Soome ettevõtted hüppavad Eestisse üle

Artikkel

- Uudised
- Kaisa Gabral
- 7. aprill 2016 kell 4:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Soome ettevõtted hüppavad Eestisse üle
Reklaamvalgustitega tegelev ettevõte Imagon otsustas oma põhikontori jätta Soome ning teha Eestisse tütarettevõte ja teine tootmistehas.Foto: Andres Haabu
Kõrged maksud, kallis kinnisvara, depressiivne õhkkond ning hirm pagulaste ees panid Soome ettevõtjad Eestisse kolima.
„Mõni tahab Soomest kolida Eestisse ka seetõttu, et ei taha maksudeks makstud raha kulutada pagulaste peale. Mõni inimene tahab kolida Soomest ära, sest ei taha pagulast endale naabriks,“ lausus raamatupidamise ja ettevõtete asutamise teenust pakkuva ettevõtte Tuokko OÜ juht Johanna Vironmäki.
Peamine põhjus on tema sõnul siiski võimalus Eestis kasumit soodsamalt välja võtta. „Ka eraettevõtted kolivad Eestisse, et saaks dividende soodsamalt välja võtta. Soomes peab ettevõte selle pealt maksma 20% kasumimaksu ja ettevõtjat maksustatakse veel ka isiklikult 30%ga,“ rääkis Vironmäki.
Teise olulise põhjusena Soome ettevõtete Eestisse toomiseks märkis Vironmäki Eesti madalamaid palku ja kulusid. „Ka tööjõukuludes on suur vahe Soomega,“ ütles ta. Kolmas suurem põhjus on tema sõnul Eesti e-riigi arengud – ettevõtte alustamise lihtsus, maksuametiga suhtluse lihtsus ja bürokraatia vähesus.
Vironmäki juhib ettevõtet, mis peale raamatupidamisteenuste aitab ka ettevõtetel Eestis äriga alustada. Möödunud aasta numbritele vaadates nentis Vironmäki, et nad aitasid ühes kuus Eestis ettevõtlusega alustada keskmiselt kahel ettevõttel.
„See liikumine on pidev olnud viimasel paaril aastal. Tuleb tootmisettevõtteid, kes palkavad siin töötajaid. On ka selliseid, kes asutavad siia tütarettevõtte. Uus trend on mikroettevõtjad, kes asutavad Eestisse ettevõtte ja siis kolivad ise ka siia. On teada, et ostetakse kinnisvara Eestisse ja renditakse välja ning kolitakse koos peredega siia,“ selgitas Vironmäki põhjusi. Kui nimetada sektoreid, siis kerkivad tema sõnul esile just IT- ja konsultatsioonifirmad, ka kinnisvaraarendused. „Usun et kasv jätkub, sest pidevalt võetakse ühendust,“ lisas Vironmäki.
6902 Eesti ID-kaarti on 1. aprilli seisuga Soome kodanikel. Samas suurusjärgus inimesi elab näiteks Keila linnas.
Pelgupaik maksude eest
Eestisse kolinud serverihaldusteenust pakkuva mikroettevõtte Nordic Server Management OÜ omaniku Jorma Tuomaineni sõnul on tema Eestisse kolimisel peamine põhjus just see, et erinevalt Soomest ei maksustata Eestis dividendi topelt.
„Mõistlikud korterimaksud, mitte topeltmaksustamine dividendidel. Lisaks etteaimatav maksupoliitika ning odavamad hinnad – elame ise ka siin ja plaanime ilmselt osta või ehitada siin maja,“ loetles Tuomainen Eesti eeliseid. Ka raamatupidamisteenus on tema sõnul Soomest odavam. „Eesti on ettevõtjasõbralikum ja paljud inimesed oskavad hästi inglise keelt,“ ütles Tuomainen.
Praegu töötab ta enda ettevõttes veel üksi, kuid plaanib lähiajal inimesi juurde palgata. „Eesti liigub Soomest kiiremini. Soomes võtab kõik aega nädalaid, siin aga päevi. Soomes on ka palkamine ja vallandamine palju kallim ja keerulisem kui Eestis – see on ka suur põhjus, miks Soome majandus hetkel upub,“ selgitas Tuomainen.
Soomlased topeltmaksuga hädasLasse Lehis, maksumaksjate liidu juhatuse liige
Kasumi topeltmaksustamine on tõesti oluline ja sellega on soomlased hädas olnud. Nimelt on asi selles, et kui osaühingu osanik on Soome resident, siis olgu Eesti või Soome OÜ, ta peab eraisikuna maksma dividendilt lisatulumaksu. See tähendab, et soodsama tulemuse saavutamiseks peavadki omanikud Eestisse kolima ehk muutuma Eesti residendiks.
Muud variandid sõltuvad pigem muudest teguritest, kulutase jne. Kui dividende ei maksta või makstakse Eesti residendile, siis pole praegu mingit vahet, kas mingi tegevus on Soomes või mitte, sest tulumaksumäär on Soomes praegu samuti 20%. St kui ka Eesti ettevõttel peaks olema Soomes püsiv tegevuskoht, siis ta maksab Soomes tulumaksu ära ja selle summa saab Eestis maksuvabalt dividendina välja maksta.
Kinnisvaratehingud Eestis viitavad sellele, et ilmselt soovitakse kasum reinvesteerida või kasutada laenude tagasimaksmiseks.
Odav tööjõud
Reklaamvalgustite ettevõte Imagon otsustas oma põhikontori jätta Soome ning teha Eestisse tütarettevõte ja teine tootmistehas. „Kolisime logistilise asukoha pärast ja ka soovist laieneda, nagu oleme laienenud näiteks Norra või Rootsi turul. Eestis huvitab kindlasti ka odavam tööjõud ning mingil määral mõjutab ka parem maksukeskkond,“ selgitas Imagon Eesti üksuste juht Mikko Okkonen. „Siinkohal tahan kiita eestlasi kui töökat ja väga lojaalset rahvast. Kiired tööd saab alati õigeaegselt edastatud,“ lisas ta.
Kui mõni ettevõte pageb Eestisse ka pagulasehirmus, siis Okkoneni sõnul see teema nende ettevõtet ei puuduta. „Head ja töökad inimesed on igast rahvusest, kuid otseses mõttes see teema meie äritegevust ei puuduta. Meie ettevõte laienes Eestisse vajadusepõhiselt ning on suur rõõm pakkuda eestlastele kvaliteetset tööd ning konkurentsivõimelist palka,“ rääkis Okkonen.
Tema sõnul laienevad praegu paljud ettevõtted Soomest Baltikumi poole, kuid selles, kas see jätkub, mängib suurt rolli ka Eesti riik. „Ettevõtte laienemine sõltub riigi majanduslikust olukorrast. Kui Eesti püsib endiselt heal positsioonil, siis kindlasti siiapoole ka laienetakse. Olenevalt ettevõttest sõltub siia kolimine sellest, kas on piisavalt antud valdkonna spetsialiste,“ nentis Okkonen.
Lihtne firmat asutada
Meedia ja reklaamtoodanguga tegeleva ettevõtte Wunderland omaniku Henrik Visuri sõnul ärgitasid teda ettevõtet Eestis asutama eelkõige perekondlikud põhjused. „Firma alustas Eestist ja laieneb nii Soomes kui ka Lätis,“ märkis Visuri.
Tal oli samas sektoris juba Soomest varem kogemus olemas ja nii Eestis lihtsam alustada. „Mul on firma ka Soomes, kus on teised mängureeglid ja maksusüsteem kui Eestis. Nii et igas riigis tuleb mängu mängida vastavalt selle riigi reeglitele,“ märkis Visuri. Tema hinnangul on mõlemas riigis firma alustamine lihtne, kuid Eestis veel lihtsam. „Eestis kõik digitaalsed süsteemid töötavad hästi, bürokraatiat on vähe ja selle eest, et seda vähe oleks, hoolitsevad hästi raamatupidamisfirmad,“ rääkis Visuri.
Maksusüsteem pole piisavalt paindlikRanno Tingas, Ernst & Young Baltic AS partner
Soome ja Eesti elaniku maksukoormuse vahe on väga suur. Soome astmelise tulumaksu korral maksavad suurema sissetulekuga inimesed üle 50% tulumaksuks (riiklik ja kohalik kokku) ning erinevalt Eestist pole dividenditulu maksuvaba. Äriühingu kasum kuulub kõigepealt maksustamisele äriühingu tasemel ja siis veel omakorda füüsilisest isikust aktsionäri tasemel dividendituluna. Äriettevõtete puhul on oluline ka Eesti madalam kulubaas, ehkki selle eelis väheneb kiiresti madalama lisandväärtusega ärides.
Seega on Eestis endiselt nii maksulisi kui ka mittemaksulisi eeliseid. Samas peab arvestama, et kui Eestis äri tegemine on näitemäng, millel puudub sisu, siis on soomlastel maksuriskid samamoodi nagu ummisjalu Lätti jooksnud eestlastel. Maksustamine toimub paraku lähtudes äri sisust ja kui see on ikka veel Soomes, siis on ka Soome riigil õigus oma osale maksude kujul.
Järjest rohkem annab Eesti maksusüsteemis tunda, et see pole piisavalt paindlik neile, kes tahaksid iga-aastaselt kasumit jaotada ning oleks valmis sellelt tulumaksu maksma, kuigi väiksemat kui 20%.
Kõige suurem valupunkt on Eestis paraku tööjõumaksude suurus ning endiselt liiga reguleeritud tööõigus, mis kõrgematel palgatasemetel oluliselt vähendab meie konkurentsivõimet ega vasta muidu liberaalse riigi kuvandile. Kindlasti peab riik tegelema äriühingute maksejõuetuse ja pankrotiõiguse ning majanduskuritegude ning riigihangete teemadega. Paraku on need küsimused Eesti poole vaatavatele välismaalastele hirmutavad ja rikuvad riigi kuvandit, kuigi ümberringi on ka riike, kus olukord hullem.
Tema ettevõttes töötab kolm inimest, rohkem kasutatakse tööde puhul kaastöötajaid ja partnereid Eestist, Soomest, Lätist ja mujalt. Visuri teab enda sõnul mitut Soome ettevõtet, kes Eestis tegutsevad. Kui Soome turg on suurem ja turunduseelarved on seal samuti tihti hoopis teisel tasemel kui Eestis, siis on Eesti suur pluss soodsam tootmine ja töötegemine. „See teeb Eestist väga huvitava võimaluse ka rahvusvaheliste klientide jaoks meie tööstuses,“ ütles Visuri.
Tekkimas Talsingi
Soome saatkonna meedianõuniku Hannele Valkeeniemi sõnul on Helsingi ja Tallinn viimasel ajal omavahel nii tihedalt seotud olnud, et on sündinud uus riik kahe naabri vahel – Talsingi.
Valkeeniemi sõnul elavad paljud soomlased kahes riigis korraga. Sellest on saanud nn kolmanda riigi elanikele uus normaalsus.
Advokaadibüroo Soraineni partner Pekka Puolakka märkis, et kui varem tuli Eestisse ärimehi, kes olid ennast Soomes juba tõestanud ja otsisid siin uusi võimalusi, siis nüüd tulevad Eestisse ka sellised firmad, kes ikka veel aktiivselt tegutsevad. „On tulnud ka selliseid tegijaid, kes on Soomes varem börsifirmades kõrgel positsioonil tööd teinud, aga nüüd Eestisse kolinud ja siin äriga alustanud,“ rääkis Puolakka. Samas on see tema sõnul Soomes tundlik teema.
Teinekord asutatakse Puolakka sõnul Eestis ettevõte ja omandatakse siis sellega emaettevõte Soomes. „Nii omand kui juhtimine on edasi Eestis. Edasi juhitakse ja tegutsetakse juba põhikohaga Eestist. Tööd tehakse siit ka Soome ja mujale,“ kirjeldas Puolakka olukorda, mida tema on näinud.
Ka hinnavõit on tema sõnul üks suur motivaator mikroettevõtete jaoks. Kui tuled Soomest Eestisse, viid riided puhastusse, viid auto pesulasse, sööd restoranis maitsvaid eineid, ööbid hotellis ja arvestad laevapileti ka veel sisse, siis ikka tuleb kõik see Puolakka sõnul Eestis soodsam kokkuvõttes. „Sama rahaga saab Tallinnas rohkem kui Helsingis.“
Puolakka sõnul meeldib paljudele Eestis nn tegemise tunne. „Eestis on energia parem kui Soomes, kus on väga masendunud õhkkond. See on viimased 10 aastat liikunud sinna suunda,“ rääkis ta ja lisas, et eestlased on tulevikuks optimistlikumalt meelestatud kui soomlased. Samuti on eestlased tema sõnul nõus palju tööd tegema ja on hästi motiveeritud.
Kui Eesti riik võib maksumaksjate lisandumise üle rõõmustada, siis Soome nende vähenemise üle ilmselgelt mitte. „Soome riigil on vaja teha raskeid otsuseid. Soome raske olukord töötab Eesti ühiskonna kasuks, siia kolib rohkem firmasid, rohkem inimesi – tarbimine kasvab ja maksulaekumised kasvavad,“ rääkis Puolakka.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum