Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kriisis maailm tõi Eesti militaarärisse õitsengu

28. märts 2016, 07:00
Kaitseliitlaste arv ärevatel aegadel kasvab, koos sellega ka varustuse ja relvade müük.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160328/NEWS/160329845/AR/0/kaitseliit.jpg

Rööbiti kaitseliitlatse arvu pideva kasvuga ning pingete kuhjumisega Euroopas on paisunud ka militaarvarustust ning relvi ja enesekaitsevahendeid müüvate kaupluste müüginumbrid.

„Naisklientide arv on kasvanud. Kontsakingade asemel on neil jalas laigulised püksid ja räägivad sellest, et kohe kutsub Afganistan, ei saa teisiti!“ räägib militaarvarustust ja relvi müüva OÜ Baltic Armamentsi juht Indrek Virunurm ettevõtte müüginumbrite kasvust.

Pärast 2014. aasta Krimmi sündmusi hakkas nende kaupluse müük kasvama ja kasvab vaikselt, kuid stabiilselt tänini. Ostetakse nii varustust kui ka relvi. „Müük hakkas suurenema peale Krimmi jama. Praeguse aasta algus võrreldes eelmise aasta algusega näitab kasvu 10%,“ märgib Virunurm, kes lõi ettevõtte juba 1990ndate aastate alguses.

Pinev olukord ajab ostma

Ta nendib, et kuigi 90ndatel olid päris karmid ajad ja relvad läksid nagu soojad saiad, siis täna on olukord küll teine, kuid müük on taas hakanud kasvama. Pika kogemusega kaupmees usub, et üheks põhjuseks on kaitseliidu ridade suurenemine, kuid ka pingeline ja järjest pingelisemaks muutuv olukord Euroopas ning maailmas tervikuna.

„Militaartooteid, nii varustust kui relvi on hakatud rohkem ostma. Eks põhjuseks on ikka see olukord, mis igal pool puhutakse – see ajabki rohkem ostma,“ räägib Virunurm.

Peamiselt ostavad neilt eratellijad ja jõustruktuuride esindajad, kes soovivad paremat varustust. „Ka kaitseliitlased, kel on rohkem raha, ostavad parema varustuse, kui on see, mille riik (kaitseliit) annab. Näiteks saapad. Riik annab odavad saapad, aga kui tahad parema jalanõuga käia, siis ostad ise,“ räägib Virunurm. Ka varustusest küsitakse näiteks kvaliteetsemat aluspesu, kuuliveste või jopesid.

Kaupluse klienditeenindaja Andrus Pihelgase sõnul ostetakse lisaks seljakottidele ja kuulivestidele ka enesekaitsegaase ja nuge. Turvafirmad ostavad just eriti gaase – nendest on pood hetkel ka tühjaks ostetud. „Inimesed on hakanud rohkem oma turvalisuse peale mõtlema,“ märgib Pihelgas.

Militaarvarustust ja relvi müüva poe Baltic Armamentsi kliendidteenindaja Andrus Pihelgase sõnul on nende kliendid ohust teadlikud ning  soetavad varustust mühinal

Parem varustus aitab ellu jääda

Teine ettevõte, kes lisaks eraisikutele ka suures osas kaitseliidu ja kaitseväe liikmeid varustab, on Viljandis asuv GalviLinda. Kui tavaliselt kasvab poe müük vahetult enne mõnd olulist sõjalist suurõppust nagu Kevadtorm või Siil, siis sel aastal on ettevõtte juhi Marge Laiõunpuu sõnul militaartoodete müüginumbrid juba aasta algusest kahekordistunud.

„See on kindlasti seotud äreva olukorraga kogu maailmas," räägib ta. "Märgatavalt on kasvanud ka vabatahtlike kaitseliitlaste hulk meie riigis. Kanda sõjalises olukorras parimat võimalikku varustust suurendab kindlasti ellujäämisvõimalusi ja see on intuitiivne soov kaitseliitlasele samaväärselt palgalise sõduriga,“ räägib Laiõunpuu.

Ta lisab, et kaitseliidu väljastatav tabelvarustus reakoosseisule koosneb tihti keskpärasest või kehvemast välisabist. „Meilt ostetakse tervikvarustust – taktikalised vestid ja taskud. Mingil määral on meie müüki suurendanud ka digilaigu kanga tekkimine,“ kirjeldab Laiõunpuu inimeste eelistusi.

Ka internetimüügis on ettevõttel väike kasv. „Seal saame küsida ka klientidelt tagasisidet, mis otstarbeks nad tooteid ostavad. Paljud kommenteerivad, et on kas kaitseliitlased või kaitseväelased, kes oma rahakoti peal tuunivad varustust paremaks,“ räägib Laiõunpuu.

Militaarvarustust müüva Galvi-Linda juhi Marge Laõunpuu sõnul ostetakse rohkem Eestis ja ka välismaal

Kaitseliitlaste read kasvavad

Kui näiteks 2013. aastal oli Eestis kaitseliiduga liitunuid 14 000 kandis, siis aastal 2015 oli neid juba ligi 16 000. Laiõunpuu märgib, et kaitseliitu astunute arv on ka Viljandis kasvanud.

„Ma ise olen Viljandi Sakala maleva rühmajuht, ka meie malevasse on pärast Ukraina teemat palju inimesi juurde tulnud,“ räägib Laiõunpuu. Ja trend on tõusev, kinnitab ta.

Kui varem oli kaitseliit peamiselt meeste mängumaa, siis nüüd on liitujate seas järjest rohkem ka naisi ja lapsi, kes tulevad siis kas Naiskodukaitse või Kodutütarde ja Noorte Kotkaste kaudu. Osa naisi on liitunud kaitseliiduga ka otse, nagu Marge Laiõunpuu ise.

Ettevõttel GalviLinda läheb kenasti, käive kasvab ja ka kliente lisandub. „Teeme koostööd kaitseväe ja kaitseliiduga – tegemist on riigihangetega. Internetis müügi osa moodustab sellest paar protsenti,“ räägib Laiõunpuu ja lisab, et neil on täita ka välismaahankeid, näiteks USA ja Rootsi militaarüksustele.

Kuigi Eesti osa kasvab, toob suurema sissetuleku just eksport välismaale. „Meie käive oli möödunud aastal miljoni võrra suurem kui aasta varem. Kasuminumbrit veel avaldada ei saa, aga see on umbes neljakordne,“ märgib Laiõunpuu.

Galvi Linda omanikud Toomas ja Tõnu Tõniste (vasakul, nõukogu esimees) otsustasid riske hajutada ja investeerida kasvavasse militaarvarustuse tootjasse

Tõnisted on passiivsed omanikud

Alates 2011. aastast on GalviLinda suuraktsionäriks alkoholi ja toidukaupade hulgimüügi ning logistikaga tegelev AS LTT, mille omanikud on olümpiamedalistid Tõnu ja Toomas Tõniste ning Peeter Šaraškin ja Marko Lilienthal. GalviLinda nõukogu esimees on Olümpiakomitee esimeheks pürgiv Tõnu Tõniste.

Laiõunpuu sõnul pole Tõnisted siiski militaarasjade või relvaarmastajad, tegemist on rohkem investoritega. „Nemad ei ole tegelikult militaarteemaga seotud, nad on jäänud ikka sportlasteks. Militaarteemaga nad eriti kokku ei puutu, nad on osanikud,“ räägib Laiõunpuu.

Ka Tõnu Tõniste märgib telefonis, et puutub ettevõttega kokku pigem siis, kui vaadatakse üle majandustulemusi või tehakse plaane. Peamine toimetamine ettevõttes on Laiõunpuu ja sealsete töötajate õlul. „Marge Laiõunpuul on suhteliselt vabad käed, tema on valdkonnaga tegelenud juba 20 aastat,“ lausub Tõniste ja lisab, et ärevad ajad panevadki inimesed rohkem militaarvarustust ja relvi ostma – see oli ka kunagi üks argument, kui ta otsis investeerimisvõimalusi. „Kuna on rahutud ajad, siis eeldatavasti selles valdkonnas tootmine ei vähene,“ märgib Tõniste.

Ka hobirelvade müük tõusuteel

Üks GalviLinda toodete Eestis edasimüüja on varustust ja õhkrelvi müüv OÜ Moonray. Rohkem pigem hobi- ja harrastusrelvi müüva ettevõtte omaniku Illimar Süvari sõnul on ka nende kaupluses ja veebilehel relvad.ee toodete müük paisunud. „Kasv on olnud küll, läheb tasapisi ülespoole. Osa kasvust tuleb tänu sellele, et kolisime aasta tagasi suuremale pinnale ja oleme tootevalikut laiendanud,“ räägib Süvari, kuid lisab, et kaitseliitlaste arvelt on ka nende klientide arv kasvanud.

„Meie tulirelvi ei müü – meie valikus on hobi- ja harrastus- ja treeningrelvad. Ja kaitseliitlaste varustus: vestid, jalanõud ja muu taktikaline ja militaarvarustus. Kuid jah, kuna kaitseliitlaste arv suureneb pidevalt, siis käib ka seda rahvast meil oluliselt rohkem kui mõni aasta tagasi,“ räägib Süvari.

Tema sõnul ostetakse rohkem ka nuge ja mõõkasid, enesekaitsevahendeid. „Meil pole ka pagulasprobleeme, kuid mujal Euroopas on enesekaitsevahendite müük tõusnud ka selle probleemi tõttu, olen kuulnud,“ räägib Süvari. Kui pingelised ajad jätkuvad, usub Süvari, et ka hobirelvade müük jätkab kasvu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. March 2016, 06:59
Otsi:

Ava täpsem otsing