Tarbija tahab pakendilt kaloreid jälgida

06. aprill 2016, 07:00
ASi Valio Eesti turundus- ja tootearendusdirektori Krista Kalbini sõnul kasvab tarbija ootus, et tootja pakuks lahendusi, mis võimaldavad toiduportsjoneid ja selles olevaid kaloreid lihtsamalt jälgida.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160406/NEWS/160409920/AR/0/ASi-Valio-Eesti-turundusdirektor-Krista-Kalbin.jpg

Toidukaupade pakendite suurust mõjutab see, et üha rohkem on ühe- ja kaheliikmelisi leibkondi, mistõttu muutuvad kogused väiksemaks ja kasvab taassuletavate ning portsjonitena avatavate pakendite tähtsus.

Ostja vaatab pakendi puhul ka muid tegureid - suurenenud on ootused toiduohutusele ja keskkonnasõbralikkusele. Samuti on hinnas pakendid, kust saab toiduportsjoni kaloreid lihtsamalt jälgida, kirjutab 7. aprilli Äripäev tööstuse rubriigis.  

USAs tehtud toidukaupade tootmist analüüsinud uuring näitas, et pakenditrende mõjutab suur ühe- ja kaheliikmeliste leibkondade osakaal, mis on 61 protsenti elanikkonnast. Seetõttu kasvab poodides taassuletavate, üksikportsjonitena müüdavate ja kahele mõeldud eine pakendite osakaal. 

ASi Valio Eesti turundus- ja tootearendusdirektori Krista Kalbini sõnul võiks nendele andmetele tuginedes eeldada, et ka Eestis on pakenditrendid USAga analoogsed. Eriti olukorras, kus statistikaameti andmetel on meil ühe- ja kaheliikmelisi leibkondi veelgi rohkem, lausa 65,6 protsenti. Kalbin märkis, et see number on viimase kümne aasta jooksul kasvanud 6,1 protsenti. Väiksemate pakendite eelistamise trendi tema sõnul piimatoodete sektoris siiski näha pole. "Endiselt müüakse enamik meie piimatoodetest suurpakendites, poolest kilost kuni kahekiloste kogusteni,“ ütles ta.

Samas on ostjal Kalbini sõnul pakenditele palju ootusi. "Näiteks suurenevad tarbija ootused toiduohutusele ja -hügieenile, mis suunab arendust selles suunas, et pakendid oleksid taassuletavad ning portsjonitena avatavad ja kasutatavad." Samuti on Kalbini sõnul oluline märksõna keskkonnasäästlikkus. "Tulevikus kasvab ilmselt taaskasutatavate ja biolagunevate pakendite osakaal,“ märkis ta. 

Tarbija lähtub ennekõike vajadusest

Kalbini sõnul kasvab ka tarbija ootus, et tootja pakuks lahendusi, mis võimaldaksid toiduportsjoneid ja selles olevaid kaloreid lihtsamalt jälgida. Teiste riikide kogemusi ja prognoose vaadates usub Kalbin, et tulevikus liigutakse väiksemate pakendiformaatide poole. "Peamised põhjused on demograafilised, tarbija ootuste ja tarbimissituatsioonide muutused,“ märkis ta. 

Toidukaupade pakendite väiksemaks muutumise trendi on märgatud ka ASis Premia Tallinna Külmhoone. Ehkki järgitud seda pole. "Mis puudutab meie jäätiseid, siis me ei ole pidanud vajalikuks pakendeid muuta, ei väiksemaks ega ka suuremaks - oleme need paika pannud tarbijate ootustest lähtuvalt,“ selgitas ettevõtte juhatuse esimees Aivar Aus. Ta lisas, et pakendi suurus sõltub ostja profiilist - lastele on mõeldud väiksemas pakendis jäätised, täiskasvanute jäätised on suuremad, olemas on ka eri suuruses perepakendid.

Samas ei välista Premia, et turule toodaks ka mõni olemasolevate maiustega võrreldes väiksem toode. "Selle otsuse puhul saavad määravaks tarbijate konkreetsed ootused või konkurentsisituatsioonist tulenevad põhjused,“ selgitas Aus. Tema sõnul on valiku tegemisel olulised inimeste söömisharjumused ja tarbimise hetk. Näiteks jäätise valikul arvestab tarbija terve rea teguritega: jäätise maitse, suurus, tootja usaldusväärsus, tootebrändi meeldivus ja hetkeemotsioon. "Hind ei ole seejuures esmane valikukriteerium,“ märkis Aus.  

Suurt pakendit sunnib eelistama ratsionaalsus

OÜ Saarioinen Eesti turundusjuhi Ruht Aarma sõnul on pakendite väiksemaks muutumise trendi taga pigem tootja, mitte kliendi valikud. "Väiksem pakend tähendab enamasti väiksemat numbrit hinnasildil, mis omakorda vähendab kliendi psühholoogilist ostubarjääri. Lisaks mahub väikest toodet poeriiulile rohkem,“ põhjendas Aarma. Tema hinnangul ei ole ostjale pakendi puhul esmane tegur selle suurus, vaid et pakend oleks lihtsalt avatav ning seda oleks võimalik pärast tarbimist vajadusel uuesti sulgeda.

Tarbija teeb tema sõnul ostuotsuse eelkõige enda vajadustest lähtuvalt, mitte hinna järgi. "Kui ostjale maitseb Eesti juust, siis ta ostab kakssada grammi oma lemmikjuustu, mitte ei võta tervet kilo, olgugi, et kiloga ostes oleks kilohinda vaadates suurem kogus soodne,“ selgitas Aarma.

Ühest küljest võib suuremat pakendit eelistama sundida hind – enamasti on suuremas koguses toote ostmisel selle kilohind soodsam. Teisalt on suuremates pakendites enamasti tooted, mis on nii-öelda klassikalised ja igapäevasemad ning mõeldud suurtes kogustes tarbimiseks. "Seega tarbija otsustab kas hinna ja mahu või siis kvaliteedi ja maitsenaudingu kasuks,“ märkis A. Le Coqi turundusjuht Katrin Vernik.

Verniku sõnul leiab väiksemast pakendist kallima hinnaklassiga tooteid. "Trendi taga on tootja soov pakkuda paremat kvaliteeti ja seda ilma kompromissideta. Mõeldud on tarbijale, kelle ostueelistus ei ole kogus, vaid maitsenauding,“ rääkis Vernik. Seega pakkudes lisandväärtusega või teistsugust toodet väiksemas pakendis, on tarbijale tekitatud ostupõhjus. "Olemasolevat toodet aga ei tasu üks ühele väiksemasse pakendisse panna, sest sellisel juhul puudub tarbijal ostumotiiv,“ lisas Vernik. 

Väikses pakendis kaupa on kallim toota

Ka Kalbini sõnul on väikeste pakendite puhul sageli tegu kallima ja eksklusiivsema tootega, mille kilohind on kõrge, mistõttu ei soovita seda suures koguses osta.

A. Le Coq tõi turule õlle 0,25-liitrises pudelis. "Pakendi suurusest tulenevalt on joogi maitse nii pudeli alguses kui lõpus sama, tänu temperatuuri stabiilsena püsimisele,“ selgitas Vernik väiksema pudeli kasutusele võtmise põhjuseid. Ta lisas, et ühtlasi nähti veerandliitrise klaaspudeliga võimalust luua uus pakendistandard õlleturul ning arendada varasemast erinevaid tooteid. 

Tootmise seisukohast on Kalbini sõnul väiksemaid pakendiformaate kallim toota. "Sest liin pakib kindla arvu ühikuid tunnis. Ei ole vahet, kas tegemist on kilogrammise perepakendiga või sajagrammise jogurtitopsiga," märkis ta. "Küll aga mõjutab see märkimisväärselt tootmiskogust,“ lisas Kalbin. 

Joogitootja A. Le Coqi jaoks tähendab iga uus formaat tootmises kuluvat lisaaega liinide seadistamiseks. "Väiksema pakendi puhul ei saa rääkida efektiivsuse tõstmisest tootmises, vaid nii tarbijale kui tootjale on liitri hind sel juhul kõrgem,“ nentis Vernik, lisades, et kvaliteeti ja eksklusiivsust tõstes tuleb arvestada kulude kasvuga. 

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. April 2016, 07:11
Otsi:

Ava täpsem otsing