Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Lepitusorgan päästab vaidlejad kohtuteest

04. aprill 2016, 07:00
Liikluskindlustusvaidlusi võib tekkida igal liiklusõnnetusse sattunud juhil.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160404/NEWS/160339934/AR/0/Liiklusõnnetus.jpg

Keerulistele liikluskindlustuse vaidlustele aitab lahenduse leida lepitusorgan, mille eesmärk on vaidluste sõltumatu, erapooletu ja professionaalne kohtueelne lahendamine.

Liikluskindlustusvaidlusi võib tekkida igal liiklusõnnetusse sattunud juhil. Keerulisemate konfliktide korral on nii kahju tekitajal kui ka kannatanul võimalik abi saamiseks pöörduda liikluskindlustuse lepitusorgani poole, 5. aprilli Äripäev logistika rubriigis.

Eesti Liikluskindluse Fondil (LKF) on liikluskindlustuse seadusest tulenevalt kohustus tagada liikluskindlustusvaidluste sõltumatu, erapooletu ja professionaalse kohtueelne lahendamine.

Eesti Liikluskindlustuse Fondi ja Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liikme Lauri Potsepa sõnul on organi eesmärk liikluskindlustuse vaidluste kiire ja tõhus lahendamine kohtusüsteemi kaasamata. "Lepitus on kindlustusvaidluste lahendamiseks sobiv viis ja see on mõlema vaidleva poole, kindlustusvõtja-kannatanu ja kindlustusandja huvides,“ lausus  Potsepp.

Potsepp nentis, et tavaliselt leiavad vaidlused lahenduse väliseid osapooli kaasamata, kuid on ka konflikte, kus pooled isekeskis otsusele jõuda ei suuda. "Lepituse eesmärk on vaidlevaid osapooli toetada nii, et nad leiaksid ühise lahenduse,“ selgitas Potsepp. Edukas lepitus lõpeb vaidlevate poolte kokkuleppega. Kui ka lepitajaga koos ühist meelt ei leita, on osapooltel võimalus õiguse saamiseks pöörduda kohtu poole.

OÜ KindlustusEst Kindlustusmaakler äriklientuuri ja kahjukäsitluse juhi Gustav Dudkini sõnul soovitab ettevõte kindlustusvaidluse korral kasutada klientidele lepitusmenetlust. "Lepitusmenetlus on kliendile tasuta ja annab esmase sõltumatu tagasiside kahjukäsitlusele," märkis Dudkin.

Keeruline vaidlus saab lepitaja

Liikluskindlustuse lepitusorganisse jõuavad Potsepa sõnul tavaliselt kahte tüüpi vaidluseid. Esiteks küsimused, kui suur peaks olema hüvitis hävinenud sõiduki eest, ning teiseks, kes ja mis ulatuses vastutab õnnetuse tõttu tekkinud kahju eest.

Dudkini sõnul on puudutanud peamised esinenud probleemid kahju suurust ja seda peamiselt sõiduki täishävingu korral. Lisaks on esinenud juhtumeid, kus liiklusõnnetuse korral peale dokumentide vormistamist on üks osapool tundnud, et talle on liiga tehtud ja pole oma süüga enam nõustunud. Samuti on esinenud juhtumeid, kus on tekkinud vaidlus, kas sõidukil esinevad vigastused on seotud konkreetse juhtumiga või mitte.

Potsepa sõnul ei ole liikluskindlustuse tavalistele vaidlustele võimalik lihtsate vahenditega leevendust pakkuda. "Seadusega neid asju paika panna ega täpsustada ei saa ning ka lepingut sõlmides täiendavat teavet andes neid vaidlusi ära ei hoia,“ nentis Potsepp.

Lepituse käigus tutvub lepitaja vaidluse sisuga, annab sõltumatu hinnangu ja selgitab osalistele asjaolusid. "Lepitusest on kasu ka siis, kui kokkulepet ei saavutata, sest lepitaja hinnang on üheks sisendiks kohtusse pöördumise üle otsustamisel,“ märkis Potsepp

Lepitusmenetlusse jõuab kaks eri arvamusel olevat poolt – kindlustusandja ja tema klient. "Kindlustusandja teavitab klienti lepitusvõimalusest lepingu sõlmimisel ja otsuses, millega vähendatakse hüvitist või keeldutakse hüvitise maksmisest,“ kirjeldas Potsepp teavituskorda.

Igal lepitajal oma taktika

Enne lepitusprotsessi alustamist peab klient olema püüdnud ise vaidlust kindlustusandjaga lahendada. Kui see ei õnnestunud, saab lepituse algatamiseks esitada lepitusavalduse. Sellele järgneb eelmenetlus, mille eesmärk on teada saada teise osapoole arvamus.

Kui osalised jõuavad juba eelmenetluse käigus ühele nõule, Potsepa sõnul lepitusmenetlust ei alustata. Muudel juhtudel määrab lepitusorgan lepitaja, kellele edastatakse sündmuse materjalid, seejärel asub lepitaja osapooli lepitama. Praegu tegutseb 15 liikluskindlustuse lepitajat, kes valitakse rotatsiooni korras, arvestades, et lepitaja oleks erapooletu ja tal ei oleks seost vaidleva poolega.

"Lepitusasjad on väga erinevad ja ühtset lepitusmustrit välja tuua on keeruline. Lepitustaktika valib lepitaja. Näiteks võib lepituskokkulepe sündida ka nii, et pooled suhtlevad vaid e-kirja või telefoni teel," rääkis Potsepp. Samas on lepitusasju, mille puhul toimub lepituskoosolek. "Sealjuures mitme koosoleku korraldamine on harv nähtus,“ märkis  Potsepp.

Pärast andmete kogumist ja osapoolte ärakuulamist teeb lepitaja lepitusettepaneku. Kui see sobib mõlemale poolele, vormistab lepitaja lepituskokkuleppe, mis on lõplik ja kuulub täitmisele. "Kui pooled kokku ei lepi, vormistab lepitaja lepitusmenetluse lõpetamise otsuse, milles väljendab ja selgitab oma seisukohta vaidluse lahendi kohta,“ kirjeldas Potsepp.  

Lepitusteenus on kõigile kättesaadav

Lepitusorganis asja menetlemine on tasuta, kulud kannab LKF. Lepitusmenetlus on pooltele vabatahtlik, kõik Eestis püsivalt tegutsevad kindlustusandjad on andnud lepituseks nõusoleku. "Arvestades, et kokkulepe tähendab tihti mõlema poole järeleandmist ning lepitus lõpeb sageli kokkuleppega, julgen öelda, et lepituses käitutakse väga mõistlikult,“ märkis Potsepp.

See, kui põhimõttekindel klient oma otsustes on, sõltub Dudkini hinnangul kahjusumma suurusest. "Üldiselt tundub, et kliendid on lepitusmenetluse protsessiga jäänud rahule ja lepitusmenetlusse pöördumine on klientidele kasulikult lõppenud," märkis ta.

Dudkin rõhutas, et pärast liiklusõnnetust tuleb dokumendid kindlasti korrektselt vormistada – teha pildid sündmuskohast ja joonistada liiklusõnnetuse korrektne skeem. "See aitab vältida olukorda, kus üks osapooltest – liiklusõnnetuse põhjustaja – muudab oma seletusi juhtunust ning tekib sõna sõna vastu vaidlus."        

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. April 2016, 17:23
Otsi:

Ava täpsem otsing