Kuidas maksusaladused avalikuks tulid

Kokku 80 riigi meediaväljaanded avalikustasid pühapäeva hilisõhtul andmed Panama advokaadibüroo klientide kohta. Dokumentidest ilmnes, et paljud riikide tippjuhid, poliitikud, sporditähed ja kriminaalid on oma vara maksuparadiisi peitnud.

Saksa leht Süddeutsche Zeitung sai anonüümselt allikalt enda valdusesse dokumendid, mis on pärit Panamas tegutseva Mossack Fonseca advokaadibüroost. Andmeid jagati rahvusvahelise uurivate ajakirjanike ühingu ICIJ vahendusel Briti Guardianile ja BBC-le ja edasi kokku 80 väljaandele.

ICIJ teatel on tegu lekkega. Ajalehe Guardian teatel on on dokumente kokku 11,5 miljonit, mis teeb juhtumist mahult suurema, kui oli USA diplomaatilist e-posti puudutanud Wikileaks aastal 2010 või Edward Snowdeni 2013. aastal lekitatud dokumendid.

Mossack Fonseca on Panamal registreeritud advokaadibüroo, mis pakub ka vara haldamise teenust. Selle abil võib luua fondi või ettevõtte, mille omanike ja sellest kasu saavate isiku kohta teavet välja ei anta.

Investorite vara ilmselt Panamas ei asu, vaid Mossack Fonseca pakub neile ainult n-ö kesta, millesse need saab paigutada. Näiteks Luksemburgis või Šveitsis tegutsev investeerimisteenuste ettevõte loob kliendile fondi või firma, mis vormiliselt viiakse Panama firma alla, otsustusõigus ja kasum jäävad endiselt tegeliku omaniku valdusesse.

Mossack Fonsecal on esindusi 42 riigis. Guardiani teatel on sellel tugevad seosed näiteks maksuparadiisidega Briti Neitsisaartel ja Mani saarel.

Maksuparadiisi mõiste on väga lai. Maksuparadiis võib olla nii Iirimaa kui ka Panama, aga sisult on need kaks eri asja. Iirimaa on eelkõige ettevõtete maksuparadiis, kuna seal on soodne ettevõtte tulumaks. Iirimaa kasutamises ettevõtte peakontori asukohana ei ole seetõttu enamasti midagi seadusevastast.

Panama ja Kaimanisaarte sarnased maksuparadiisid seevastu on tihti ebaseadusliku maksudest kõrvalehoidmise ja rahapesu kohad. Need ei anna informatsiooni ettevõtete või fondide omanike ega kasusaajate kohta.

Rahapesuga on tegemist juhul kui maksuparadiisi pangad või investeerimisfirmad on võtnud vastu kuritegelikul teel saadud raha selle algupära küsimata. Rahvusvahelisi rahapesuvastaseid seadusi järgivad pangad selgitavad välja raha päritolu alates mõne tuhande euro suurusest investeeringust või hoiusest.

Suurem osa maksuparadiisidest on liitunud OECDs sõlmitud teabevahetuse leppega, mis tähendab, et riikide maksuametid saavad andmeid suuremast osast maksuparadiisidest juba järgmise aasta augustis.

Maksuparadiisi kasutamine ei ole sugugi alati kuritegu, kuid praktikas seostuvad need kaks sageli.

Ettevõtte või fondi asutamine maksuparadiisi on täiesti seaduslik. Oma vara võib investeerida samuti igale poole, kuhu soovitakse ja sellelt pole vaja makse tasuda. Ebaseaduslik on aga see, kui jätta oma maksuametile oma tuludest teatamata.

Maksuparadiise kasutatakse ka näiteks vara peitmiseks pankroti ajal. Ettevõttest viiakse teeseldud tehinguga raha omaniku maksuparadiisi rajatud ettevõttesse varju võlausaldajate eest. See on kuritegu.

Maksuparadiisi raha vahendanud pankasid võidakse süüdistada rahapesuvastaste reeglite rikkumises, kui see on aidanud kaasa kliendi maksupettusele.

Näiteks president Vladimir Putini sõprade maksuparadiisi kasutamised pruugi iseenesest olla midagi seadusevastast, kui neil on Venemaal maksud makstud. Need pakuvad huvi siiski selle poolest, ei vara näib sageli pärit olevat riigiettevõtete hangetelt. Selle taustal mängib kaasa ka teadmine, et Putini sõbrad võivad tegutseda presidendi enda vara kattevarjuna.