Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Rehe: Taanis toimunud kontrollist mul infot polnud

28. märts 2016, 18:15
Danske Banki Eesti filiaali endine juht Aivar Rehe
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160328/NEWS/160329763/AR/0/AR-160329763.jpg

Aastaid Danske Banki Eesti filiaali juhtinud Aivar Rehe sõnas, et ta ei teadnud Taani finantsjärelevalve asutuse kontrollist emapangas ning et sellesse on haaratud ka Eesti filiaalis toimunud rahapesu tõkestamise reeglite rikkumised.

Taani finantsjärelevalve asutus Finanstilsynet avaldas hiljuti raporti, milles tõi eraldi välja Danske panga Eesti haru, kus esines rahapesu tõkestamise reeglite rikkumisi.

Eesti finantsinspektsioon viis Danske Banki Eesti filiaalis juba 2014. aasta keskpaigas läbi põhjaliku kohapealse kontrolli, mille tulemusena tegi eelmise aasta 15. juulil ettekirjutuse, millega nõuti tuvastatud rikkumiste lõpetamist ja kohustati panka viima oma tegevus kooskõlla krediidiasutuste seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusega.

Eelmise aasta augusti lõpuni Danske Eesti filiaali juhtinud Rehe rõhutas, et oluline ongi eristada Eesti finantsinspektsiooni kontrolli, millest ta pangajuhina teadis, ning Taani vastava asutuse kontrolli emapangas, millest tal infot ei olnud.

Järgneb intervjuu Rehega:

Kas te teadsite Taani finantsjärelevalve kontrollist emapanga üle ning kahtlustest Eesti filiaali tõsiste rikkumiste kohta?

Taanis toimunud protsessist ma ei teadnud, selle kohta polnud mul informatsiooni Danske juhtkonna poolt. Mina olin Danske panga Eesti filiaali juht ja meie suhtlesime ning töötasime Eesti finantsinspektsiooniga. Eesti inspekteerimise protsessi lõppfaasis olin informeeritud, et Eesti finantsinspektsioon edastab oma töö kokkuvõtte Taani finantsinspektsioonile.

Taani kontroll käis toona üle teie pea?

Mina tutvusin selle protsessi tulemusega siis, kui see avalikuks sai. Lugesin nüüd ainult seda kokkuvõtet, mis on Danske kodulehel üleval.

Kas Taani finantsinspektsiooni kokkuvõte paneb Teid imestama?

Väga keeruline on anda hinnangut, kuna Taani on teine riik, teine õigusruum ja mõneti erinev pangandusregulatsioon. Kaks erinevat subjekti, turuosalised on erinevad. Ma mõtlen turu suurust, meie oleme Eestis ikkagi väga väike üksus. Minul oli pangajuhina läbi aegade alati positiivne suhe audiitoritesse, finantsinspektoritesse. Nemad juhivad operatsiooniriske. Kui sul on vajakajäämisi protseduurides, mis reguleerivad inimeste tööd. Regulatsioonid muutuvad panganduses väga kiiresti. Panganduses on kliente teenindatud viimased viis aastat erinevate riikide sanktsioonide all. Keskkond karmistub ja muutub pidevalt ning väga keeruline kõike ette näha ja ennetada. Ei piisa ainult inimeste oskusest ja tahtest ning eraldi teemaks on infotehnoloogilise toe kaasamine ja arendamine arveldusprotsesside järelevalves.

Te viitasite erinevate riikide erinevatele reeglitele. Kas võib olla, et Taanis olid reeglid karmimad kui Eestis?

Kui te vaatate Taani järelevalveprotsessi, siis avalikustatud info järgi rõhutatakse seal vajadust teostada intensiivsemat riskijuhtimist suhtluses korrespondentpankadega. Meie suhtlesime ainult kahe maailma tippkorrespondentpangaga, Euroopa suurima panga Deutsche Bankiga ja Bank of Americaga, kes on samuti suuruselt Ameerika Ühendriikide panganduses esimeste seas. Meie ja korrespondentpankade riskijuhtimine peab toimima ühes taktis, et kontrollida makseid ja käituda preventiivselt. See teema, mis oli Taanis järelevalveobjektiks, ei olnud Eestis järelevalveobjektiks. Meile ju Eesti finantsinspektsioon rõhutas, et küsimus oli protseduurides, mida tuleb täiendada. Teiseks Eesti finantsinspektsioon leidis, et mehitatus oli liiga madal ehk järelevalveprotsessi kaasatud töötajaid oli liiga vähe.

Viidati, et kontrollisõel võis olla hõre?

Ma tuginen finantsinspektsiooni kommentaarile, nad viitasid sellisele nõrkusele, mis oli praktiliselt lahendatav.

Reaalseid rahapesujuhtumeid ei ole Danske Eesti filiaalis olnud? Kindlasti ei ole. Pank ei toimi üksiku ettevõttena, me töötame väga tihedalt rahapesu andmebürooga, mis on loodud selliste juhtumite ennetamiseks. Meie töötasime väga korrektselt. Finantsinspektsioon viitas, et tuleb juhtida, analüüsida ja parandada operatsiooniriske.

Täpsustan, et me räägime Eesti finantsinspektsioonist?

Jah. Taani puhul ma lugesin Danske kodulehelt, et Taanis toimus protsess, millest mind ei olnud informeeritud.

Kui seda kokkuvõtet lugeda, siis tekib hästi palju küsimusi. Miks viidatakse seal Eesti filiaalile, kes on riskiks kogu Danskele?

Hindan taolist mõju rohkem teoreetiliseks, sest Eesti filiaali osalus Danske grupis on kahjuks marginaalne. Kuid protsessi järeldused avardasid oluliselt ka minu vaadet asjadele.

Tagantjärele vaadates, kas emapanga poolt oli näha märke Taani finantsjärelevalve asutuse ettekirjutuse kohta? Mina võtan ettekirjutust kui töö ühte etappi. Enne ettekirjutuse dokumendi loomist hakatakse kiiresti protsesse muutma.

Kas panga peamajast tuli suunis, kuidas tuleks protsesse muuta?

Ei, me suhteliselt iseseisvalt täiendasime ja arendasime seda valdkonda, kusjuures selles protsessis on paika pandud regulatsioonid ja positiivset panganduse koordinaatori rolli veab Eesti finantsinspektsioon.

Ühtepidi oli teil siis filiaalijuhina vabadus teatud asjade otsustamisel ja teistpidi olid käed seotud ja kogu infot te ei saanudki?

Jah, selles osas on küll õigus. Samas tuleb aktsepteerida juhtimise ja vastutuse lahusust, ehk filiaali juht peab kontsentreeruma riigile, kus vastav pangaüksus kliente teenindab.

Panete käe südamele, et ühtegi rahapesujuhtumit need ettekirjutused ei tähenda?

Ei tähenda, panen käe südamele. Need sisaldasid vajadust arendada ja täiendada pangasiseseid protseduure. Danske Eesti filiaali vahendusel teenindasime valdavalt Vene ja Ukraina ettevõtjaid ning Eesti mõistes oli tegemist väga rikaste klientidega. Panga ja nende klientide suhe oli keskmiselt 7–10 aasta pikkune. Mitteresidentidest klientide teenindamisel lähtusime põhiteesist, et kõigepealt tuleb saada riskid kontrolli alla ja alles siis hakata kasumit taotlema. Pank teenindas mitteresidentidest kliente pea 20 aastat, mis kinnitab, et sellesse kategooriasse kuuluvad kliendid ning nendega äritegemise aspektid ning riskid olid pangas teada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. March 2016, 18:18
Otsi:

Ava täpsem otsing