Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Taani finantsjärelevalvel Danske kohta suu lukus

    Taani finantsjärelvalve Finanstilsynet juht Jesper BergFoto: Jon Norddahl

    Eelmisel esmaspäeval avalikustati Taani finantsjärelevalve asutuse Finanstilsynet raport, milles toodi eraldi välja Danske panga Eesti haru, kus esines rahapesu tõkestamise reeglite rikkumisi.

    Finanstilsynet jäi oma kommentaaris napisõnaliseks. „Taani finantsinspektsioon ei kommenteeri raporti üksikasju, seepärast hoidume sellest ka selle juhtumi puhul,“ teatas Finanstilsyneti kommunikatsioonijuht Søren Møller Christensen Äripäevale.
    Äripäev küsis Taani finantsinspektsioonilt neli küsimust. 1. Mida Finanstilsynet sisuliselt Danske pangas avastas? 2. Kas Danske Banki rikkumine oli formaalne või sisuline ning kas Taani järelvalveamet on avastanud rahapesu Danske Banki Eesti harus? 3. Kuidas on Danske Banki Eesti haru juht Aivar Rehe seotud juhtumiga ning juurdlusega. 4. Mis saab edasi arvestades, et inspektsiooni tulemused andis Finanstilsynet edasi politseisse.
    Siiski lisas Christensen, et üldiselt kontrollib inspektsioon, kas pank täidab rahapesu tõkestamise reegleid, et takistada rahapesukatseid vastavalt seadusele. Samuti lisas ta, et kuigi Finanstilsynet on kaevanud Danske panga peale politseisse, siis kriminaalasja algatamise otsustab politsei.
    Kõnealuse raporti Danske grupiga seotud materjalid otsustas Taani järelevalveorgan anda edasi politseile pangareeglite rikkumise uurimiseks. „Me võtame Finanstilsyneti teadet väga tõsiselt ning me soovime teha kõik, et tõkestada rahapesu ning kuritegevust,“ teatas Danske panga asepresident Flemming Pristed pressiteates. Tema sõnul on pank astunud mitmeid samme rahapesu tõkestamise tõhustamiseks. Samuti teeb pangagrupp igakülgset koostööd nii inspektsiooni kui ka politseiga. „Taani finantsinspektsioon on palunud politseil uurida, kas Danske pank on täitnud seadusi seoses korrespondentpankade suhetega, ning me loomulikult teeme koostööd politseiga,“ teatas Pristed.
    Danske panga Eesti filiaali kommunikatsioonijuht Tõnu Talinurm kinnitas, et uurimine pole seotud Eestiga. "Taani finantsinspektsioon ei ole kaasanud politseid uurimisse seoses Eesti filiaali puudutanud ettekirjutusega," kinnitas ta.
    Pikk uurimine
    Äripäev kirjutas, et Danske panga Eesti haru sattus kahe tule vahele. Eesti finantsinspektsioon avastas mullu Danske Eesti harus mitmeid rikkumisi ning tegi pangale 15. juulil 2015 ettekirjutuse nende kõrvaldamiseks. Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler ütles Äripäevale, et ettekirjutus on alati meede sisulise ohuga tegelemiseks ning formaalsed rikkumised lahendatakse reeglina dialoogis turuosalisega.
    „Finantsinspektsioon teeb ettekirjutuse, kui oleme tuvastanud õigusaktide rikkumisi, on vaja ära hoida õigusrikkumisi, on tõenäoline, et ettenähtavalt pankade võetud riskid oluliselt suurenevad, või see on vajalik panga klientide huvide kaitseks või finantssektori läbipaistvuse tagamiseks,“ selgitas Kessler. Ta lisas, et organisatsiooni vastavuse ja toimimise eest vastutab juht. „Danske panga Eesti filiaali organisatsioonis esinenud minetused rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas olid minu hinnangul olulised,“ hindas Kessler.
    Aastaid Danske Banki Eesti filiaali juhtinud Aivar Rehe rääkis Äripäevale, et ta ei teadnud Taani finantsjärelevalve asutuse kontrollist emapangas. Rehe kinnitas Äripäevale, et Danske Eesti haru kaudu pole rahapesu toimunud. „Kindlasti ei ole. Pank ei toimi üksiku ettevõttena, me töötame väga tihedalt rahapesu andmebürooga, mis on loodud selliste juhtumite ennetamiseks. Meie töötasime väga korrektselt. Finantsinspektsioon viitas, et tuleb juhtida, analüüsida ja parandada operatsiooniriske,“ rääkis Rehe.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.