Hollandi referendum: Ukraina ei lähe meile korda

05. aprill 2016, 11:00
Amsterdamis toimunud meeleavaldusel olid väljas nii lepingu pooildajad kui ka vastased
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160405/NEWS/160409892/AR/0/Holland-Ukraina-referendum.jpg

Veel enne kui britid juunis valimiskastide juurde lähevad, on hollandlastel võimalus Euroopa Liidu kohta oma meelsust avaldada.

Kolmapäeval toimub referendum selle üle, kas Holland peaks ratifitseerima Ukraina ja Euroopa Liidu vahel sõlmitud vabakaubandus- ja assotsiatsioonileppe või mitte. Lepe on osaliselt juba jõustunud.

Referendum on küll üksnes soovitusliku iseloomuga, kuid „ei“ vastuse korral võib see anda Euroopa Liidu renomeele veel ühe löögi ja tugevdada Briti referendumi eel ELi vastaste leeri. Samuti rõõmustaks selline tulemus Venemaad, kes on üritanud Ukraina ja ELi lähenemist takistada.

Homse hääletuse algatasid euroskeptilised aktivistid, kes leiavad, et valijatel peab Euroopa Liidu otsuste üle suurem sõnaõigus olema.

Ukraina ei lähe korda

„Ukraina ei lähe meile üldse korda,“ vahendas agentuur AFP Hollandi ajalooprofessori Arjan van Dixhoorni sõnu, mis ta ütles Hollandi väljaandele NRC Handelsblad. Ta on üks euroskeptilise kodanike komitee liidreid, kes referendumit nõudsid. Tegelikult tahaks ühendus samasugust referendumit Euroopa Liidus jätkamise või lahkumise üle, nagu toimub brittidel 23. juunil. Hollandi seaduste järgi ei saa aga sellist referendumit korraldada.

Küll aga lubab Hollandis jõustunud uus seadus kodanikel korraldada rahvahääletust teatud liiki õigusaktide ja lepingute üle, mis on parlamendis ratifitseeritud. Ukrainaga sõlmitud leping sattus olema esimene leping, mida hääletusele sai panna, ütles ajalehele Wall Street Journal (WSJ) üks referendumi initsiaatoreid Thierry Baudet. „Ukrainaga sõlmitud leping on kõige selle sümptom, mis Euroopa Liiduga valesti on.“

Lepingu vastased nagu Baudet väidavad, et see on Ukraina lõhestanud ja destabiliseerinud. Samuti kardetakse, et see on samm, mis viib Ukraina lähemale Euroopa Liiduga liitumisele.

Hollandi sotsiaaldemokraatliku partei parlamendisaadik Harry van Bommel ja paljud teised väidavad, et vabakaubanduslepingust võidavad eelkõige rahvusvahelised suurkorporatsioonid ja Ukraina oligarhid, vahendab AFP. „Need, kelle jaoks on olulised Ukraina tavainimesed, peaksid hääletama selle neoliberaalse lepingu vastu,“ on tema seisukoht.

Reformide teekaart

Lepingu pooldajad rõhutavad, et see kannustab Ukrainat oma riiki ja majandust reformima ja korruptsiooni välja juurima.

Asepeaminister Lodewijk Asscher ütles reedel, et hääletab lepingu poolt, mis Hollandi valitsuse kinnitusel ei ava Ukrainale ust Euroopa Liidu liikmeks saamiseks. „See tagab stabiilsuse – stabiilse naabri Euroopa piiril,“ ütles ta. „Samuti tagab see suurema ja lihtsama kaubavahetuse.“

Hoiatatakse ka, et lepingu tagasilükkamine oleks vesi Venemaa presidendi Vladimir Putini veskile. Venemaa on püüdnud igati selle lepingu sõlmimist ja jõustumist takistada. Ukraina välisministeerium süüdistas Venemaad, et see on referendumi eel õhutanud Ukraina vastaseid meeleolusid. Venemaa suursaadik ELis lükkas need väited tagasi.

Leping, mille üle hollandlased hääletavad, on seesama leping, mille üle puhkesid Ukrainas tänavarahutused, kui endine president Viktor Janukovitš Moskva survel selle allkirjastamisest loobus. Rahutused viisid Janukovitši võimult ning presidendiks saanud Petro Porošenko kirjutas assotsiatsioonilepingule 2014. a alla.

Referendumi eel on mitu Ukraina poliitikut väisanud Hollandit, et veenda avalikku arvamust lepingut toetama. President Petro Porošenko nimetas seda Hollandi parlamendisaadikutega kohtumisel teekaardiks Ukraina sisemiseks reformimiseks. Arvamusküsitlused on näidanud „ei“ leeri kerget edumaad, kirjutas WSJ.

Kõigutab liitu

„Kui hollandlased hääletavad ei, on Euroopa Liidul probleem,“ ütles Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker läinud kuul Haagis peetud ettekandes. „See probleem on destabiliseerimine.“

Hollandis on euroskepsis läbi aastate kasvanud. „See referendum võib olla Ukraina üle, kuid samuti on see selle üle, kas me tahame rohkem või vähem Euroopa Liitu,“ tsiteeris WSJ Geert Wildersit, kelle juhitud immigratsioonivastane Vabaduspartei on mitmes arvamusküsitlustes esikohal.

Et referendum oleks toimunud, peab osalusprotsent olema vähemalt 30%. Sellisel juhul on Hollandi parlament lubanud tulemusega arvestada. Samas pole teada, mida see lepingu kohapealt kaasa toob – 27 riiki on selle ratifitseerinud. "Ei" vastus võib küsimärgi alla seada ka Ukraina viisavabaduse ELiga – otsuse teeb küll Euroopa Komisjon, kuid kõik liikmesriigid peavad selle heaks kiitma.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. April 2016, 11:10
Otsi:

Ava täpsem otsing