Ojasalu: maksu maksmine pole ettevõtja tegevuse eesmärk

Euroopa Liidus on veel Lätis, Leedus. Eesti on nii soodne koht, et Eestist soodsamat kohta ettevõtte maksustamise mõttes ei ole. Aga kui teid huvitavad offshore-piirkonnad, siis mul ei ole ühtegi ettevõtet üheski offshore-piirkonnas.

Kui seda tehakse puhtalt ainult selle eesmärgiga, et maksudest kõrvale hoida, siis see loomulikult ei ole eetiline. Maksude maksmine ja maksude planeerimine peab käima selles raames, et see on seaduslik. Kui ta hakkab väänama ühte või teist tehingu liiki ja tahab hakata ühte või teist kas tulu või käibe kategooriat muutma ja teeb selleks mingi skeemi offshore-firmade või mingisuguste struktuuride abil, siis see loomulikult on taunitav. See on täiesti selge.

Aga kui inimene kasutab näiteks eri riikides kehtivaid regulatsioone, asutab mingi holding-ettevõtte kuhugile teise riiki selle eesmärgiga, et seal on näiteks kapitali tulumaksustamine soodsam ja ta teeb selle algusest peale niimoodi, saades selle pealt kasu alles viie või kümne aasta pärast kapitalitulu saades, siis sellise nii-öelda ettevaatava planeerimise pärast ei saa talle midagi ette heita. See on täiesti loomulik ja see on ärikultuuri osa, et luuakse oma ettevõtlusstruktuurid vastavalt sellele, mis on kulu seisukohalt kõige otstarbekam ja maksukulu on ka üks kululiikidest.

See oli pealkiri, mille Delfi pani, ma päris nii ei öelnud. Ma ütlesin, et see on nähtus, millega ettevõtjad loomulikult tegelevad. Sellest tuleb aru saada, et ettevõtja otsib enda jaoks soodsamaid lahendusi ja on ka täiesti selge, et soodsama lahenduse otsimine peab käima ainult seaduslikes raamides. Kui see ületab mõistliku väljakujunenud praktika ja läheb agressiivseks planeerimiseks, mis on selgelt senise väljakujunenud kohtupraktika ja maksuameti praktikaga vastuolus, siis on see taunitav.

Jah, seda on öelnud isegi Euroopa Kohus täiesti selgelt Euroopa kohtulahendites, et ühtegi ettevõtjat ei tohi sundida maksma makse rohkem, kui seaduses on ette nähtud, ja maksu maksmine ei saa olla ettevõtja tegevuse eesmärk. Oluline erinevus lähebki sealt, kas tegemist on ainult maksudest kõrvalehoidmiseks loodud struktuuri või tehinguga või on sellel majanduslik sisu. Kui on olemas majanduslik sisu, siis loomulikult tulebki lähtuda sellest, et ettevõtjal on õigus oma kulusid planeerida ja Euroopa Kohus on seda varem öelnud, siin ei saagi teistsugust seisukohta olla. Muidu maksaksid kõik ettevõtjad kõik oma tulu maksudeks ära.

Kui äritegevus oleks avalik, siis ei saaks üldse äri teha. Ajakirjanduse poole peal on kindlasti huvi see, et äritegevus oleks avalikum ja kõike oleks võimalik jälgida, aga reaalne äritegevus on alati selline, et teatud konfidentsiaalsus on paratamatult vajalik. Igasugused lepingute ettevalmistamised ja tehingute tegemised tihti käivadki sellelt pinnalt, et ma edestan oma konkurenti mingi erilise teadmisega, mingi kvaliteedi parema taseme saavutamisega, mingi uue toote juurutamisega. Kui see tuleb avalikuks enne, kui ma veel olen ühegi tehingu suutnud ära teha, siis on selge, et see konkurentsiolukord muutub selliseks tohutuks võidujooksuks ja rabelemiseks, mis tänase turumajandusliku olukorra pea peale pöörab. Teatud konfidentsiaalsus on ettevõtluses paratamatult alati vajalik.

See on puhas korruptsioon ja see on hoopis teine asi.

Loomulikult, aga maailmas on väga palju asju, mis teatud olukordi soodustavad, sellepärast ei saa absoluutselt kõike ära keelata. Äritegevuses on nii, et teatud konfidentsiaalsus on paratamatult vajalik. Seda ei saa täielikult ära lõpetada, sest vastasel juhul olukord läheks totaalselt veel halvemaks.

Korruptsioon kahtlemata on probleem ja kui me vaatame, mida poliitikud teevad, siis siin tuleb tõmmata selge vahe. On selge, et poliitiku esmane ja otsene ülesanne on teenida üldsuse huve ja kui ta selle kõrvalt siis endale meelehead võtab, siis selle kohta on enamikus maailma riikides seadused välja kujunenud ja see on selgelt seadusevastane. 

Jah, ammu oleks olnud aeg. See on riikidevahelise koostöö teema. OECD tegutseb selles liinis, et luuakse ühtlustatud informatsiooni vahetamise praktikaid. Euroopas näiteks pangandussektor on Euroopa Liidu direktiividega juba sellesse haaratud ja 2016-2017 hakkab infovahetus pihta praktiliselt kõikide pangakontode kasusaavate omanike kohta. See tähendab, et isegi kui on mingi offshore-pangakonto nominaalne omanik, siis pank on kohustatud välja selgitama, kes on kasusaav omanik ja selle kasusaava omaniku maksuresidentsuse alusel saadetakse info pangast näiteks tulude kohta vastavale riigile.

Ma ei ole kunagi soovitanud offshore'e kasutada sellepärast, et minu jaoks on offshore'id selline trend, mis varem või hiljem lõpeb ja pikaajaliselt ei ole see kasutatav. Ma soovitan klientidel alati õigeaegselt, enne kui suuremad tehingud ja suuremad struktuurimuudatused tulevad, läbi mõelda need olukorrad ja planeerida algusest peale selliselt, et ta on maksustamise mõttes efektiivne.

Ma olen näinud küllalt palju selliseid olukordi, kus minu juurde tuleb klient ja ütleb, et ma müüsin oma ettevõtte maha ja nüüd tuleb välja, et ma pean veel hullult maksu maksma. Igal juhul on kümneid ja sadu ja võib-olla tuhandeid kordi odavam tulla maksukonsultandi juurde enne, kui see tehing hakkab toimuma. On olemas ka piisavalt seaduslikke vahendeid selleks, et oma maksukoormuses saavutada normaalsed tulemused ja siis, kui sa oled asja läbi mõelnud, siis teha oma tehing.

Jah. Need on Euroopa Liidu riigid ja Euroopa Liidus kahtlemata tuleb hinnata, milleks üks või teine keskkond on hea. Ma küll ei tea ühtegi ettevõtet otseselt Maltal ja Malta kohta ma ei oska soovitusi anda, aga näiteks Luksemburgi kohta ma tean kindlasti neid aluseid, miks on Luksemburg hea keskkond.

Kui klient näeb, et tal on huvi pikaajaliselt teha sellist äri, mille jaoks on Luksemburgi ettevõte just nimelt kapitalitulu maksustamise mõttes hea, siis kahtlemata peab analüüsima. Aga see ei ole kindlasti nii, et me asutame Luksemburgi firma lihtsalt selleks, et mitte makse maksta. Põhimõtteliselt Luksemburgis kehtivad ettevõtte tulumaksud on kõrgemad kui Eestis.

Viimase kümne aasta jooksul küll mitte.

See väga otseselt seda ei anna, sest Eesti erakonnaseadus ütleb konkreetselt, et ühegi juriidilise isiku käest ei tohi erakond raha vastu võtta. Pole oluline, kas see on Eestis registreeritud juriidiline isik või on see kuskil välismaal registreeritud juriidiline isik. Selles mõttes ei ole offshore'idega mingisugust erikorda ja offshore'id kindlasti ei anna mingit lisavõimalust. 

Küll aga on tegemist teemaga, et kui erakond võtab vastu ükskõik millise anonüümse annetuse, siis need on loomulikult Eesti seaduse alusel keelatud.