Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Alternatiivpagarid pürgivad turule patuvabade küpsetistega

31. märts 2016, 07:00
Paleopagarite nime all gluteeni-, kaseiini- ja teraviljavaba leiba, saia, pastat ja jahu tootev OÜ Hobby Mills sai alguse pereliikme gluteenitalumatusest.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160331/NEWS/160329725/AR/0/Küpsetised.jpg

Soov gluteeni- ja kaseiinivabalt toituda, loobumata kookidest, saiakestest ning pastast, on ärgitanud väikepagariärisid tootma alternatiivtoitu.

Tootmise teeb keeruliseks, et tooraine on kallis ning turundamine turu väiksuse ning tarbijate ja edasimüüjate usaldamatuse tõttu keeruline, kirjutab 1. aprilli Äripäev mikroettevõtluse rubriigis.

OÜ Hobby Mills toodab Paleopagarite nime all gluteeni-, kaseiini- ja teraviljavaba leiba, saia, pastat ja jahu. Ettevõte sai selle asutaja Aap Hirvesoo sõnul alguse pereliikme gluteenitalumatusest, mis viis kogu pere söögivaliku muutmiseni ning senistele lemmikutele asendustoodete otsimiseni.

"Kuna ühes majapidamises on keeruline pidada eraldi nurka gluteenivabadele toodetele nii, et need mitte mingil juhul kuskil saiapuruga kokku ei puutuks – 50 milligrammi 1000 grammi kohta on piir, mida ületades ei ole toode enam gluteenivaba –, otsustasime kogu perega oma söögivalikut muuta,“ kirjeldas Hirvesoo.

Kõik senised lemmiktooted olid ühel või teisel viisil “halvas nimekirjas” ning leevendust ei pakkunud ka poes müüdavad gluteenivabad tooted. "Need maitsesid kummaliselt, lisaks koosnevad need peamiselt agressiivsetest süsivesikutest, nagu riisi- ja maisijahu,“ kommenteeris Hirvesoo.

"Meie eesmärk oli leida perele tervislikud ja maitsvad lahendused,“ lisas ta. Nii sukelduti internetti ja hakati lemmikutele alternatiive otsima ning retsepte katsetama. "Keerasime oma köögid ja rahakotid tagurpidi, hankisime maailmast eksootilisi, kuid rangelt paleo-elustiilile sobilikke juurikaid, seemneid, jahusid ja maitseaineid ning hakkasime katsetama,“ rääkis Hirvesoo.

Patuvabade toitudega liialdada ei tasu

Katsetuste tulemusena töötati välja jahuvabad alternatiivid mustale leivale, erinevatele saiadele ning pastale. Hirvesoo nentis, et hoolimata gluteeni ja kaseiini puudumisest pole tooted mõeldud igapäevaseks põhitoiduks. "Pähklid on küll kasulikud, kuid nendega liiale minna ei tasu,“ märkis ta. "Meie tooted on suunatud rohkem neile, kes tahavad korra nädalas või kuus meenutada, kuidas maitseb röstsai kalamarjaga või kiluvõileib munaga.“

Hirvesoo sõnul tehti alguses tooteid endale ja sõpradele-tuttavatele, kuid soovijate hulk hakkas järjest kasvama. Praeguseks on tema sõnul klientidest 70% püsikliendid ja 30% katsetajad. "Kindlasti ületab nõudlus pakkumise. Teeme seda oma põhitöö kõrvalt ning selleks, et kõik tellimused täita, venivad meil tootmispäevad päris pikale,“ kommenteeris ta.

Lisaks võtab oma aja jätkuv katsetamine uute toodete väljaarendamisel. "Tootearendustöö toimub meil iga päev ning mistahes uue toote valmimine on väga pikk protsess,“ rääkis Hirvesoo.

"Alustame eesmärgist saavutada ideaalne välimus ja maitse. Sealt liigume edasi toote terviseomadustele – püüame tasakaalustada süsivesikud, valgud, rasvad ja kiudained. Selle käigus muutuvad sageli oluliselt toote omadused ning tuleb minna tagasi algusesse." Viimases faasis tuleb Hirvesoo sõnul peenhäälestada valmistusprotsessi nii, et igal inimesel, kes jahutooteid ostab, need ka kodus õnnestuks.

Rääkides alternatiiv-pagaritoodete tooraine kättesaadavusest ja hindadest, nentis Hirvesoo, et need on kallid ja lähevad aina kallimaks. "Kui vaatame viimast 12 kuud, siis näiteks mandlijahu on kallinenud ligi 40%,“ märkis ta. "Kuna Eesti ei ole väga suur pähkli- ja seemnetootja, siis suurem osa meie tooraineid tuleb eksootilistest paikadest," lisas ta.

Kallis tooraine ja kulukas tootmine

Suurimad mandlitootjad paiknevad Californias, india pähklil Vietnamis, cassaviat ning aroruuti tellitakse Lõuna-Ameerikast ja Aasiast. Edaspidi on ettevõttel plaanis lisaks kodumaisele pagaritoodete tootearendusele ja turustamisele tutvustada oma tooteid ka välisturgudel, peamiselt hulgi- ja restoranisektoris.

Tervislikke kooke, mis on valmistatud maheidanditest ja suhkruvabadest lisanditest, leiab ka OÜ Idutoit sortimendist. Ettevõtte juhi Aleksei Kuznetsovi sõnul saadi innustust idudest toidu tootmiseks isiklikust idandamise kogemusest. "Ühel hetkel tekkis mõte, et äkki on idanditest võimalik valmistada selline toode, mis võiks huvi pakkuda ka laiemale ringile. Idandid on ju äärmiselt maitsvad ning tervisele kasulikud,“ rääkis Kuznetsov, kuid nentis, et idude tagasihoidlik tarbimine on seotud inimeste vähese teadlikkusega nende kasulikkuse kohta.

Indu lisas soov vastanduda toidu traditsioonilistele töötlemismeetoditele, mille käigus toiteväärtus kahaneb. "Idandamine kujutab endast toiteväärtuse suurendamist looduslikul viisil ning kogu meie ettevõtte filosoofia baseerub ainult naturaalse tooraine kasutamisel ja minimaalsel töötlemisel,“ märkis Kuznetsov. Tema sõnul on ettevõtte põhimõtted väga lihtsad: looduslähedus, säästlik tootmine ja tervislikkus.

Toodete väljatöötamine toimub katse-eksituse meetodil. Tähelepanu pööratakse toote kalorsusele ning valkude-rasvade-süsivesikute tasakaalule.

Rääkides tooraine kättesaadavusest, nentis Kuznetsov, et kvaliteetse tooraine valik Eestis on piiratud, mistõttu dikteerivad hindu hulgimüüjad. "Eestist ostame vaid nisu ühelt usaldusväärselt koostööpartnerilt,“ märkis ta. "Ülejäänud tooraine ostame hulgimüüjatelt."

Kvaliteetse tooraine valik on tema sõnul Eestis üsna kitsas, seetõttu dikteerivad hindu hulgimüüjad. Osa toorainest imporditakse Inglismaalt. "Kvaliteetne ökotooraine on tavalisest umbes kaks  korda kallim, kusjuures hinnad kõiguvad palju," rääkis Kuznetsov.

Tarbija ja edasimüüja umbusaldavad

Kuznetsov lisas, et väikeettevõtetele on toiduohutusnõuded samad nagu suurtootjatele. Kuid mitte see ei ole Kuznetsovi sõnul äri käimalükkamisel peamine takistus – tänu veterinaar- ja toiduameti ametnike professionaalsusele on läbitud maheda käitleja tunnustamise menetlus tõrgeteta.

Turundamisraskused on Kuznetsovi sõnul tingitud nii mahetoodete turu väiksusest kui ka tarbijate ja edasimüüjate usaldamatusest. "Praegu balansseerime ellujäämise piiril. Tuleb arvestada turu tagasihoidliku suurusega, sellega on seotud ka turunduskulude madal efektiivsus,“ rääkis Kuznetsov.

Ettevõttel on Facebooki lehekülg, mida pidevalt uuendatakse ning kus korraldatakse erinevaid kampaaniaid. Samuti on olemas koduleht internetipoega, kust saab ettevõtte ja toodete kohta lugeda ning ka tellimusi vormistada. "Oleme osalenud erinevatel messidel, mis on seotud taimetoitluse ja tervisliku toitumisega. Viimati osalesime näiteks VegGuru korraldatud idandite töögrupis. Kui meie koogid jõuavad uude poodi, on kohustuslik teha seal degusteerimine. Samuti eraldame mingi koguse toodangust selleks, et poepersonal saaks ise tooteid maitsmiseks pakkuda," kirjeldas Kuznetsov müügivõimalusi.

Kuznetsovi sõnul on raske öelda, milline kanal kõige rohkem kasu toob, sest müügimahud on väikesed ja mõni tegevus võib läbimüüki hüppeliselt kasvatada.

Ent edasimüüjate usaldamatust on tema sõnul siiski keeruline mõista. "Raske on öelda, mis on edasimüüjate usaldamatuse põhjused, sest nad ei jaga neid meiega,“ sõnas ta.

Üks suur kett on keeldunud tooteid müüki võtmast, sest nad kartsid, et need ei maitse poe klientidele. "See on ainus kord, kui meile sisuliselt põhjendati, miks tooteid müüki ei võeta," märkis Kuznetsov. Ta lisas, et edasimüüjatelt keeldumise põhjuseid välja ei pinnita. "Meie jaoks omab määravat tähtsust tagasiside meie klientidelt ning see on kogu aeg olnud positiivne," lisas ta.

Väiketootjal peab olema hästitoimiv tarneahel

ASi Rimi Eesti Food ostjuhi Margus Amori sõnul takistab alternatiivtoodete Rimi poeketti jõudmist eelkõige väiketootjate vähene tarnimisvõimekus. "Suure poeketi tavasortimenti saamise takistuseks pisut erilisemate toodete puhul saab enamasti võimekus tarnida kaupu vajalikus koguses kõikidesse keti kauplustesse,“ märkis Amor.

Ta lisas, et klient eeldab, et saab oma lemmiktooteid osta iga päev. "Selleks peab olema väiketootjal võimekus tagada pidev saadavus, aga ka soov ja võimalused oma kaupu teiste toodete hulgast esile tõsta turundustegevuse kaudu,“ lisas ta.

Samas on paljud praegused müügihitid olnud kunagi nišitooted. "Seetõttu kanname hoolt, et ka edaspidi jõuaks sortimenti erilisemaid ja põnevamaid tooteid, millele veel väga suurt ostjaskonda ei ole,“ lisas ta.

Ostjate seas populaarseks osutunud nišitoodetest rääkides tõi ASi Rimi Eesti Food pressiesindaja Katrin Bats esile avokaado. "Näiteks avokaado on selline toode, mida varem müüdi vaid vähestes kogustes, ent nüüd on see muutunud inimeste ostukorvis sama sagedaseks kui õun või pirn."

Talupoe sortimendist on saanud edulooks näiteks maisipallid iirisega, naturaalsed krõpsud ja vahepalad. Nende toodete müük on Batsi sõnul aastatega palju kasvanud ning nüüd peab klient loomulikuks, et ta neid poest osta saab.

Toote poeriiulisse jõudmise eelduseks olevat kogust poeketi esindaja välja ei too, küll aga peab ta oluliseks läbimõeldud tootmist ja hästi toimivat logistikasüsteemi. "Meie ketis on enam kui 85 kauplust ning see arv räägib juba enda eest. Mõistagi on osa kaupu saadaval vaid ühe formaadi poodides, mis tähendab, et tarnitav kogus on selle võrra väiksem," rääkis Bats. "Meie kogemus näitab, et  kaupade pideva saadavuse tagamine eeldab hankijalt läbimõeldud ja hästitoimivat tööstust ning logistikasüsteemi.“ 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
31. March 2016, 07:03
Otsi:

Ava täpsem otsing