Kuidas saada uusi häid harjumusi?

Tippjuhtide koolitajat, psühhoterapeuti, emeriitprofessori, kliinilist psühholoogi, kes õppinud Tartus, Moskvas, mitmelpool Inglismaal ja Ameerika Ühendriikides - Mare Porki kutsutakse Äripäeva Akadeemias legendaarseks tippkoolitajaks.

Äripäeva juhtimiskuukirja (tellijatele alla laetav siit) küsimustele vastas Mare Pork.

Harjutan oma elus täiega kohalolekut, mis on viimase kümne aasta enim naudingutpakkuv avastus, loen palju, mõtlen palju ja käin palju noorte ja andekate koolitajate ja terapeutide koolitustel. Näiteks Margo Loori argumenteerimise koolitus oli väga hea. Samuti on olnud suurepärased Anni Kuusiku jt. mindfulnessi (teadveloleku toim) tehnikate kursus, Margus Lauriku depressiooni koolitus, Joost Hutsebauti Hollandi isiksushäirete seminar. Kõik head ja arendavad koolitused.

Töötamine teadvelolekus hoiab hästi vormis. 

Mul on palju energiat ja ka selle tagavarad. Oskan järjest paremini puhata - tööga sama-aegselt. See just ei tähenda, et ajaliselt rohkem, vaid puhkus nö intensiivsemalt ja süvitsi. Räägin klientidele, et poolärev seisund on halb ja et täielikult pühenduda ja panustada, peab vahepeal ka täiesti lõdvestunud olema. Seda saab ühildada - igahetkelise pingutuseta seisundi seire kaudu. Selle olen ma ära õppinud.

Täna toimub minu jaoks positiivse psühholoogia võidukäik. Negatiivsustega toimetulek annab erilisi positiivseid kogemusi. Ja sellest kasu saaksid paljud. Põnev on ikka teadvelolek - mida kõike saab keskendumise eri vorme kasutades teisiti teha! Paralleelprotsessid keskendumises on hetkel eriti paljulubav.

Tegelen refleksiooni platseeboga (Mare Porgi termin: mõtete ja tunnete jälgimise, sisekõne ja -tajutäpsuse suurendamise kaudu tekib tunnetatud kohaloleku lõbu ja lisaenergia, mis suurendab nii info kui energia käepärasust. Toim). Samuti huvitab, mis on uute heade harjumuste tekitamise mehhanismi, kas ongi olemas "positiivne ühekordne imprinting" (positiivne šokk Toim)?

Mul on muljepõhine kogemus, et kui inimesel on õppides nii terav positiivne elamus, et tekib ägedakujuline ajutine sõltuvus, siis ongi põhi uueks harjumuseks omandatud ja inimene muudab oma käitumist.

Igal juhul on inimesel vaja iseendaga kontaktis olla. Kümme aastat tagasi oli võtmesoovitus: "Õppida ennast hästi tundma, hoida oma põhimeeleolu". Tänane juht peaks arendama enda, teiste ja situatsiooni taju, valdama enesejuhtimise kaasaegseid tehnikaid, olema energiline. Inimkonnal on kaks unistuste seisundit: kirg ja meelerahu, kumbagi ei suuda saavutada kui ei suuda keskenduda või ärevust on liiga palju.

Kui omandad tehnikad - oskad korralikult keskenduda ja korralikult lõdvestuda. Need on õpitavad - seega ka kirg ja meelerahu on õpitavad.

Kaotustega toimetulek kuulub heade juhioskuste juurde. Mõttetu kannatamine iseendas tuleb ära tunda. 1997. aastal, esimese uut Eestit haarava suurema majanduskriisi aegu olid töötajatele kõige parema mõjuga need juhid, kes ütlesid, et me langeme nüüd igal juhul, aga vaatame, et langeksime natuke vähem kui teised.

Tuleb mõelda, et ma teen selles olukorras parima ja tehagi parim võimalik ja siis olenemata tulemusest võib tundma meelerahu, et olen teinud parima, mida suutsin. Peaks jälgima püüdlusi ja olema rahul endaga kui jama on välja kannatatud.