Ilusa käekirjaga tarkvarafirma

24. märts 2016, 07:45
Tartu tarkvarafirma OÜ BitWeb juht ja omanik Tõnis Tobre.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160324/NEWS/160329913/AR/0/AR-160329913.jpg

Programmeerija peab oskama kirjutada koodiridu ilusasti, sest siis on tema kirjutatud kood hõlpsamini loetav, toonitab Tartu IT-firma OÜ BitWeb juht ja omanik Tõnis Tobre.

Just kolleegide kole „kirjatehnika“ oli põhjuseks, miks Tobre esimese kursuse tudengina ühes IT-firmas töötades sealt õige pea lahkus. Tobrel oli selleks ajaks juba teatav programeerimiskogemus olemas – ta oli gümnaasiumi ajal üksjagu kodulehekülgi ja muid väiksemaid süsteeme teinud. Et veidi taskuraha teenida.

Pelgalt taskuraha ei teeni ta juba ammu, kuus aastat tagasi asutatud BitWeb areneb jõudsalt – ettevõtte käive ja töötajate arv on igal viimasel aastal kahekordistunud. Tänu sellele jõudis BitWeb tänavu Gaselli TOPi, platseerudes 221. kohale. Hästi läks firmal ka mullu – müügikäive tõusis taas ligi kaks korda, samuti suurenes kasum.

Hingelt patsiga poiss

„Ei, patsi ei ole mul kunagi olnud,“ naerab Tobre ajakirjaniku sissejuhatava küsimuse peale heatujuliselt. Samas möönab, et hingelt on ta eluaeg olnud nii-öelda patsiga poiss, keda huvitab infotehnoloogia ja eelkõige programmeerimine. Oma lemmiktegevusest räägib ta õhinal ja sageli kasutab suupärasemat sõna progema.

Tobre hindab seda, kui tarkvarakood on kirjutatud ilusti. Jutt ei käi välimusest, rõhutab ta, vaid et iga koodirida on läbi mõeldud ja neil on loogiline järjekord. „Tarkvarakoodi saab kirjutada ka nii, et see on nagu spagett, kus kõik on omavahel segamini,“ teeb Tobre kätega keerutavaid liigutusi. „Selline kood töötab samuti. Küsimus on aga selles, et kui sa pead kunagi seda koodi haldama ja kirjutamisest on möödas mitu kuud, ei saa sa ise ka aru, mis seal toimub. Aga kui sa loed ilusat koodi, saad sellest kohe aru.“

Oma esimese arvuti sai Tobre, kui õppis Jõgevamaa gümnaasiumi 9. klassis. Õige pea hakkas ta sõpradele, tuttavatele ja sugulastele kodulehekülgi tegema. Gümnaasiumi ajal asutas ta koos klassivennaga veebilehekülje Jõgeva Linna Kaja, mis vahendas kohalikke uudiseid. „Siis kutsus Jõgeva linnapea meid enda juurde ja ütles, et linn ostab meilt selle ettevõtmise ära. Aga tingimusel, et peame jätkama veebilehe tegemist gümnaasiumi lõpuni,“ meenutab Tobre. „Projekti müük linnavalitsusele oli põhimõtteliselt minu esimene exit.“

Programmeeris kaustikusse

Pärast gümnaasiumi teenis Tobre aega Kuperjanovi pataljonis. „Olin ainuke loll, kes vaba aega kasutas kaustiku taga istudes ning programmeerides,“ muigab ta. „Elektroonilised vahendid on sõjaväes keelatud, seepärast progesin paberil.“

Tulemuseks oli tarkvara, mida kasutades sai klient oma kodulehekülje ise üles ehitada. „See tekitas olukorra, et sain korraga tegeleda väga paljude klientidega ja teenisin korralikult,“ ütleb Tobre. „Tippajal jooksis minu tehtud tarkvara peal sadakond kodulehekülge ja ma arvan, et nii mõnigi neist jookseb veel praegugi.“

„Tagantjärele mõeldes olin rumal, sest ei osanud tollal näha suuremat pilti,“ lisab Tobre, väike kahetsusnoot hääles. „Põhimõtteliselt seda sama asja, mis mina üheksa aastat tagasi tegin, tuntakse maailmas nüüd WorldPressi nime all. See on maailma kõige levinum veebihaldustarkvara süsteem.“

Tobre sõnul oli tal ülikoolis infotehnoloogiat õppides kaunis igav – erialaained uusi teadmisi oluliselt juurde ei andnud – ja seetõttu otsis ta muid väljundeid. Teisel kursusel asus ta õppetöö kõrvalt täiskohaga programmeerijana tööle suurde tarkvarafirmasse Webmedia. „Kogesin palju uut, nägin, kuidas meeskond projektide kallal töötab ja sain ise teha projekte nullist alates,“ hindab Tobre palgatöö aega positiivseks.

Lõi endale ise töökoha

Ometi, pärast bakalaureusediplomi saamist otsustas Tobre oma firma asutada. „Klient, kellele ma kunagi kodulehe tegin, võttis minuga ühendust ja ütles, et oleks vaja üks suurem süsteem teha,“ räägib Tobre. „Mõtlesin, et miks mitte, ainult et seda teha takistab mu põhitöö Webmedias. Otsustasin tekitada endale ise põhitöö.“

BitWeb alustas 2009. aasta oktoobris. „Esimene kontor oli mul magamistoas, ühtegi klienti ma sinna ei kutsunud,“ naerab Tobre. „Eks see alguses selline põlve otsas tegemine oli. Otseses mõttes ka – voodis ja läppar põlvedel.“

Lisaks ettevõtte juhtimisele, klientidega suhtlemisele ja programmeerimisele jõuab Tobre tegeleda ka oma hobi ehk vanatehnika restaureerimisega. Näiteks ehitab ta praegu ümber 1970. aasta Volkswageni Põrnikat. „Aga ma ei restaureeri seda uunikumiks, vaid tuunin ägedaks tšill-autoks,“ seletab ta.

Põrnikas on ümber ehitatud kabrioletiks. Sõiduk varustatakse kaasaegsete seadmetega nagu näiteks parkimisandurid, kaamerad, kesklukud jm. „Kõik elektri- ja elektroonikasüsteemid on minu projekteeritud ning programmeeritud,“ täpsustab Tobre. „Seega on mu isiklik Põrnika projekt vägagi seotud minu põhitööga.“

OÜ BitWeb omanik unistab

Kui me esimesed kolm aastat tegelesime ainult kliendiprojektide ehk teenustöödega, siis viimased kolm aastat on mõte liikunud tootearenduse suunas. Meil on töös kaks potentsiaalset tooteprojekti. Tahame murda välja teenusekliendi sõltuvusest, tahame järjest enam sõltuda iseendast. Eesmärk on viie aasta pärast tegeleda vähem klientide projektidega ja rohkem omatoodetega.

Kommentaar

Rein Lemberpuu, Contriber asutaja ja Startup Leaders Club president

Meie firma OÜ DORG Projektid on BitWebiga koostööd teinud aasta jagu ja neil on Contriber toote valmimisel väga oluline osa, sest pool arendusressursist on tulnud nende meeskonnalt. Oleme mõlemad panustanud, et koostöö toimiks nagu üks tiim ning Tõnis (Tõnis Tobre, OÜ BitWeb juht – toim.) on seda suhtumist suurepäraselt toetanud ja edasi andnud.

Outsourcingi (teenuste sisseostmine – toim.) suhetes on tavaliselt üsna raske saada partnerilt omanikutunnet ja vastutust, kuid BitWebi arendajatega on see meil väga hästi õnnestunud. Mulle meeldivad ka Tõnise uuenduslikud lähenemised oma ettevõtte juhtimisel ja motiveerimisel, et kõigil oleks võimalik hingega asja juures olla.

*

Äripäeva gaselli rubriik, kus kirjutame kiiresti arenevatest väikefirmadest ja nende omanikest, ilmub kaks korda kuus.
Gaselli TOPi lähteandmeteks on ettevõtte müügitulu ja kasum enne makse aastatel 2012, 2013 ja 2014. 2012. aasta müügitulu peab ulatuma 100 000 euroni ja aastatel 2012-2014 kasvama käive ja kasum vähemalt 50%.

TOPi jõudis tänavu 1036 ettevõtet.

Gaselliliikumist toetavad LHV ja Markit.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    23. March 2016, 23:06
    Otsi:

    Ava täpsem otsing