Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Metsameeste mure: seadus lubab Eesti lagedaks raiuda

05. aprill 2016, 07:00
Metsandusfirma OÜ Lignator Mets juhataja Toomas Kont (vasakul) ja metsaülem Magnus Karukäpp.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160405/NEWS/160409910/AR/0/AR-160409910.jpg

Keskkonnaministeeriumi selgitustööst hoolimata raiuvad erametsaomanikud ikka veel, et metsaseaduse muudatused on võetud ette selleks, et riigimetsas oleks võimalik rohkem lõigata soodsamalt kaubaks minevat okaspuupalki.

Metsaseaduse muutmise kavatsuses on kümme punkti, millest kaks puudutavad otseselt okaspuu raiet. Kavas on alandada viljakal pinnasel kasvavate kuusikute minimaalset raievanust (vt 29. märtsi Äripäeva) ning leevendada peamiselt männikutes tehtava turberaie piiranguid.

„Kui need punktid rakenduvad ja metsaseadus muutub liberaalsemaks, võiks teoreetiliselt kuni 80 protsenti kinnistu mahust kohe ära raiuda,“ ütles paarikümne suurema Eesti metsaomaniku hulka kuuluva OÜ Lignator Mets metsaülem Magnus Karukäpp. „Plaanitavad meetmed on ühesuunalised, need on suunatud okaspuu raie suurendamisele eelkõige riigimetsas. Samas ei ole pakutud ühtegi vastumeedet, mis okaspuu raiumist tasakaalustaks, näiteks lehtpuu puhul.“

Metsaseaduse muutmise kavatsuse üks koostaja, keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Taivo Denks rõhutas, et metsaseaduse muudatused ei ole suunatud okaspuu raie suurendamisele, vaid nende eesmärk on võimaldada rakendada põhjendatud metsakasvatuslikke võtteid. „Viljakates kasvukohades kuusikute raievanuse alandamine ei ole suunatud raiemahu suurendamisele, vaid selleks, et seda osa kuusikutest oleks võimalik raiuda siis, kui on veel võimalik saada kvaliteetset puitu,“ kinnitas ta. „Kuna turberaie korral saadakse puit kätte mitmes järgus, siis ei ole õige väita, et ka see muudatus teenib raiemahtude suurendamise eesmärki.“

Raieettepanekud ülikoolist

Denksi sõnul on nad saanud konkreetsed muudatusettepanekud turberaie kohta Eesti Maaülikooli teadlastelt. „Üks ettepanek on kaotada aegjärkse raie ajalised piirid, kuna oluline pole mitte perioodi pikkus, vaid see, et enne järgmise raiejärgu tegemist oleks tekkinud piisav uuendus,“ selgitas ta. „Teine ettepanek on kehtestada raie-eelse täiuse piiriks 30 protsenti, kuna praegu osalt nõutav 50 protsenti on liiga kõrge ning ei võimalda juur- ja valguskonkurentsi tõttu elujõulise ja kiirekasvulise loodusliku uuenduse teket vana metsa turbe all.“

Lignator Metsa juhataja Toomas Kondi hinnangul võimaldavad muudatused turberaideid kasutada oluliselt intensiivsemalt neil aladel, kus lageraiet seni teha ei tohtinud. „Näiteks looduskaitsealade piiranguvööndites on lõppraidest lubatud vaid turberaided,“ rääkis ta. „Kui nüüd kaotatakse aegjärksel raidel ajalised piirid ja raie protsenti suurendatakse, on oht, et looduskaitsealadele tekivad suured lageraielangid.“

Denksi kinnitusel on iga konkreetse looduskaitseala piiranguvööndis lubatud tegevused sätestatud vastavas kaitse-eeskirjas ning turberaie tegemise piiranguid on kaalutud iga piiranguvööndi jaoks eraldi. „Sageli ei ole piiranguvööndis otstarbekas uuendusraieid täielikult keelata ning selle asemel seatakse kaitse-eeskirjades piiranguid näiteks raievanusele, raielangi suurusele, raieajale või raieliigile,“ täpsustas ta.

Palgi osatähtsus suureneb

Keskkonnaagentuuri 2014. aasta statistilise metsainventuuri andmeil oli Eestis kaitsealade piiranguvööndite metsi 149 800 hektarit, mis moodustab ligi 6,6 protsenti kogu Eesti metsamaa pindalast. Enamik ehk ligi 62 protsenti piiranguvööndite metsadest asub riigimetsas. RMK kommunikatsiooniosakonnast täpsustati, et eelmisel aastal tegi RMK kaitsealadel turberaiet 74 hektaril, see moodustab mõne protsendi RMK uuendusraie pindalast ja seda ei ole plaanis suurendada.

Kui vaadata RMK viimaste aastate raiestatistikat, siis pidevalt on kasvanud raiemaht ja tasapisi ka palgi osa sortimendis. RMK puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi prognoosi kohaselt moodustab palgi osatähtsus tänavu 43,3 protsendini. „Palgi osakaalu loodame veidi tõsta tänu saetööstuse investeeringutele peenema puidu kasutamiseks,“ kommenteeris Kaubi. „Reserv peitub paberipuidus, millest on võimalik diameetri alusel peenpalki täiendavalt saada. See eeldab tööstusliku nõudluse olemasolu. Selle aasta teisel poolel saavad valmis uued investeeringud, mis peenpalgile nõudlust lisavad.“

Eesti Erametsaliidu juhatuse esimehe, keskkonnaministeeriumi metsandusnõukogu liikme Ants Eriku sõnul erametsades praegu küll üleliia ei raiuta. „Puidu hind on madal, ilmastik pole soodne, ei ole tahtmist või ei ole teadmist,“ loetles Erik põhjuseid, miks erametsaomanik raiuma ei kipu. „Ja peamine, kui nõudlust metsamaterjali järele ei ole, ei juhtu midagi.“

Oluline kutsetunnistust puudutav muudatus

Erik peab metsaseaduse kavandatavatest muudatustest erametsade jaoks kõige olulisemaks võimalust võtta ebaausalt metsakorraldajalt ehk taksaatorilt kutsetunnistus ära. „Praeguse korra kohaselt saab litsentsi ära võtta ainult taksaatorfirmalt ja taksaator ise ei vastuta sisuliselt mitte millegi eest,“ kurtis Erik. „Muudatus korrastab kindlasti turgu.“

Toomas Kondi sõnul on metsaseadust viimase kümne aasta jooksul mitu korda muudetud. „Iga kord enne muutmist küsitakse pädevatelt inimestelt arvamusi ja kirjeldatakse, millised prognoositavad mõjud võivad muudatuse tõttu ilmneda,“ seletas ta. „Paraku seda, miks eelmise muudatuse eesmärgid ei täitunud, ei analüüsita.“

Kont lisas, et metsaseaduse nõuete järk-järguline leevendamine ilma taasmetsastamise nõuete täitmise kontrolli meetmeteta on nagu kassi saba raiumine tüki haaval. „Kui keskkonnaministeeriumi pikaajaline eesmärk on loobuda kõikidest piirangutest, siis võiks need kehtestada ühe korraga,“ lausus ta. „Praegu suurendame turberaie esimese järgu raiemahtu, kolme aasta pärast võib-olla vähendame kahe järgu vahele jäävat aega viielt aastalt kolmele ja seejärel kahele aastale. Kõik see annab võimaluse raiuda kinnistuid üha intensiivsemalt ilma neid uuendamata.“

Üks küsimus: miks ei ole metsaseaduse muutmise kavatsuses pakutud ühtegi meedet, et tasakaalustada okaspuu raiumist?

Vastab keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Taivo Denks.

Leevendusmeetmena kuusikute okaspuupuistute vähenemise vastu oleks vaja teha paremat teavitustööd metsaomanike seas, et raiutud okaspuupuistud uuendataks okaspuudega. Riigimetsas valdavalt nii ka tehakse, aga erametsades paraku kiputakse ikka enamasti kergema vastupanu teed minema ning loodetakse loodusliku uuenduse tekkele, mis paraku tähendab enamasti raielangi uuenemist lehtpuuga.

Teisest küljest peaks olema metsaomaniku enda otsustada, millist puuliiki ta enda maal kasvatada soovib. Põllumehele me ju ei ütle ette, et ta peab sinna, kus eelmisel aastal nisu kasvas, jälle tingimata nisu külvama.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. April 2016, 07:01
Otsi:

Ava täpsem otsing