Saxo Bank: turu suurimad väljakutsed on poliitilised

Saxo Banki globaalsetest turgude ja tähtsamate kauplemisideede prognoosi kohaselt on need finantsturgude peamised mõjutajad selle aasta teises kvartalis. Nende olulisus võib tõusta teiste sarnaste sündmuste mõjul, sest mitmel pool maailmas tõstavad pead ühiskondade vastandumised eliidile ja võimule. 

“Kaheksa aastat pärast finantskriisi on töötajate reaalselt kätte saadava palga ja SKP suhe ajaloo madalaim, samal ajal ettevõtete maksude eelse kasumi ja SKP suhe on suurim,“ kommenteeris Saxo Banki peaökonomist Steen Jakobsen. „Lisaks on meil ajaloo madalaim kapitalikulu ja madalaim tootlikkus. See kõik kokku seletab nii äärmuslike parempoolsete kui ka äärmuslike vasakpoolsete jõudude tekkimist – need on suurimad distantsid, mida on võimalik saavutada poliitilisest eliidist. Valijad näivad mõtlevat, et kaos on parem kui “suures osas samaks jäämine”.”

Teise kvartali alguses on ühiskondliku leppe katkemise survest enim mõjutatud naelsterling, sest Suurbritannia on lähenemas Brexitile. Mida otsus endaga kaasa toob, ei ole kaugeltki kindel, kuid valuutaturgude mõistes tähendaks see muutusi naelsterlingi vahetuskursis.

Selles kvartalis võib ka juhtuda, et turg hakkab juurdlema Trumpi presidendiks saamise üle ning mida see tähendab USA majandusele ja eriti dollarile. Dollari nõrgenemise risk on suur, kui valimisennustused näitavad tugevaid võiduvõimalusi Trumpile, kes on võrrandis tundmatu nimetaja. 

Ühiskondlik lepe võib sattuda tule alla ka Jaapanis. Jaapani keskpanga juht Haruhiko Kuroda võib kerge vaevaga saavutada oma 2%-lise inflatsioonieesmärgi, kuid suure tõenäosusega võib see olla –2% või veelgi vähem.

Kasvav surve Euroopale, et tuleb tegelda lahendamist vajavate probleemidega, võib taas kergesti leida kulminatsiooni võlakirjades. Brexitiga seotud hirmud ning rahutused Euroopa äärealadel võivad tuua kaasa ärevaid olukordi turgudel. Teist kvartalit finantsturgudel iseloomustab väga madal tootlikkus, kasvavad (ja seni tundmatud) regulatsioonid, rohkem halbu laene ning lihttehnoloogilised (low-tech) ärimudelid.

Kaubabörsidel toimuv näitab viimaks stabiliseerumise märke – seda pärast paari aasta pikkust müügilainet, kus juhtpositsioone hoidsid kuld ja nafta. Esimesel kvartalil nägime katkematut kulla ostmist ja riskifondid saavutasid viimase 13 kuu suurimad netopositsioonid. Väljakujunenud tugev kurss peaks kergitama kulla hinna 1310 dollarini untsi eest, kuid mitte seda ületama.

Jaanuari keskel käis Brenti toornafta hind 12 aasta põhjas. Alanud kvartalis jääb hind eelmise kolme kuu tasemele, 35–40 dollari juurde barreli eest, kuid enam ei ole riski hinna alanemiseks.

Aasta volatiilne algus on mõjunud negatiivselt väärtpaberiturgudele, alandades hindasid mõnes sektoris. Standardväärtusest odavamaid hindu on saavutatud tsüklilistes, näiteks tarbijate teenindamisele suunatud sektorites. 

Teises kvartalis on oodata olulisi sündmusi, mis võivad tekitada uusi riske. Föderaalreservi rahapoliitikat koordineeriva komitee kohtumine 15. juunil, Brexiti referendum 23. juunil ning valimised Hispaanias. Isegi kui me tuleme pehmelt välja FOMC intressimäärade eeldatavast tõusust teises kvartalis, siis hinnad ei paista siin praegu odavad. 

Suuremat kasumikasvu ootame Itaaliast, kus riigi finantssektor on tublisti kosunud. Skaala teises otsas on Suurbritanna, mis on jätkuvalt ülehinnatud.