Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Loomaarsti mured: aus ettevõtlus toob karistuse

11. aprill 2016, 07:00
Loomaarsti Valdeko Paaveli sõnul on paljud ametiasutused koostöö asemel orienteeritud karistamisele.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160411/NEWS/160409703/AR/0/AR-160409703.jpg

Kahe loomakliiniku omaniku Valdeko Paaveli sõnul on Eestis ettevõtte pidamine tehtud ääretult keeruliseks. Tööjõumaksud on liiga kõrged, ametiasutused on kohati orienteeritud karistamisele ja uputavad bürokraatiaga. „Jabur, mis siin riigis toimub,“ ütles Paavel.

Paaveli sõnul teeb ausa ettevõtja elu keeruliseks puudulik koostöö ametiasutustega, kes käivad tihti erinevaid asju kontrollimas ja vigu otsimas. „Aga sellistesse urgastesse, kus ükski Eesti Vabariigi seadus ei kehti, kontrollima ei minda,“ ütles ta.

Ta tõi näiteks töötamise registri rakendumise, kui ta deklareeris nõuete järgi ka vabatahtlikud registrisse. „Päeva pealt tuli reid majja. See oli sisuliselt haarang,“ meenutas ta.

Maksuametnikud tõid põhjuseks, et vabatahtlikud on mitteametliku tööjõu risk. „Tule jumal appi, me oleme meditsiiniasutus. Meil käivad aegajalt üliõpilased ja isegi niisama loomasilitajad mõnikord vabatahtlikena abis,“ ütles ta. Tema sõnul tekib küsimus, kas tudengitel peaks takstama praktikal käia.

Koostöö asemel karistus

Paljud ametiasutused on Paaveli sõnul koostöö asemel orienteeritud karistamisele. Loomakliiniku pidajal on probleeme näiteks ravimiametiga. „Ravimite kättesaadavus on tehtud väga raskeks,“ ütles ta.

Kuna Eestis on veterinaariaturg väga väike, pole paljud ravimitootjad huvitatud siia ravimeid registreerima – bürokraatia on liiga suur, et kulud ja aeg ära tasuks. Ühekordsete ravimite taotlemine ravimiasutuselt on Paaveli sõnul aeganõudev. Kas see on ravimiameti, Eesti seadusandjate või Euroopa Liidu seadustiku viga, Paavel öelda ei oska. „Kokkuvõttes tähendab praegune süsteem seda, et ühel päeval pole meil võtta ravimit, millega looma ravida. Ükski ametnik aga ei näe neid nutvaid perekondi ja surevaid loomi, nagu meie,“ ütles ta.

Paaveli sõnul aetakse aegajalt näpuga paberites niivõrd järge, et tekib ajuvabasid olukordi. Näiteks veterinaariakonverentsil, kus osalesid loomaarstid, riigiametnikud, üliõpilased ja õppejõud, tuli ravimiamet kontrollima sealset ravimite väljapanekut. „Meile öeldi, et ei tohi retseptiravimite reklaami teha,“ rääkis ta. „Oleks me siis tänaval mingit palagani korraldanud, kuid ei. Selle asemel tuldi väga kitsale erialale suunatud konverentsile õigust nõudma ja karistama,“ rääkis ta.

Paaveli sõnul tekib küsimus, kes võidab sellest, et koostöö on puudulik. „Alati võib seadusi tsitseerida ja ametniku suva järgi tõlgendada. Alati on võimalik kõigi toimingutega maksimaalse lubatud tähtajani venitada,“ rääkis ta.

Ta lisas, et aegajalt jätab ravimiamet arvestamata ravimite kättesaadavuse tegelik vajaduse. „Ravimeid ei vaja kliinikud, vaid kliinikute patsiendid. Raske uskuda, et viivituste taga on ainult suur töökoormus. Sel juhul peaks riik midagi ette võtma,“ ütles Paavel. Ta lisas, et selline olukord võib põhjustada paljude patsientide kannatusi või suremist. „Küll aga ei lähe ükski loomaomanik ravimiametisse kaebama. Seda tehakse loomakliinikus, kes on kätest-jalust seotud,“ ütles ta.

Tööjõumaksud tapavad kasvu

Paavel lisas, et praeguse maksusüsteemi tõttu on töökohtade loomine selgelt karistatav ja ettevõtjatel on ausa äri ajamine väga raskeks tehtud – riiklike maksude osakaal on niivõrd suur, et sööb ettevõtte kasumlikkuse lihtsalt ära.

„Meie Rakvere kliinikus on pidevalt tööl 5 inimest, seal on tööjõukulud veel enamvähem mõistlikud. Tallinna loomade kiirabikliinikus on tööl umbes 30 inimest ja kuigi käibe poolest on tegu tunduvalt suurema ettevõttega, on rentaablus väiksem,“ rääkis Paavel. Tõsi, väiksemas linnas pole kõik kulud Tallinna omadega võrreldavad.

Paaveli sõnul on probleem üldisem, sest tasakaal on paigast ära. „Ei saa pidada normaalseks, et väikeettevõtluse suurim kasusaaja on riik. Kui ettevõtjad lõpetavad tegevuse, ei ole ka riigil enam midagi võtta,“ lisas ta.

Paaveli sõnul võiks probleemi lahendada näiteks maksusoodustuse kehtestamine neile, kes töökohti loovad. „Eesti puhul tähendaks see kahjuks ilmselt seda, et luuakse fiktiivsed töökohad ja ülehomseks töötaks igas ettevõttes näiliselt tuhat inimest,“ nentis Paavel.

Ravikindlustus mõttetu

Sotsiaal- ja tulumaksu komakohtadega mängimine on tema sõnul narritamine. „Kui enne sai töötaja kätte näiteks 600 ja nüüd saab tänu viimasel ajal tehtud pooleprotsendiliste maksualanduste tõttu 610 eurot, siis see on ju narritamine,“ ütles ta. „Maksame sotsiaalmaksu nii, et ninad tatised, aga arsti juurde saame ikka vaid jalad ees,“ lisas ta.

Järjekorrad haiglates on tema sõnul niivõrd pikad, et tervisemurega tuleb tihtipeale eraarsti poole pöörduda. Kuna selline süsteem ei ole rahva tervisele mõistlik, tuleks Paaveli sõnul seda muuta.

„Mina tahaks maksta oma töötajatele tunduvalt suuremat palka, aga ei saa seda teha. Kui ta kindlustust ei vali, maksabki arstile eraldi, täpselt nii, nagu praegu igaüks niikuinii eraarstile maksab,“ rääkis Paavel. „Praeguses süsteemis nuumame mutiauku ja ma pole sellega nõus,“ ütles ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. April 2016, 07:01
Otsi:

Ava täpsem otsing