Eesti majandus näitab veidi paranemise märke

12. aprill 2016, 13:53
Eesti majandus näitab veidi paranemise märke.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160412/NEWS/160419933/AR/0/euro.jpg

Eesti majanduse üldolukord on võrreldes detsembriga mõnevõrra paranenud (hinnang 4,6 punkti, paranemine 0,3 punkti), kuid oleme endiselt olukorras, kus välisnõudlus on nõrk ja ettevõtete investeerimisaktiivsus madal, selgub Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) ekspertide-analüütikute märtsikuu hinnangutest.

Aastatagusega võrreldes on olukord investeeringutega läinud halvemaks (2,8 punkti) ja eratarbimises muutunud paremaks (6,4 punkti). EKI eksperdid ootavad kuue kuu pärast investeeringute paranemist võrreldes praeguse madalseisuga ja eratarbimise senise kiire arengu mõõdukat jahtumist.

Kehvas väliskeskkonnas majanduskasvu kiirendamiseks on oluline rakendada lisameetmeid riigi ja ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks, ütles majandusministeeriumi asekantsler Viljar Lubi tänasel pressikonverentsil konjunktuuri tulemusi kommenteerides. „Seepärast on oluline, et Eesti liiguks senisest enam tehnoloogiamahukate toodete ekspordi suunas, sealjuures välisinvesteeringuid Eestisse meelitades. Selleks peame muutma oma ärikeskkonna atraktiivsemaks,“ ütles Lubi.

Oodata väliskaubanduse elavnemist

Eesti majandus sõltub tugevalt väliskaubanduse arengust ja viimane omakorda meie peamiste partnerriikide majanduslikust seisust. Samas on just Eestile oluliste eksporditurgude hulgas riike (eelkõige Venemaa ja Soome), mille majandusolukord on viimastel aastatel ebarahuldav.

Meie peamistele partnerriikidele antud hinnangud olid: Soome 1,3 punkti, Venemaa 2,3 punkti, Rootsi 8,3 punkti, Läti 5,3 punkti ja Leedu 7,0 punkti.

Sel aastal võib loota, et mõne meie partnerriigi impordinõudlus suureneb. Märtsi küsitluse kohaselt on EKI eksperdid seda meelt, et lähemal poolaastal võib oodata ka Eesti väliskaubanduse elavnemist.

Tööstussektori märtsikuu kindlustunde indikaator on kõrgem kui kolm kuud tagasi, kuid jääb sesoonselt silutud andmetel endiselt alla pikaajalist keskmist taset. Kindlustunnet tugevdab toodangu järgneva kolme kuu mahu prognoos, kus ligi 40% ettevõtetest prognoosib kasvu. Ettevõtteid, kes prognoosivad tootmise kasvu, on rohkem joogitootmises ning elektriseadmete tootmises (mõlemas harus 71%). Seejuures toodangu hinnad ja töötajate arv ei muutu.

Tarbijahindade deflatsioon on lõppemas, kuigi naftahinnad püsivad veel tavalisest pikaajalisest tasemest madalamal. Ekspertide märtsikuu hinnangutest nähtub, et kuue kuu pärast on tarbijahinnad praegustest kõrgemad, kuid inflatsioon tavapärase tasemeni (2–3% aastas) ei jõua.

Laenuintresside taseme suhtes on ekspertide domineeriv seisukoht, et praegune madal määr jääb lähemal kuuel kuul lühiajaliste laenude puhul püsima, aga pikaajaliste laenude juures võib aset leida mõõdukas tõus.

EKI toidukorv oli märtsis võrreldes detsembriga 0,3% kallim, aastatagusest 0,4% odavam. Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) toidukorv maksis märtsis 68,16 eurot ning on möödunud aasta detsembri ostukorvist 0,3% (0,21 eurot) kallim. Aastaga on toidukorv odavnenud 0,4% ehk 0,28 eurot.

Raskused välisturule orienteeritud sektoreis

Mullune Eesti majanduskasv (1,1%) aeglustus võrreldes nii eelneva aastaga (2,9%) kui ka viimase viie aasta keskmisega (4,0%). Enamik analüütikuid seob välisnõudluse vähenemise maailma majanduskliima halvenemisega, mille on põhjustanud riikidevaheliste sõjalis-poliitiliste pingete tõus. Nõrk välisnõudlus avaldas suuremat negatiivset mõju just välisturule orienteeritud tegevusaladel, nagu töötlev tööstus ning veondus ja laondus, kuid kaudsemalt mõjutas ka paljude ettevõtete investeerimisvalmidust.

Eelmisel aastal mõjutas Eesti majandust positiivselt mitu majanduskeskkonna arengut. Näiteks euro odavnemine dollari suhtes, mis soodustas Eesti eksporti kolmandatesse riikidesse, laenuintresside (euribori) alanemine, mis muutis laenamise ja laenu tagasimaksmise odavamaks, energiahindade järsk langus, mis vähendas transpordi- ja küttekulutusi jne. Elanike poolt vaadates oli positiivne märgatav palgatõus, tööpuuduse vähenemine ja tarbimise kasv. Majapidamiste ja ettevõtete kindlustunnet aitasid üleval hoida riigi tugev rahandus, tasakaalus eelarve ja riigi madal võlakoormus.

Ekspertgrupi nägemuse kohaselt ootab Eestit lähiaastatel (2016–2019) mõõdukas, ebastabiilsest väliskeskkonnast mõnevõrra pidurdatud majandusareng. Jätkub suhteliselt kiire eratarbimise kasv, mis tugineb palgakasvul, taastub normaalne inflatsioon ja taas hakkab välisnõudluse elavnemise baasil kasvama väliskaubandus. Oodata on ka investeeringute pöördumist tõusutrendile. Probleemidest jäävad aktuaalseks pinged tööturul, eelkõige oskustöötajate puudus, tootlikkuse kasvu mahajäämus palgatõusust, mis võib põhjustada ettevõtete konkurentsivõime langust välisturgudel seoses tööjõu ühikukulude tõusuga.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. April 2016, 13:53
Otsi:

Ava täpsem otsing