Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ilukirurgidel järjest õitsvam äri

31. märts 2016, 07:00
Teenekas kirurg Jüri Kullamaa koos abistava personaliga operatsioonil.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160331/NEWS/160329966/AR/0/AR-160329966.jpg

Kui tunnete, et teie välimus on takistuseks elukvaliteedile, siis meie saame teid aidata - ilu on saavutatav, kuulutab esteetilise kirurgia kliinik oma kodulehel. Ja inimesed leiavadki üha sagedamini tee ilukliinikusse, mis toob järjest juurde uusi teenuseid ja äriühingutele tulu.

Ilukirurgid ise nimetavad oma kliente patsientideks. Lubatakse kõrget professionaalsust, rikkalikku kogemust, esmaklassilist järelhoolitsust, individuaalset paranemisprogrammi, turvalisust, diskreetsust, nii nagu seda lubati ka kümme aastat tagasi.

Muutunud on aga ilulõikuste kättesaadavus. Paljud teenusepakkujad, kui mitte kõik, pakuvad järelmaksu võimalust, nagu seda pakutakse mööbli- või tehnikapoes. Kui näiteks täispakett operatsiooni ja järelhoolitsusega maksab mitu tuhat eurot, siis järelmaksuga on teenus paljudele taskukohane. See võib olla üks põhjusi, miks inimesed leiavad üha sagedamini tee ilukliinikusse. Teine põhjus on ilmselt kogu maailmas kasvav trend säilitada nooruslikkus ja kõrvaldada iluvead. 

Pakutavate iluteenuste nimekiri on pikk ja täieneb pidevalt. Tegemist on reeglina patsiendi enda valikuga. Viimase aja populaarsemad teenused on rinnaoperatsioonid, silmalaugude ja kõhuplastika, Botox, täitesüstid ja mesoniitide paigaldus. Iluteenuste hinnad algavad mõnesajast eurost, aga tõsisemad plastilised lõikused küündivad kümnete tuhandete eurodeni.

Suurem osa soomlased

Reede päeval kell kolm on Eesti ühel teenekamal ilukirurgil Jüri Kullamaal seljataga neli operatsiooni. Seekord olid küll kõik kohalikud patsiendid, aga üldiselt on Plastilise Kirurgia OÜ juhi ja omaniku patsientidest kaks kolmandikku soomlased. „Eesti turuga ei jõuagi tegeleda, sest tööd on nii palju,“ tõdes Kullamaa, kes on plastilise kirurgiaga tegelenud pea kolmkümmend aastat. Juba vene aja lõpus tegi ta koos nelja kirurgiga tasulisi plastilise kirurgia lõikusi. Kõik toonased kirurgid on ka täna ametis. 

Kauppalehti kirjutas veebruari algul, et Soomes ei ole ilukirurgia enam hea äri, kuna teenuse kallinemine käibemaksu võrra on kliendid odavama hinnaga Eestisse suunanud. Kui lehe andmeil läks 2014. a tulemuste põhjal vaid vähestel Soome suurimatel ilukirurgia teenust pakkuvatel ettevõtetel hästi, siis Eesti teenusepakkujate majandustulemused näitavad suuri või isegi ülisuuri kasumimarginaale ja iga-aastast tulude kasvu.

Hinnavahe määrab selle, miks soomlased tahavad Eestisse tulla. „Käärid on võib-olla paar tuhat eurot,“ märkis Kullamaa. „See on päris suur raha, miks patsiendid siia tee leiavad.“ Kullamaa leidis enda sõnul Soomest hea koostööpartneri, kel on esindus viies linnas, kust ta saadab Eestisse patsiente.

Ka Niine naha- ja esteetikakliiniku tegevjuht Raul Niin tõi välja soomlaste aktiivse huvi, aga ka selle, et iluteenuste sektor on kogu maailmas tõusutrendis. „Sobiv hind ning kvaliteetne teenus meelitavad Eestisse soomlastest patsiente,“ uskus ta. Kliiniku käive oli mullu veerandi võrra suurem varasema aasta omast.

Peep Pree: nuriseda oleks patt

Kasvavast nõudlusest ilukirurgia järele räägib ka seik, et Niine kliinik laienes ja avas äsja esteetikakliiniku. „Usume, et ühendades iluvaldkonna ja meditsiiniteenused veelgi enam, saame pakkuda kõige kõrgema standardi teenust,” on öelnud dr Marianne Niin Mediitsiiniuudistele antud intervjuus.

Ka esteetilise kirurgia grand old man, Tartus paikneva Clinica juht ja suuromanik dr Peep Pree märkis, et ilukirurgiliste operatsioonide hulk kasvab iga aastaga, nii maailmas kui ka Eestis. Ka Clinicas oli mullu töisem kui sellele eelnenud aastal.

Pree ütles, et nende kliiniku hinnad on püsinud juba aastaid samal tasemel, kulud aga kasvanud. „Seega suurt kasumi kasvu küll pole, kuid nuriseda oleks kindlasti patt,“ oli ta avameelne. Pree nentis, et nende patsiendid on põhiliselt Eesti inimesed ja et ta isiklikult ei ole meditsiiniturismi suur pooldaja.

Samas märkis Ars Medica OÜ juhataja Margus Krüünvald, et ei ole viimasel ajal täheldanud soomlasest patsientide hulgas muutust – tema sõnul on nad ühtmoodi käinud siin juba pikka aega. „Mõistetav, et olukorras, kus Soome majandus aeglustub ja inimeste ebakindlus suureneb, ei kulutata nii palju iluoperatsioonidele, või siis otsitakse soodsama hinnaga teenusepakkuja. Eestis on hinnatase soodsam kui Soomes,“ möönis ta siiski.

Ilukirurgid tegutsevad mitmel rindel

Mitmed ilukirurgid teevad paralleelselt äri ja teadust ning töötavad nii Eestis kui Soomes.

Lisaks enda kliinikule Tallinnas töötab dr Mare Malva ka Soomes Hyvinkää haiglas plastikakirurgina. Patsiente käib tema juures kogu maailmast, Eestist ja Soomest siiski rohkem kui muudest riikidest. 

Soome patsiendid on tema sõnul aastaid käinud Eestis erinevate arstide juures. Populaarsemad protseduurid on plastikakirurgia, hambaravi, silmade laseroperatsioon. „Asjaolu, et Soome patsiendid käivad Eestis arsti juures, näitab, et nad on raviteenuse kvaliteediga rahul. See lisab usaldust ja toob ka uusi patsiente,“ märkis ta. 

Hyvinkää haiglaga on Malva töiselt seotud kümme aastat ja tema igapäevaste operatsioonide hulka kuuluvad rinna- ja nahavähilõikused, rinna rekonstrueerimised, põletushaavade ja külmumiste ravi, armide ja haavade plastika, kõrvade korrigeerimine, lõtvunud nahapiirkondade plastika jpm.

Malva on esimene Eesti plastikakirurg, kes sai 2004. aastal Tartu Ülikoolist plastikakirurgi kutse ning läbis sama ala residentuuri Soomes Helsingi Ülikoolis. 

Nii Tartus kui Tallinnas kliinikut omav dr Tiia Tamme ütles, et tema põhitöökoht on Tartu Ülikoolis ja palju aega kulub õpetamisele ning teadusele. „Tõsi, minu hobi ja kirg on näo esteetiline ilukirurgia, aga kindlasti ei võistle ma suurte ilukliinikutega,“ lausus Tamme. 

Majandustulemustest tähtsamaks pidas ta patsientide rahulolu. Dr Tamme tegeleb ainult näo- ja kaelapiirkonna ilulõikustega ning põhiliselt silmalaugude plastika, põse- ja lõuatsi implantaatide, otsmikuplastika ja facelift'iga. „Sageli teen üheaegselt mitme näopiirkonna korrektsiooni, mida ma eriti naudin,“ ütles ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
31. March 2016, 07:03
Otsi:

Ava täpsem otsing