Ehitusmaterjalitootjad ootavad kasvu

Artikkel

- Uudised
- Mariliis Pinn
- 10. aprill 2016 kell 6:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ehitusmaterjalitootjad ootavad kasvu
Kuigi ehitusmahud mullu kangesid, siis ehitusmaterjalitootjate müügimahud kasvasid.Foto: Raul Mee
Ehitusmaterjalitootjate kindlustunne on mõõdukalt optimistlik, selgus ehitusmaterjalide tootjate seminaril, kus sektorist tegi ülevaate Swedbanki ehitusmaterjalide tööstuse sektori juht Keijo Kohv.
“50% ehitusmaterjali tootjatest peavad kindlustunnet 2016. aasta suhtes tugevaks, 50% keskpäraseks,” kirjutab aprilli kuukiri Ehitus.
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juhatuse esimehe Meelis Einsteini sõnul on optimismiks põhjust, sest hakkas Euroopa Liidu uus eelarveperiood. “Kui 2014.–2015. aasta läks suuresti reeglite ja põhimõtete paika panemisele, siis 2016 peaks esimesed rahad ehitusse tulema.” Ka lisab põhjust optimismiks Einsteini sõnul fakt, et kuigi mullu ehitusmahud langesid, siis ehitusmaterjalide müügimahud kasvavad. “See tuleb isetegemisest, mis ei kao kuhugi. Inimeste deposiidid kasvavad ja nende võimekus ehitusega tegeleda kasvab,” lisas ta.
Võimekust mahukasvuks on
“53% plaanib käibekasvu, keskmiselt oodatakse kasvuks 6,3%. Mullu kasvasid käibed 5,4%,” lisas Kohv. Olemasolevad vabad tootmisvõimsused võimaldavad käivet kasvatada.
Ehitusmahud kukkusidUrmas Simson, Swedbanki krediidiportfelli valdkonnajuht
Ehituses ei olnud möödunud aasta üldse hea. Swedbanki prognoosid ootasid nõrgenemist juba mõnda aega tagasi, kuid tänu erasektori tellimustele püsisid 2013.–2014. aastal numbrid oodatust tugevamad.
Omal jõul Eestis tehtud ehitustööde käive oli mullu 1,815 mld eurot, vähenedes aastataguse ajaga võrreldes 7,9%. Eestis registreeritud ehitusettevõtete välismaal tehtud tööde käive oli 232 miljonit eurot (+29,5% võrreldes mullusega) ehk 11,3% nende käibest. Samas tuleb siin arvestada, et mitmel suurel ehitusgrupil on registreeritud eraldi ettevõte välisturgudel ja need mahud Eesti statistikasse sisse ei jookse. Kindlasti on Eesti ehitusgruppide välismaal tehtavate tööde maht oluliselt suurem.
Igal juhul on Eesti ehitusturg nii käibe kui ka mahtude mõttes olnud kaks aastat languses ja see ei ole enam makromajanduse mõttes tervislik. Prognoos on, et sel aastal on omal jõul tehtud ehitustööde maht 1,95 mld eurot ehk 7% suurem kui mullu. See oleks aga tõus enam-vähem samale tasemele kui oli 2013.–2014. aastal. Meie ootuste kohaselt on tõusu taga taas ELi raha, erasektori puhul ootame ligikaudu nullkasvu.
Ehitusmahte vaadates oli 2015. aasta langus 8,4%. Seega enam-vähem sama tulemus, nagu rahas mõõdetuna. Seejuures oli langus 4. kvartalis aasta varasemaga võrreldes 10,6%.
Languse taga on olnud pigem rajatised (teed, sillad, viaduktid, keskkonnaehitus, torustikud jms). 2015. aastal langesid rajatiste ja hoonete ehitusmahud 11,4% ja 6,5%. Rajatiste ehitusmahud langesid seejuures märgatavalt juba teist aastat järjest, olles 2013. aastaga võrreldes juba 21% väiksemad.Hoonete poolest on pilt parem – siin on 2012.–2015. aasta ehitusmahud olnud laias plaanis üsna stabiilsed.
Käibekasvu veab eksport, millele oodatakse 9,4protsendilist kasvu, ja siseriiklik müük, mille kasv on oodatult 1,9%. “Tootjad on eksportturgudele murdnud – ekspordi osakaal käibest lähenemas 60 protsendile,” lisas Kohv. Vaatamata nõrgale välisnõudlusele, plaanivad ettevõtted ekspordimahtu kasvatada.
Einstein kinnitas, et materjalitootjatel on võimekust rohkem eksportida, kui nad seda praegu teevad, kuna buumiaja aastatel 2005–2007 tehti palju investeeringuid. “Need on nüüd paljudel nagu veskikivi kaelas,” lisas ta.
Seetõttu otsitakse igat võimalust uutele turgudele pääseda, kuid peab arvestama, et paljude ehitusmaterjalide eksport piirdub naaberriikidega. “Ehitusmaterjalidega kaugele ei lähe. Venemaa majandus on maas, Soome on langusest läbi, ehk hakkab paremini minema, Rootsis ehitatakse nii, et ragin taga. Norra ehitusturg on raugenud, naftahind on madal,” andis Einstein ülevaate eksportturgudest. Eelis on ettevõtetel nagu Wolf Group, kes toodab ehitusvahte ja muid kaupu, mida saab üle maailma müüa. “Nad on väga tublid, isegi majanduslanguse ajal suutsid Venemaale müüa,” lisas Einstein.
Enamik investeerib
Veidi üle poole ehitusmaterjali tootjatest plaanib ka kasumlikkust suurendada. “Efektiivsuse ja lisandväärtuse kasvatamine eeldavad investeeringuid. Vaba tootmisvõimsus on aastaga vähenenud,” tõi Kohv välja. Seetõttu plaanib ka 82% ehitusmaterjali tootjatest investeeringuid. 61% küsitletutest kavatseb investeerida üle 100 000 euro, 13% üle 500 000 euro.
Investeeringute fookuses on efektiivsus, millesse panustab veidi üle kolmandiku ettevõtetest. Ent järjest enam pööratakse tähelepanu ka tootearendusele, kuhu soovib investeerimisvoo suunata ligi veerand tootjatest.
Investeeringutega soovitas Einstein ettevaatlik olla, kuna tootmisvõimsust on tarbimisest rohkem. Samas oli ta nõus, et tegema peab asendusinvesteeringuid. “Masinad ja seadmed vananevad, tuleb osta uusi,” ei usu ta, et raha läheb tootmisvõimsuste suurendamisse.
58% küsitletutest on tootmisahela automatiseerinud või plaanib seda lähiajal teha, 37% on alustanud või plaanib alustada koostööd välisekspertidega. “Efektiivsusinvesteeringud on juba vähendanud vajadust lihtsamate töörollide järele,” lisas Kohv. Edu takistuseks võib aga saada töõjõupuudus, mida tunnetab iga kolmas uuringus osalenud ehitusmaterjali tootja. Palgakasvule oodatakse aga aeglustumist, tänavuseks prognoositakse 3,9% kasvu, mullu kasvasid palgad 5,3%. Kohv lisas, et töötajate arv kasvab keskmiselt kolme võrra ettevõtte kohta.
Lugu ilmus 5. aprilli kuukirjas Ehitus, kus saab veel lugeda tuleohutusest, BIMist ja miniekskavaatoritest. Tellijad saavad lehte lugeda siit.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum