Lenne tegi töötajaile miljonieurose kingituse

02. aprill 2016, 00:01
Kõrgete lagedega endisesse tehasehoonesse on saanud õdus Lenne kontor, kus rohkelt sopilisust ning puit- ja klaaspindu.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160402/NEWS/160409982/AR/0/AR-160409982.jpg

Eesti tuntuim lasteriiete tootja Lenne tegi ettevõtte 25. sünnipäeva puhul töötajatele miljonieurose kingituse.

“See oli firmale kingitus 25. juubeli puhul. Aga tõsi, kui majanduslikult seda kalkuleerima ja Exceli tabelisse panema hakata, siis see ei tasu ennast kuidagi ära,” kommenteeris poolesajale inimesele tööd andva ettevõtte üks omanik Urmas Leeman.

Ratsionaalsuse kaaluvad üle aga head töötingimused, loomingulisus, pingete vähenemine – suure osa ajast veedavad ju inimesed tööl. “Meeleolu on siin nüüd kindlasti parem. Samuti on tööstressi vähem,” sõnas teine omanik Meeli Leeman ja lisas, “kindlasti on uus keskkond ka loomingule kasuks tulnud – seda kõike on aga numbrites raske mõõta.”

Ettevõtte omanikud räägib firma uuest büroost, mis meeldiks imedemaa Alice´ile - kontori koridori ehivad kolme meetri kõrgused lauavalgustite koopiad, betoonpõrandast kõrguvad välja ehtsad puud, kapinuppude asemel on sisse lõigatud lapsekujutised ja puidust seinad on kõverad mis kõverad.

“Siin on nii vaikne,” oli mu esimene lause Lenne uude kontorisse sisse astudes. Ruumi erinevatel tasapindadel ja soppides Lenne perenaise, ühe juhatuse liikme ja omaniku Meeli Leemaniga ringi liikudes avanes siiski teine pilt, firma hommikune kihav elu – kes klõbistas arvuti taga, kes askeldas masinate kallal, kes tegeles konstrueerimise või disainimisega. Töö hubases, avaras ja rahulikus atmosfääris käis, kirjutab Äripäeva ajakirja Sisustaja märtsi number (tellijatele alla laetav siit). 

Ruum kui tühi lõuend

See kõik on nii alates eelmise aasta augustist, kui firma vastvalminud 1100 m2 suurusele kontoripinnale kolis. Eelnevalt töötati küll samas kompleksis, kuid teistes ruumides, kus põrandapinda ca 100 m2. “Olime seal kümnekesi pead-jalad koos. See oli hästi kitsuke,” rääkis Meeli toonastest tingimustest.

Et firmal läks edukalt ja inimesi oli juurde vaja, siis plaaniti kontoripinda värskendada ja laiendada 160 ruutmeetrini. “Meil oli juba projekt valmis, aga siis saime siiski aru, et see on mõttetu, jääb kitsaks ja sellel pole perspektiivi,” selgitas ta. “Seepärast võtsimegi suuremalt ette, et saaks areneda ja ei peaks kogu aeg mõtlema, kuhu uued inimesed tööle panna.”

Kui kompleksi kuuluv vana tehasehoone rentnikest 2014. aastal tühjaks jäi, siis võeti plaani kontor sinna rajada. Tolle aasta sügiseks oli uus projekt valmis ja detsembri lõpus algas kaheksa kuud kestnud ehitus, mille tulemusel sündis arhitekt Jan Skolimowski mänguline nägemus moodsast töökeskkonnast.

Ruumi liigendavad ja tuju loovad puud.

“Praktiliselt tema esimene plaan väikeste muudatustega läks käiku,” sõnas Meeli ja lisas rõõmsalt, “see oli lihtsalt nii kihvt – erinevad tasapinnad, trepid, puud.” Mingeid nõudmisi nad arhitektile ruumi väljanägemise või konkreetsetesse rahalistesse piiridesse mahtumise osas ei esitanud. Anti võimalus lasta ideedel ja loomingul lennata. Ainus tingimus oli, et kuni 8 meetri kõrguste lagedega vana tehasehoone ruum ei jääks kõle ja kajav nagu kirik. See tingimus ja enamgi veel sai täidetud.

Auguline lagi ja lehtes puud

Nii on saanud Lenne kontorisse erinevatele tasapindadele töökohad, puhkenurgad ja puiduste seintega ümbritsetud koosolekuruumid. Lisaks veel suur köök (kuhu on kollektiivi tootmisnõupidamiste toimumine üle kolinud), klientide vastuvõtmiseks tootenäidistega presentatsiooniruum ning kontori teisele korrusele terrass. “Me nii väga tahtsime seda,” kinnitas Meeli, “sest nende kahe ilusa ilma ajal, mis Eestis tulevad, on inimesed tavaliselt ju tööl.” Nii ongi kevade ja suve saabudes võimalik kõigil töötajatel kohvi- või teetass näppu haarata ja terrassil nina päikse poole pista. Viimane asub õmblusvabrikut ja uut kontorit ühendava galerii peal, mis projekti käigus ehitati.

Põnevad detailid on veel kõrgete lagedega ruumis katuseaknad, samuti ehtsad puutüved, mille külge on pikitud kunstlehed – need tekitavad tõelist pargist miljööd. Huvitav lahendus on ka osade ruumide aukudega lagi, mis on töötajate endi välja mõeldud. “Kliimaseade on paigutatud koos kommunikatsioonidega selle augulise lae taha,” rääkis firma teine omanik Urmas Leeman.

Selle loomise tingis kunagi praktiline vajadus, mida kasutati ära ka uues kontoris. “Meil oli nimelt kümme aastat tagasi õmblustsehhis probleem, et kliimakassett, mis laes oli, puhus ühtedele krae vahele ja neil oli liiga külm, teistel jälle liiga palav. Siis mõtlesimegi paigaldada augulise lae – külm õhk puhuti lae alla, kust see tasakesi alla valgus. See töötab sarnaselt ka siin,” rääkis Urmas selle erilisusest.

Miljoni eurose investeeringu tegi ettevõte töötajatele kingituseks 25. sünnipäeva puhul.

Lisaks katavad kontori suuri aknaid spetsiaalsed kiled, mis 80% päikesevalgusest kinni püüavad ega lase ruumis n-ö kasvuhooneefekti tekkida, kus kõik higist leemendaksid. Sekretäri asendab aga nutikas telefonisüsteem ja lage kaunistavad ristikujulised lambid, millega on võimalik, sõltuvalt sellest, millised lambid põlema panna, lakke mustreid joonistada. Ja koridori... No seda ehivad suured lauavalgustite koopiad, mille alt läbi kõndides tekib tunne, justkui oleks sattunud hiiglaslikku muinasjutumaailma.

Tööstusvõimlemine suurel pinnal

Kokku läks kogu projekt maksma ca miljon eurot koos uue katuse, kütte-, ventilatsiooni- ja elektrisüsteemi, akende, maja fassaadi korda tegemise, hoonesse lifti ehitamise ja loomulikult sisekujundusega. “Kui teha sellist asja rendipinna peal, oleks see absurd. Kuna me hoonet ei pidanud ostma, siis saime seda endale lubada. Ka selle ülalpidamine ei käi meile rahakoti pihta,” sõnas Meeli. Praegu on põhjust pigem rõõmustamiseks, sest korralik remont aitab selles ruumis nüüd 50% küttekulusid kokku hoida.

Lisaks on muutunud veel töökorraldus – kui varasemalt sai üle laua kolleegile midagi hõigata, siis 1100 m2 peal see enam ei toimi. “Kuna vahemaad on nüüd pikad, siis peab püsti tõusma ja liikuma, mis on hea. Meil seda tööstusvõimlemist pole enam vaja – see tuleb nüüd iseenesest trepist üles, trepist alla joostes,” toonitas Meeli rõõmsal häälel.

Liikumisvõimalused on mugavad ka liikumisvaegusega inimeste jaoks. Kontoris toimusid nimelt ümberkorraldused, kui üks töötaja õnnetult jalaluu murdis. Tekkis küsimus, kuidas ta ratastoolis kontoris liikuda saaks. “Nii tehti üks trepp ümber kaldteeks. Lisaks on olemas ka invatualett. Muidu poleks osanud sellega üldse arvestada,” mainis Meeli.

Ruumi kujundanud arhitekt Jan Skolimowski selgitas, et eesmärk oli luua endisesse tehasesse ruum, mis poleks tühi ja kõle.

Oma aega oodanud ideed 

Firma Lenne kontori sisekujunduse loojaks olev Jan Skolimowski KAMP Arhitektidest sai vabad käed ruumis toimetamiseks – nii oli tal võimalus kasutada seal ära põnevaid detaile, mis olid ideedevaramus oma aega ootamas.

“Klient ei andnud väga olulisi raame (sisekujunduse loomisel – toim.). Kuna tegu on väga avara endise tehaseruumiga, mille kõrgus on kõrgemas kohas 8 m ja pindala 1100 m2, siis ainus, mida klient palus, oli see, et lõpplahendus ei tuleks tühi ja kõle,” selgias Jan. “Sellest tellija palvest lähtudes otsustasin jätta kõik vana alles, mis vääris säilitamist ja presenteerida puhta valgena. Kõik, mis uus, oli plaanis luua aga keerukama vormina, puidust,” lisas ta.

Eesmärk oli luua ruum, kus liikumine toimuks võimalikult mitmel tasandil ja oleks põnev. “Tahtsin kindlasti säilitada ka niigi head loomulikku valgust ning tuua seda ruumi teise otsa veel juurde. Selleks lõhuti katusesse juurde avasid, et rajada katuseaknad.”

Üks esimesi asju, mis arhitekti sõnul ruumis kõrva hakkab, on vaikus. “Kusjuures kuidagi selline, mis distsiplineerib ka külalisi oma häält vaiksemaks muutma. Teiseks on põnevad päris- ja tehismaterjalidest kombineeritud 6meetrised puud, mis inimestele arusaamatust tekitavad – uuritakse ? la “Kas nad ära ei sure?” või “Kas juured on all?”. Kogu ruum on omamoodi avastamist väärt ja usun, et töökeskkonnana rahustav.”

Protsess oli Jani jaoks põnev algusest lõpuni. “Selles projektis sain lisada ruumi detaile, mille kasutamist olen pidanud mitu aastat ootama. Näiteks need üle-elu-suurused laualambid, mille kõrval inimene näeb ehmatavalt pisike välja,” tõi ta näite.

Suurimat mure tekitasid arhitekti jaoks aga puidust pinnad. “Arvutis on lihtne ilus asi genereerida, aga kui ehitaja ei suuda seda kvaliteetselt välja ehitada, siis tulemus on halb. Ehitaja aga sattus olema erakordselt asjatundlik ja professionaalne. Ma pole ammu sellist kvaliteeti kohanud. Tulemus teeb tohutult rõõmu.”

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
01. April 2016, 13:39
Otsi:

Ava täpsem otsing