Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Nordea kutsuti andmelekke pärast aru andma
Nordea pank on väidetavalt aktiivselt oma rikkaid kliente nõustanud, kuidas vähem makse makstaFoto: EPA
Rootsi finantsinspektsioon kutsus Skandinaavia suurima panga Nordea Panamast lekkinud andmete tõttu aru andma, millist abi andis pank oma jõukatele klientidele, et maksude maksmisest kõrvale hoida, vahendab Bloomberg.
Nordea on tõrjunud süüdistusi, mis johtuvad
Panama advokaadibüroost lekkinud andmetest maksuvabade firmade kasutamise kohta. Nordea teatas oma veebilehel, et pank järgib kõiki asjakohaseid reegleid. „Meie maksunõustamise poliitika ja eetilised standardid on selged – me ei tohi julgustada ega aidata oma klientidel luua maksuskeeme, mida võib käsitleda maksudest kõrvalehoidmisena. Me aitame oma klientidel tasuda makse vastavalt nende kohustustele.“
Rootsi finantsinspektsioon kohtub Nordea juhtkonnaga teisipäeval. Inspektsiooni suurte pankade järelevalveosakonna juht Christer Furustedt ütles ajakirjanikele, et inspektsioon suhtub rahvusvahelise uurivate ajakirjanike konsortsiumi ICIJ avaldatud Panama materjalidesse täie tõsidusega.
Nordea teatas, et 2009. aastal võttis Nordea rahvusvahelise privaatpanganduse üksus Luksemburgis kasutusele ennetavad meetmed, mis olid sektoris toona valitsenud regulatsioonidest karmimad, et vältida maksudest kõrvalehoidmise skeme.
„Mitte kõigile klientidele ei meeldinud selline lähenemine ja sel põhjusel on taolisi struktuure omanud klientide hulk 2009. aastast alates vähenenud,“ teatas pank. „Kuna selle aasta 1. jaanuarist jõustusid uued ühtsed teavitamisreeglid, siis edastatakse maksuametile klientide vara ja kontole laekumisi puudutav info maksuametnikele automaatselt.“
Pangad ei kontrollinud kliente
ICIJ hakkas nädalavahetusel avaldama materjale poliitikute, kuulsuste, pankade ja kriminaalide kohta, kes on kasutanud offshore-firmasid. Ajakirjanike valduses on 11,5 miljonit dokumenti, mis kirjeldavad rohkem kui 200 000 maksuvaba firma kaudu tehtud tehinguid.
Offshore-firma kasutamine pole iseenesest seadusevastane, kuid selliste skeemide kasutamine võimaldab varjata oma vara. Ajakirjanikud viitasid dokumentidele, millest ilmneb, et mõned pangad ja advokaadibürood pole järginud nõudeid kontrollida, et nende kliendid pole seotud kuritegevusega.
„Mõned kliendid, kellel on väga keeruline rahvusvaheline äri, võivad kasutada offshore-firmasid legaalse administratiivse vahendina,“ märkis Nordea. „Sellistel juhtude tarvis on Nordeal olemas protseduurid ja kontrollisüsteemid, mis peavad tagama, et kliendid korrektselt maksuametnikke teavitavad.“
Nordea kinnitas, et pank soovitab valdavale enamusele oma klientidest offshore-firmasid mitte kasutada ning et pank ei aktsepteeri läbipaistmatuid struktuure, kuhu maksuamet ligi ei pääse.
Nordea nimi 10 000 dokumendil
Rootsi telekanali
SVT reporter Joachim Dyfvermark ütles Rootsi päevalehele Aftonbladet, et lekkinud info põhjal on Nordea maailmas üks kõige aktiivsemaid panku, mis aitab oma rikastel klientidel
offshore'ide kaudu makse vältida. Dyfvermarki sõnul jookseb Nordea panga nimi läbi rohkem kui 10 000 lekkinud dokumendist. Dokumentidest käivad läbi ka teiste Rootsi pankade nimed, kuid tehingute arvult ei jõua nad Nordeale ligilähedalegi. Nordea aktiivsust kinnitab ka Soome ringhääling YLE, mis tegi sarnaselt Rootsi SVTga koostööd ajakirjanike konsortsiumiga.
Nordea pole ainus Skandinaavia pank, mida lekitatud dokumentides nimetatakse. Sealt jookseb läbi ka näiteks DNB – Norra suurima panga nimi, mis kinnitas, et on ajavahemikul 2006-2010 aidanud ca 40 kliendil Seišellidele firmasid asutada.
Ka Norra finantsinspektsioon plaanib skandaali seotud panku lähemalt küsitleda.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.