Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eramutellijal domineerib mõistus, mitte tunded

    Foto: Raul Mee

    Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on keskmise eramutellija soovid tublisti ratsionaalsemaks muutunud – liigseid ruutmeetreid välditakse ja suurt tähelepanu pööratakse energiasäästlikele lahendustele, kirjutab värske kuukiri Oma Maja.

    Hea hinna nimel ollakse valmis kompromisse tegema, ütleb LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing. “See on nagu autopoes, et kui küsida kliendi käest, milline auto talle meeldib, siis ikka see kõige punasem ja kiirem, aga kui arve tuleb, siis öeldakse, et noh, eks mõni teine värv sobib ka ja pealegi saab maanteel nagunii ainult 90 km/h sõita,” iseloomustab ta keskmise eramutellija soovide ja võimaluste erinevust.
    Ta selgitab, et kui pere tahaks ideaalis 130–150ruutmeetrise pinnaga viietoalist eramut, siis ollakse valmis leppima ka näiteks 100ruutmeetrise majaga, kus garaaži asemel on autovarjualune ja maakütte asemel näiteks õhk-õhk tüüpi soojuspump või pelletiküte.
    Mille arvel aga kompromissile minna ei taheta, on konstruktsioonilahendused. “Kivimaja puitmaja vastu ikka vahetada ei taheta. Seetõttu ka nn kataloogimajad hästi kaubaks ei lähe, kuigi need on tehases heades kuivades tingimustes ehitatud ja vahel paremagi kvaliteediga, kui krundil püsti pandud kivimaja,” nendib Saksing.
    Toretsevaid maju enam ei ehitata
    Saksingu hinnangul ollakse kümne aasta taguse ajaga võrreldes muututud tublisti ratsionaalsemaks ja toretsev stiil on vahetatud väljapeetud skandinaavialiku stiili vastu. “Küme aastat tagasi oli suur maja ideaal. 250–300 ruutmeetrit, vot see oli maja. 135ruutmeetrise maja kohta öeldi, et ärge tehke nalja, sellise suurusega on mul kõrvalhoone,” meenutab Ingmar Saksing. Nii eelistataksegi praegu lihtsaid ja klassikalisi lahendusi ning kuigi leidub ka kliente, kes saavad endale tipparhitekti projekteeritud individuaalprojekti lubada, siis suurem osa eramusoovijaid vaatab hinda ja seetõttu tüüpprojekte, mida oma pere vajadustele vastavaks kohendatakse.

    Kas ja kuidas on viimase kümmekonna aastaga muutunud eramutellijate soovid oma tulevasele kodule?

    Mart Keskküla, AS RestorRuumid on läinud pisut suuremaks, sest tahetakse õhku ja avarust. Samas ei ehitata enam kõikidele lastele eraldi tuba, sest nad kolivad varsti nagunii välja. Väga avatud kööke enam ei taheta, kuid nn voolava ruumi soov on kogu aeg olnud. Energiakulu on muutunud oluliseks, eelistatakse maakütet või mõnda teist energiatõhusat lahendust.

    Enn Laansoo, Laansoo ArhitektibürooMinult tellitud eramute suurus on püsinud stabiilselt 300–400 ruutmeetri kandis. Planeeringulahenduses on tavaliselt elutuba, söögituba, köök (kas siis avatud või eraldi ruumina) ja magamistoad, saunakompleks, välisterrassid. Sõltuvalt pere vajadustest ja elustiilist võib majas olla ka kabinet ja külalistetoad.

    Aarand Oja, OÜ 3D AOMinu praktikas on üldjuhul tendents kompaktsele kahekorruselisele ca 150 m2 oma kodule. Enamus on puitmajad. Nooremad pered soovivad avatud kööki, vanemad ehk kinnist kööki. Paljud ei soovi lisapinda ja pindu majanduslikel kaalutlustel. Autovarjualused on igal juhul rohkem teemaks kui garaaži olemasolu. Suur osa eramuehitajaid aga hoiab oma autot või autosid ka lihtsalt siseõues. Kindlasti otsib enamus eramuehitajaid ka säästlikku kütteviisi, välistades elektri. Tundub, et loodussõbralik mõtteviis on kasvav trend ehitus- ja viimistlusmaterjalide valikul.

    Ingmar Saksing, LVM KinnisvaraPraegune ideaal on ühekorruseline 130–150ruutmeetrine energiatõhus kivimaja keskmiselt 1500ruutmeetrisel krundil. Majas on viis tuba, kaks tualetti, majapidamisruum, garaaž. Kindlasti peab majas olema saun. Siseviimistluses on klassikaline ootus tammeparkett, korralikud siseuksed ja sanitaartehnika. Küttelahendustest eelistatakse maakütet või õhk-vesi kütet. Aknad on kolmekordsed ja maja korralikult soojustatud.Kümme aastat tagasi oli ideaal 250–300 m2 maja ja energiatõhususele nii suurt tähelepanu ei pööratud. Praegu on valikud selgelt ratsionaalsemaks muutunud.

    OÜ 3D AO arhitekt Aarand Oja mainib samuti, et majandussurutis on kaasa toonud eksklusiivsete eramute ehitamise vähenemise. “Individuaalprojekte tellitakse küll rohkem, näiteks suvilate ümberehitustele elamuks ja elamute renoveerimistele. Uusehitusi eramute rajamiseks individuaalprojekti järgi tellitakse kindlasti üha vähem,” leiab ta.
    Tüüpprojekt kohendatakse pere vajaduste järgi
    Samas on Oja sõnul nii uue kui ka renoveeritava eramu ehitaja nõudlikum kvaliteedi suhtes ja tahab rajada säästlikumat hoonet. Seega kulutatakse kvaliteedile ja energiatõhususe saavutamisele rohkem, et edaspidised kulud oma kodu ülalpidamisel ei kasvaks.
    “Eesti eramuehitaja on tänapäeval teadlik ja uuriv ning valmis ka konkureerivaid hinnapakkumisi küsima. Üleliigseid projekte ei tellita ja üldjuhul piirdutakse eelprojekti staadiumiga ehk ehitusloaga. Sel juhul kujunebki eelprojekti hinnaskaalaks 2000–3000 eurot,” tutvustab Oja.
    Domus Kinnisvara juhatuse liige Ingvar Allekand ütleb, et kui ta meenutab Domuse vahendusel viimase aasta jooksul müüdud krunte, siis valdavalt on ostjad läinud oma soovidele vastava maja projekteerimise teed. Seda isegi juhul, kui maja on kavas tellida majatehases ja projekteerijaks on majatehase arhitekt.
    “Möödunud aastast suutsin vaid ühe juhtumi tuvastada, kus pandi tehase standardtoode püsti. Mõnevõrra rohkem on neid, kus maja tuleb tehasest, kuid kliendipoolsete juhtnööride järgi tehtud projekti alusel. Mulle tundub, et sama kehtib ka tüüpprojektide kohta. Projektipankasid on mitmeid ning tõenäoliselt neid vaadatakse ohtralt,” mainib Allekand, et projektipangad on klientidele olnud head ideede kogumise kohad, kuid lõpptulemus kujuneb pere soovide ja arhitekti käekirja kombinatsioonina.
    “Nn oma käe järgi kujundatud kodu on ikka väga juurdunud kontseptsioon. Praegune majaehitaja on finantsiliselt keskmisest võimekam ja saab endale lubada soovide poole püüdlemist,” usub Allekand.
    Nii võibki küllap üldistades öelda, et praegused eramutellijad jaotuvad kahte gruppi: need, kes otsivad taskukohaseid lahendusi, lastes arhitektil tüüpprojekti enda vajadustele sobivamaks kohandada, ja teised, kelle jaoks on maja maksumus teisejärguline küsimus. Nemad leiavad tee nimekate arhitektide juurde.
    Rätsepaülikonna tahtjale pole raha esmatähtis
    Tipparhitekt Enn Laansoo pole märganud, et temalt oma tulevase kodu projekti tellijad oleksid kümne aasta taguse ajaga võrreldes hakanud väiksemaid või kokkuhoidlikumaid lahendusi soovima. 
    “Kuigi Eestis domineerivad tüüpprojektid, on minu klientidest 100% sellised, kes tahavad individuaallahendusega rätsepaülikonda. Nende majanduslikud võimalused on suuremad kui neil, kes tüüpprojekti kasuks otsustavad,” tutvustab Laansoo, kelle projekteeritud eramud on olnud tavaliselt 300–400 ruutmeetri suurused, seda koos välisterrasside pinnaga. “Oluline pole ruutmeetrite arv, vaid elamise kvaliteet ja ilus peab ka olema,” sõnastab Laansoo tellijate soovid ja lisab, et nn õue-elule on hakatud rohkem tähelepanu pöörama ning sellest ka soov näiteks kaetud välisterrasside järele.
    Üks asi on kümne aastaga aga kindlasti muutunud – tahetakse energiatõhusaid lahendusi. Laansoo sõnul on praegune standard soojem hoonekarp, paremad uksed-aknad ja kaasaegsed küttelahendused. “Ma pole ammu projekteerinud õlikatlamaja, pigem kasutatakse õhk-õhk või õhk-vesi tüüpi soojuspumpa või maakütet. Samuti on pelletiküte populaarne,” räägib Laansoo.
    AS Restor, kes pigem tuntud mõisakomplekside ja Tallinna vanalinna hoonete restaureerijana, tegeleb ka eratellijatele eramute projekteerimisega. Restori peaarhitekt Mart Keskküla nendib, et tellijate soovides pole kümne aastaga suuri muutusi toimunud. “Ehitatakse kas päris suuri ja eksklusiivseid, näiteks 1000 ruutmeetri suuruseid eramuid või 150–200ruutmeetrise pinnaga maju,” tutvustab Keskküla oma töid. Tema praktikas esineb rohkem kivimaju, näiteks väikeplokkidest. “Ehitatakse ka Soome Omatalo maju, mis on küll üsna kallid, kuid kiire ehitusprotsess kaalub hinna üles, samuti asjaolu, et majakarp on valmistatud tehases kuivades tingimustes,” teab Keskküla turul toimuvast rääkida.
    Keskküla on märganud, et omale esimese maja ehitajaid kipub kimbutama ruumide vajaduse ülehindamine. “Tahetakse seda, teist ja kolmandat tuba, aga tegelikult ei pruugita neid kõiki kasutada,” nendib aastakümnete pikkuse kogemustepagasiga arhitekt.
    Aprilli kuukirjas Oma Maja saate veel lugeda, kuidas vundamenti ehitada, kes võiks ehitada katust ja palju ideid endale maja ehitamiseks. Erileht on tellijatele kättesaadav siit.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.