Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Proekspert kasutab omapärast juhtimisstiili

11. aprill 2016, 17:15
Proeksperdi üks omanikke Marko Sverdlik ütles, et ettevõte plaanib omanikeringi veelgi laiendada.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160411/NEWS/160419966/AR/0/Marko-Sverdlik.jpg

Umbes aasta tagasi Taani firmalt Danfoss tarkvaraettevõtte Proekspert enamusosaluse ostnud eestlastest väikeaktsionärid laiendasid omanikeringi, lisades viiele põhiaktsionärile veel kümmekond töötajat. Plaan on omanikeringi veelgi laiendada.

Tegemist on Proeskperdi eestvedaja ja ühe omaniku Marko Sverdliku sõnul väikeaktsionäride ühe unistusega, et ettevõte oleks taas töötajate oma. Ettevõtte on seni hoidnud suhteliselt madalat profiili ning pole oma tegemistest ja saavutustest eriti rääkinud. Viimastel aastatel on aga suhtumine muutunud.

Sverdlik tõi ühe näitena, et iga neljas õlu maailmas valmib Proeksperdi kaasabil arendatud tarkvaraga. „Meie tarkvara hoolitseb selle eest, et tuumajaamades toimiks jahutus. Arendame tarku voodeid, mis tagavad iseseisvalt ja automaatselt inimesele parema une. Aitame kasvatada inimestele kasulikke baktereid meie toodetud bioreaktorite juhtimistarkvara abil,“ jätkas Sverdlik loetelu.

Ta lisas, et see, mida nad ettevõttes teevad ja üheskoos valmistavad, ei puuduta mitte ainult IT inimesi, vaid inimesi üle maailma laiemalt. „Meie inimesed siin ettevõttes mõistavad, et tarkvara ja tooted, mida valmistame, seisavad ka selle eest, et inimesed jääksid ellu,“ märkis Sverdlik. Mõni aasta tagasi Monacos ehitatud pikimas autotunnelis aitab Proeksperti kaasabil arendatud tarkvara kaasa sellele, et tulekahju korral saastatud õhk kiiremini välja viidaks ja värsket õhku antaks peale just täpselt sellises koguses, et inimesed jääksid ellu.

Kuigi äriregistris on ettevõtte juht Sverdlik, siis ta ise ütleb, et tegemist on juhtideta organisatsiooniga, kus puuduvad ülemused. „See ei tähenda, et juhtimine on kuskile kadunud. Järgime holakraatia juhtimisstiili põhimõtteid,“ selgitas Sverdlik. Selline juhtimisstiil võeti kasutusele umbes 2,5 aastat tagasi, kui muudeti organisatsiooni toimimist.

Kujutage ette olukorda, et sõidate sõiduautoga neljakesi suurel kiirusel Saksamaal kiirteel. Traditsiooniliselt on ühe käes rool, pedaalid, käigukang. Kui juhiga midagi juhtub, näiteks terviserike, siis üldjuhul statistika näitab, et ega sealt keegi elusana välja ei tule. Proeksperdi põhimõte on see, et sõidetakse sarnaselt neljakesi autos, kuid igal on rool, millega ta juhib auto ühte neljast rattast. „Kui nüüd midagi peaks ühega meist juhtuma, siis auto saab turvaliselt peatada või isegi sõita järgmisse bensiinijaama. Tuleb meeles pidada, et ühe käes on lisaks roolile ka pedaalid ja käigukang, kes peab tunnetama seda, kui hästi me meeskonnana koos töötame ja vastavalt sellele kas lisama kiirust või hoopis hoogu maha võtma,“ kirjeldas Sverdlik ettevõtte juhtimispoliitikat.

Oluline on tema sõnul see, et kõikidel autos olijatel oleks selge, kuhu sõidetakse, ehk teisisõnu on ühe vastutada ka see, et siht oleks selge. „Vastasel juhul võime leida ennast jällegi kraavist, kuna osa meist eeldas, et peame järgmisest väljasõidust kiirteelt lahkuma,“ selgitas Sverdlik. „Teistpidi pöörates võib öelda, et see on juhtidega ettevõte, kus kõik annavad oma osa ettevõtte juhtimisse, kõikidel on võimalus sõna sekka öelda ning ettevõtet arendada ja parendada.“ 

Ta selgitas, et selline juhtimine on mõeldud ikka selleks, et kõikidel oleks elu parem. „See on oluline, et inimesed saavad võtta initsiatiivi, üksteisele toetuda ja rääkida asjadest nii, nagu asjad on, kartmata, et keegi hakkaks kasutama töölepinguga kaasnevat võimu oma tahtmise läbisurumiseks või teiste tagakiusamiseks,“ ütles Sverdlik. 

Sverdlik nõustub, et see eeldab ühist hingamist, kuid samas ei tähenda see tema arvates seda, et kõik inimesed peavad olema ühesuguse maailmavaate ja iseloomuga,“ sõnas Sverdlik. „Erinevus rikastab. Me ei taha, et kõik inimesed oleksid ühesugused.“

Tema hinnangul teeb ettevõtet tugevamaks ja täiuslikumaks see, kui keegi toob endaga kaasa uue, teistsuguse vaate ning oskab selle ka teisteni viia ja ettevõttes juurutada. „Hea on see, et seeläbi tekivad ettevõttes liidrid, kellele järgnetakse, mitte seepärast, et peab, vaid seetõttu, et tahetakse ja sellesse usutakse,“ rääkis Sverdlik. 

Tema sõnul endiselt õpitakse ja katsetatakse uusi nüansse, et muuta juhtimisstiil täiuslikumaks ja veel sobivamaks. 

Eeskuju maailmast

Maailmas ei ole palju ettevõtteid, kes sellist juhtimisstiili kasutavad, kuid nende seas tuntud on nimesid, nagu Spotify, Valve, Semco, Morning Star jt. „Hea on see, et nii töötajad kui ka kliendid on saanud palju lähedasemaks, kontakt on vahetu,“ tõi Sverdlik sellise juhtimistiili plussi.

Mis puudutab omanikeringi, siis Sverdliku sõnul oli ta ka enne omanikeringis väikeaktsionär ning pärast ettevõtte väljaostmist ei ole väga palju muutunud selle ajaga. „Seda sellepärast, et me saime enne ka juhtida oma ettevõtet iseseisvalt ja oma äranägemise järgi, meile ei surutud väga palju peale suurkorporatsiooni nõudmisi, saime säilitada oma näo ja olemuse,“ rääkis Sverdlik. „Aga pärast tehingut oleme kindlasti oma otsustes vabamad, seda just selles mõttes, et saame kiiremini otsuseid teha.“

Sverdlik lisas, et kindlasti on tulnud ettevõttesse uus hingamine. „Oleme suure venna kaitsva ja toetava külje alt lahkunud ja saanud iseseisvaks. Eelmine, esimene iseseisev aasta läks meil väga hästi,“ tõdes ta. 

Tulevikus on plaan omanikeringi veelgi laiendada, esimene valik väikeaktsionäride puhul kaldus mõnes mõttes rohkem nende poole, kes on olnud staažikamad. „Aga staaž ei ole ainuke kriteerium, vaatame ka seda, kui palju keegi panustab ettevõttesse kui tervikusse, kui palju töötaja räägib kaasa ka muudel teemadel väljaspool oma rolli. Oluline on ka see, kui suure mõjuvälja inimene enda ümber tekitab oma kohaloluga,“ selgitas Sverdlik.

Kaks aastat järjest palgaedetabelis olnud Proekspert maksis oma töötajatele 2014. aastal keskmiselt 2311 eurot kuus. Sverdlik tõdes, et tal on hea meel, et Eestis selliseid edetabeleid tehakse. „Kuna me palkame inimesi ka väljaspool Eestit, siis seal on info kättesaadavus palgatasemete ja muu kohta oluliselt piiratum,“ lausus Sverdlik. 

Üks põhimõte, mida Proekspert palga maksmisel järgib, on see, et ei taheta põhjustada ega ka kaasa minna palgaralliga. „Lisandväärtus, mida suudame ettevõttena tervikuna tekitada, peaks käima käsikäes ka tasuga, mida me maksame,“ ütles Sverdlik. „Igal juhul tahame maksta väärika töö eest ka väärikat tasu ning hoida keskmise palgataseme üle sektori keskmise.“ 

Lisandväärtuse kasvatamise abil maksab Proeskpert ka oma inimestele suuremat tasu. Sverdliku sõnul on tema meeskonda valitud huvitavaid ja talendikaid inimesi, kes aitavad üheskoos maailma muuta. „Proekspert ei ole ainult mina, siis on grupp nutikaid ja teotahtelisi inimesi koos,“ kirjeldas ta ettevõtte meeskonda. 

Selleks aastaks on ettevõtte planeerinud keskmiseks palgatõusuks 8-9%. „Eks on iseenesest mõistetav, et tegelik number kujuneb vastavalt sellele, kuidas ettevõttel aasta jooksul läheb,“ toonitas Sverdlik. 

Suure palgaedetabeli juures ei meeldi Sverdlikule see, et seda nimetatakse edetabeliks, kus ühele joonele seatakse kõikide valdkondade kõik ettevõtted. „See on justkui võistlus, kus ette võetakse kõik puu- ja köögiviljad, ja võidavad need, millest saab kõige rohkem mahla välja pressida,“ tõi Sverdlik võrdluse. „Osale on mahlakus juba sünnipäraselt kaasa antud. Seega võrrelda omavahel kütusetransiidi ja heategevusega tegelevate ettevõtete palgataset ei ole kõige mõistlikum, sest see ei anna meile suurt midagi.“ Sverdliku jaoks on palju väärtuslikum IT sektori põhine palgaedetabel. „Samas ka IT sektori põhiselt peame tegema täpsustusi, sest meil pole mõtet ennast üks ühele võrrelda mõne IT valdkonna toote ettevõttega, kelle loodav lisandväärtus töötaja kohta võib olla mitu korda suurem,“ selgitas ta. 

Oma töötasust ei soovi Sverdlik aga pikemalt rääkida, ta ei pea oma või mõne teise inimese palga teema avalikku arutelu oluliseks. „Sellel puudub uudisväärtus,” märkis Sverdlik.

2014. aastal oli Sverdliku keskmine palk 7287 eurot. Ta märgib vaid, et edetabelis toodud keskmine palk ei ole tema igakuine keskmine palk, sest lisaks palgale see sisaldab soodustusi, hüvitisi, tulemustasu jne. 

Küsimusele, millised on ettevõtte eesmärgid, plaanid selleks aastaks, vastas Sverdlik laiema perspektiiviga. „Kui küsida, et miks me siin maailmas üldse eksisteerime, siis võib öelda, et me oleme mõistnud, et nii meile ja üldse inimeste jaoks on lõppkokkuvõttes kõige olulisem aeg,“ märkis ta. „Usume, et IT ja tulevikutehnoloogiate abil suudame lihtsustada inimeste elu ja kinkida inimestele aega. Me näeme, et targad masinad, seadmed ja robotid võtavad maailma üle ning meie ettevõtte Proekspert on sellele kaasa aidanud.“

Kui üks unistus, et ettevõtte oleks töötajate oma, on täitunud, siis järgmine unistus on see, et lisaks klientidele pakutavale konsultatsiooni ja arendusteenusele jõuab ettevõtte ka ise mõne oma tooteni, mis näiteks toetab neid tarkade seadmete ja masinate arendamisel. „Eks kõige selle juures on oluline leida viise, kuidas olemasoleva ressursiga tekitada rohkem lisandväärtust ning võimaldada inimestele paremat tasu antud panuse eest,“ lausus Sverdlik. 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. April 2016, 17:29
Otsi:

Ava täpsem otsing