Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pinev konkurents hoiab kinnisvara hinnad paigal

    Tallinna korterituru keskmist hinda hoiab kõrgel aktiivne arendus.Foto: Andres Haabu

    Vaatamata uute korterite üha kasvavale nõudlusele ja hoogsale ehitustegevusele ei tõtta arendajad naljalt hindu tõstma.

    „Ühelt poolt oleks loogiline, et arendajad tõstaks hindu, kui müük nii ludinal läheb, samas lisandub Tallinnasse iga kuu umbes viis uut kortermaja, mis hoiab konkurentsiolukorra pinevana," rääkis Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman sellest, kuidas nõudlus uute korterite vastu pidevalt kasvab.
    Ühes majas eri hinnaga korterid
    Tema sõnul reguleeritakse pigem hinda sõltuvalt korteri asukohale majas. "Uus trend on majasisene väga suur hinnaerinevus,“ selgitas ta.
    Uue kortermaja ehituse väljakuulutamisel broneeritakse korteritest loetud nädalatega isegi kuni mitukümmend protsenti. „Osa broneeringuid küll langeb ära, kuna ostjad on ennast ülehinnanud, kuid huvi on sellegipoolest suur,“ rääkis ta.
    Arvestades, et ostu-müügitehingute arv mullu kasvas, on pakkumiste, sh uusarenduste arv Domus Kinnisvara analüütiku Kadri Lesta sõnul stabiilne ning tehinguhindade kasv kahel viimasel aastal mõõdukas. „Võib öelda, et tänavu püsivad korterite hinnad võrdlemisi stabiilsed ning tõusevad kuni 5%,“ märkis ta.

    Investoritel ahtam valik

    Mullu oli kinnisvarainvesteeringute turul rekordaasta, ületades mahu poolest 2014. aastat üle kahe korra. Turu kapitalisatsioon kasvas olulisel määral - kui 2014. aastal oli see alla veerand miljardi euro, siis eelmisel aastal umbes 550 miljonit eurot.

    Intressikeskkond soosis ja soosib jätkuvalt kinnisvarainvesteeringuid. Siiani võtavad suurema turuosa fondid ning erakapitalil põhinevad välismaised ostjad.

    Pärast 2015. aasta osturallit on jäänud häid ning investorite kriteeriumidele vastavaid objekte vähemaks. Valik on kitsamaks jäänud. Prognoosime, et investorid võtavad arutellu varasid, mis varem kõrvale lükati.

    Allikas: Pindi Kinnisvara äripindade maakler Eduard Sorokin

    Ka Lest tõi esile, et Tallinna korterituru keskmist hinda hoiab kõrgel aktiivne arendus. „Järelturu korterite hinnad püsivad stabiilsena ning selles sektoris me hinnakasvu ei prognoosi,“ lausus ta. Samuti uskus Lest, et kallimate uute korterite müügiperiood pikeneb ning ülehinnatud korterid jäävad pakkumisse püsima, kuni nende hinnaga tullakse allapoole.
    Ostja kaupleb agaralt hinda alla
    Ka Arco Vara kinnisvaraanalüütiku Anne Oja sõnul on uute korterite müük sujunud üsna hästi, kuid tehinguhinnad on aastatagusega võrreldes pisut langenud.
    Uute kortermajade puhul kauplevad ostjad Oja sõnul agressiivsemalt hindu alla. Viimase poole aasta jooksul on Tallinnas ja Harjumaal turule tulnud hulk uusi kortermaju, rida- ja paarismaju. „Kraanad on püsti igal suunal, kuhu vaatad,“ lausus ta.
    Kuna eramute hinnad ei ole viimase paari-kolme aasta jooksul märkimisväärselt tõusnud, konkureerivad linnaäärsed eramud ka Oja hinnangul edukalt Tallinna kolme- ja neljatoaliste korteritega. Uusi korterelamute arendusprojekte on ridamisi müüki tulnud ka Tartus, lisas ta.
    Linnast välja kolimine jälle tagasi
    Linnakorterite kõrged hinnad on Pindi Kinnisvara tegevjuhi Lauri Taburi sõnul taas algatanud valglinnastumise, mille käigus soetatakse üha enam linnaäärseid eramuid.
    "Kümne aasta taguse kinnisvarabuumi ajal koliti aktiivselt suurematest linnadest välja eramajadesse. Kui majanduskriisi ajal see trend taandus täielikult, siis nüüd on kõrged korterihinnad taas protsessi käivitanud," märkis ta.  
    Sotsioloogiliste ja majanduslike põhjuste koosmõjul toimuvat valglinnastumist saab Taburi sõnul käsitleda nii kinnisvaraturu arengu kui taandarenguna. „On selge, et inimesed peavad kuskil elama ning tihti on linnast välja kolimine tingitud puht majanduslikest kaalutlustest, sest linnakorterite hinnad on võrreldes linnaväliste eramajadega vahel lausa talumatult kallid,“ rääkis ta.
    „Samas ei saa alahinnata ka sotsioloogilist mõju - on ju ka lippaiaga eramu üks American Dream’i põhikomponentidest, kätkedes endas suurema, turvalisema ja looduslähedasema elukeskkonna ideaali,“ lisas Tabur.
    Ärikinnisvaras suurem laine möödas
    Ärikinnisvaras sel aastal uusi suurprojekte oodata ei ole, sest varasemad aastad on olnud väga viljakad.
    Ärikinnisvarasektoris on nii-öelda suurem laine ära olnud ja tõenäoliselt tuleb sel aastal uusi projekte juurde vähem, leidis Domus Kinnisvara äripindade hindaja Toomas Vaksi. „Kinnisvaraturu tsüklilisust arvestades on see täiesti normaalne, sest pärast turunõudluse rahuldamist kulubki aega uute projektide käivitamiseks,“ toonitas ta. Tänased intressimäärad lubavad investoritel siseneda suhteliselt headel tingimustel, mistõttu võib Vaksi sõnul siiski eeldada, et huvi ärikinnisvara vastu püsib.
    Arco Vara analüütik Anne Oja tõi esile, et ärikinnisvaras otsitakse endiselt rahavooga objekte, mille tootlus ületaks 7%. Tema sõnul ei ole sellised objektid otsa saanud, kuid pigem on tekkinud olukord, kus neid ei taheta müüa või küsitakse 7% tootlusest madalamat tootlust pakkuvat hinda.
    „Müüja seisab ju kohe silmitsi vajadusega oma raha paigutada, kuid rahapaigutusvõimalused on praegu ahtakesed,“ rääkis Oja. Tallinna büroopindade üüriturul võib lähiaastatel oodata ülepakkumist ja vakantsi suurenemist vanemates hoonetes, lisas ta.
  • Hetkel kuum
Andrus Kaarelson: erakonnad, ühinege tööandjate majandusleppega!
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Wise’i tulemuste järel hakkas aktsia odavnema
Wise’i aktsia hind on teisipäeval avaldatud kvartali tulemuste järgselt kukkunud pea kümnendiku jagu.
Wise’i aktsia hind on teisipäeval avaldatud kvartali tulemuste järgselt kukkunud pea kümnendiku jagu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Advokaadibüroo Lextal muudab nime
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Taavi Kotka: IT-ettevõtted on muutunud ahneks
Avalikus sektoris jäävad infosüsteemid hoole ja arenduseta paljuski seetõttu, et teenusepakkujad on paisanud oma hinnad lakke, rääkis IT-ettevõtja ja endine majandusministeeriumi asekantsler Taavi Kotka.
Avalikus sektoris jäävad infosüsteemid hoole ja arenduseta paljuski seetõttu, et teenusepakkujad on paisanud oma hinnad lakke, rääkis IT-ettevõtja ja endine majandusministeeriumi asekantsler Taavi Kotka.