamm on töötanud varem koos Celanderis. Nagu ikka, paneb inimesi äri ajama soov teenida tulu. Miks me äripartnerid oleme – saatus on selline?“
    Nii ongi, et Saliste, Tamme ja ka Grand Ehituse kolmanda omaniku Urmas Piirsoo nimed figureerisid seoses Celander Ehituse vaidlusi tekitanud saneerimise ja pankrotiga. Tookord püüti Celander Ehitust saneerida, mõne hinnangul väidetavalt varadest tühjaks kantida, kuid SEB Pank, Swedbank ja Sampo Pank kui ettevõtte suurimad võlausaldajad sekkusid saneerimisplaani. Celander Ehitusel oli kohustusi võlausaldajate ees üle 250 miljoni krooni (ca 16mln eurot).

    Sularahaga on rohkem riskeSven Pertens, Lemminkäinen Eesti juht

    Üldehitusturul on sularahas arveldamine rohkem levinud kui teedeehituses. Tõenäoliselt teevad sularahamakseid ettevõtted, kes vajavad kohe näiteks mingit ehitusmaterjali, kuid tarnijal puudub varasem kokkupuude ostjaga või ettevõtte taust ei tundu krediiti müümiseks tarnijale piisavalt usaldusväärne. Meie oma ettevõttes oleme sularahaga arveldamise ära lõpetanud - ebamugav käsitleda ja rohkem riske kui pangaülekannete puhul.

    Usun, et mingites turuniššides on sularahaga arveldamine kogu aeg eksisteerinud - suurtes ettevõtetes vähem, väiksemates rohkem. Kui keegi võlgu jääb, lähevad ettevõtted kohtu kaudu raha tagasi nõudma. Füüsilisest vägivallast või sellega ähvardamisest ei ole ma kuulnud. Kui midagi sellist toimubki, ei jõua see tavaliselt avalikkuse ette.

    Kui üks põhjus sularahas arveldamiseks võib olla ostja mitteusaldamine, siis teiseks põhjuseks on ümbrikupalgad, et säästa tööjõukulude pealt. Selline ettevõte tõenäoliselt eelistab saada tasutud sularahas.

    See tegevus päris ära ilmselt ei kao kunagi. Alati leidub ka ettevõtted, kes ei suuda ausalt makse makstes konkurentsis püsida ja seetõttu püüavad endale ümbrikupalkade kaudu konkurentsieelist tekitada. Ma ei viita siinkohal kellelegi konkreetselt.

    2010. aasta novembris kohtu poolt saneerimiskava hindajaks määratud ekspert Katrin Prükk oli toona arvamusel, et Celander Ehituse puhul ei ole tegemist ähvardava maksejõuetusega, vaid ettevõtja on maksejõuetu, kirjutas Äripäeva Ehitusuudiste veeb. Prükk märkis, et esitatud Celander Ehituse ja Celander OÜ ühisest rahavoo aruandest ajavahemikul aprill 2010 kuni juuli 2010 kohta nähtus negatiivne rahavoog: raha oli välja makstud rohkem, kui seda oli sisse tulnud.
    Prükk märkis, et peab ehitusfirma saneerimise edukuse tõenäosust madalaks. Kohtunik aga kinnitas Celander Ehituse saneerimiskava, viidates, et ekspert Prükki osundus, et saneeritav on juba enne saneerimiskava koostamist pankrotis, on kohtu arvates meelevaldne.
    Q Vara kummaline müük
    2010. aastal kirjutasid Äripäeva ehitusuudised, et Q Vara tütarfirma aktsiad liikusid Celander Grupp OÜ sõsarfirma Taevasmaa Kinnisvara omandusse. Q Vara enamusaktsionäri GA Gild Fund Management ASi juht Tõnu Pekk ütles toona, et tehingu tagamaid ei ole nendega kooskõlastatud.
    Miks müüs Q Vara oma tütarfirma Q Halduse Celander Grupile, mille omanikel Roland Mällil ja Aare Salistel on niigi tegemist Celander Ehituse võlgade ja saneerimisega, jäi ehitusuudistele toona saladuseks. 2011. aasta jaanuaris rahuldas Harju maakohus Celander Eesti avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotihalduriks nimetati Oliver Ennok Cavere Õigusbüroo OÜst. Celander Eesti AS juhatuse liikmeteks Kristjan Tamm, Aare Saaliste ja Roland Mäll ning likvideerijaks tuntud firmadematja Hillar Talts.
    Celander Eesti kuulus täielikult ehitusettevõttele Celander Ehitus OÜ, mille saneerimise üle käis vaidlus ringkonnakohtus. 28. jaanuaril 2013 kuulutati Celander Ehituse pankrot välja ja 2014. aastal Celander Grupp OÜ pankrot. Roland Mälli ja Aare Saliste ühisprojekt on praegu Hundi Ridamajad OÜ.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Iisrael vastas ÜRO vaherahu nõudmisele värske pommitamisega
Vastusena ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonile, mis nõudis kahenädalast vaherahu Gaza lahingutegevuses, pommitas Iisrael viimase 24 tunni jooksul Gaza sektori kõiki piirkondi.
Vastusena ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonile, mis nõudis kahenädalast vaherahu Gaza lahingutegevuses, pommitas Iisrael viimase 24 tunni jooksul Gaza sektori kõiki piirkondi.