Eesti suurimas farmis käärib pankrotitüli

13. aprill 2016, 07:00
Halinga farm on pankrotieelses seisus, kuid omanik ei nõustu, et pankrot oleks juba käes ja lehmade saatus ohus.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160413/NEWS/160419929/AR/0/AR-160419929.jpg

Eesti suurim piimatootja Halinga jõudis mõne aastaga pankrotieelsesse seisu, omanik süüdistab ülisuure töötasuga juhatajat ja saneerimisnõustajat farmi pankrotti kallutamises omakasu saamiseks, kuid saneerija sõnul on farmil lihtsalt raha otsas.

Raskustes ja 14 miljonit eurot võlgu jäänud farmi aasta eest alanud päästmisprojektis ehk saneerimisel moodustus kaks leeri, mille ühel pool Halinga viiendat kuud tegutsev nõukogu ning teises otsas ettevõtte endine juhataja ja saneerimisnõustaja.

Üksteist süüdistatakse lohakuses, tegematajätmistes ja farmi halvas käekäigus. Tüli Pärnumaa suurfarmi õuel saadavad aina lisanduvad hagid kohtutesse ja advokatuuri.

Ilmselge pankrotiseis on see, mida farmi omanik ja juht Raul Peetson saneerimisnõustaja Veikko Toomere sõnul endale tunnistada ei taha. Viimase sõnul jääb tootja tänavu rohkem kui miljoni euroga miinusesse.

„Halinga ei ole selline ettevõte, et saaks viivitada kuni viimase hetkeni ja lihtsalt uksed kinni keerata. Lehmad tahavad ju süüa,“ ütles Toomere. 

Videointervjuus selgitab Toomere, miks on tema hinnangul Halinga pankrot käes ja Halinga farmi omanik Raul Peetson raiub talle vastu, et pankrotiavalduse esitamine on lihtsalt allaandmine. 

Säärane suhtumine on nõukogu hinnangul aga omanikuga manipuleerimine, et see ise pankrotiavalduse lauale paneks ehk ettevõtte tahtlik pankrotti kallutamine.

Elu saneeritavas farmis: verine võitlus enda tagalas

Peetson iseloomustab suhtlemist saneerimisnõustaja ja jõulude eel lahkunud juhataja, uppuvate firmade päästjana tuntud Agu Laanemetsaga kui sõda tagalas, kus tulistatakse armutult kaevikus omadel põlvi läbi.

Halinga omanik Raul Peetson ei kavatse ennatlikult alla anda ja pankrotti välja kuulutada.

Nii palkas ta võitluskaaslasteks endise klassivenna, kaua panganduses tegutsenud Jaanus Blauerti ja eduka saneerimise läbi teinud suure piimatootja Väätsa Agroga pikalt seotud Teet Mõtte. Trio moodustas novembris farmi uue nõukogu ja klaarib nüüd nii vanu kui ka uusi arveid.

Juht maksku tasu tagasi

Näiteks nõuavad nad tagasi kogu Laanemetsa ettevõttele välja makstud töötasu, et arvestada talle tagantjärele neli korda väiksem summa – umbes 3000 eurot kuus. Laanemets esitas oma ühe kuu töö eest 12 000euroseid arveid (käibemaksuga – toim), töötatud aja eest kokku 126 000 eurot.

Asja teeb keerukaks see, et nii hiigelsuurtel palgakokkulepetel kui ka kahjulikuna tunduvatel lepingutel ja avaldustel seisab omaniku allkiri. Näiteks 2014. aasta 1. detsembril helistas ta Laanemetsale, sest viimase soovitas appi kutsuda suurim võlausaldaja SEB. Farm oli selleks ajaks omadega ummikseisus: kogu piim läks Terele, kes jättis selle eest aga maksmata, piima hind oli kukkunud kolinal, võlad kuhjusid ja ettevõtte kontod olid arestitud.

Agu Laanemets tõrjub Halinga nõukogu süüdistusi ja nõuab oma saamata jäänud töötasu välja kohtu kaudu.

Samuti soovitas Peetson ise kohtus saneerimisnõustajaks Toomeret, kes oli tema hinnangul laialdaste põllumajandusteadmistega ning varem ka tootjale juriidilist nõu andnud. Tema oli firmasse varem toonud Laanemets.

„Kas see on jälle osa tema plaanist?“

Kui Laanemets aga farmi jõudis, oli seis tema sõnul nii hull, et lehmad said söögiks vaid silo, sest jõusööda jaoks raha polnud. Mullu veebruaris saabus Laanemetsa töövõit: piimaauto hakkas sõitma Halingalt Tere asemel Valiosse ja E-Piima ning, erinevalt Terest, nemad ka maksid selle eest.

Täna ütleb Peetson, et tarne käimatõmbamine oligi ainus asi, mida Laanemets tema farmis head tegi. Alates 2015. aasta suvest, mil oli algatatud juba saneerimine, ei tegutsenud Laanemets tema hinnangul enam Halinga huvides.

„Suvel käis nõks ära – tööd hakkasid venima, saneerimiskava täitmine jäi hooletusse. Igal õhtul magama minnes mõtlesin päeval toimunule – millised tegevused olid nüüd jälle osa tema plaanist,“ meenutas ta.

Laanemets: raha kättesaamine on põhimõtte küsimus

Laanemets tõrjub kõiki süüdistusi. Halinga heaks töötatud aasta jooksul esitas ta firma Obama arveid 126 000 euro eest. Sellest summast viimase pooleteise kuu eest jättis farm aga uue nõukogu otsusega tasumata – viimase poolaasta tööplaan oli täitmata. Laanemets esitas saamata jäänud palga eest endisele tööandjale pankrotiavalduse ja palus nimetada ajutise halduri.

Esimesel katsel kohtunik seda ei teinud, see vaidlus jätkub nüüd ringkonnakohtus. Kui Laanemets nõuab kohtu kaudu talle välja maksmata jäetud töötasu, siis Halinga omakorda nõuab temalt teises kohtus tagasi juba makstud töötasu.

„Mulle on see natuke põhimõtteline asi ka: kuidas ma saan öelda, et päästan raskustes firmasid, kui ma ise ei saa oma töötasugi kätte? Nemad muidugi võitlevad minu vastu võlausaldajate rahaga palgatud advokaatidega, sellele ma oma väikeettevõttega vastu ei saa,“ sõnas Laanemets.

Saneerija: pankrot on juba kohal

Nii Laanemets kui ka Toomere on seisukohal, et Halinga on tegelikult püsivalt maksejõuetu ja nende farmi päästma kutsutud nõukogu püüded iga fabritseeritud probleemiga kohtusse pöörduda on meeleheitlikud hüüdja hääled pankrotikõrbes.

Veikko Toomere sõnul paneb Halinga lihtsalt silmad kinni ja eitab reaalsust, kui ei tunnista endale, et pankrot on tegelikult käes.

Maksejõuetusest kõneleb Toomere sõnul näiteks see, et ettevõttel on tekkinud jooksvate kulutustega maksuvõlg. Aasta esimese kahe kuuga kogunes mitusada tuhat eurot kahjumit. Paranemise märke ei ole, sest aasta alguses laekunud suures summas põllumajandustoetusi nii pea uuesti ei tule. Sellest on ta teavitanud ka võlausaldajaid.

„Halinga ongi juba praegu pankrotis. Tegelikult saavad sellest aru ka need nõukogu liikmed, kes pritsivad minu kohta igale poole laimu. Nad kujutavad endale ette, et suudavad sellest saneerimismenetlusest edukalt välja tulla. Halinga ei suuda seda,“ lausus Toomere.

Omanik: pankrot oleks liiga lihtne

Juba veebruaris kirjutas Toomere kohtule, et tuleks kuulutada välja Halinga pankrot, sest firmal jääb tänavu raha puudu miljoni euro jagu ning prognoositud piima hinna tõus 5% ja toodangu tõus 30% on ebarealistlikud.

Nii soovitabki Toomere Halingal ise pankrotiavaldus lauale panna.

„Pankrotimenetluses on võimalik kaasata ettevõttesse rahalisi vahendeid, mis on hiljem võimalik tasuda võlausaldajatele massikohustusena. Nii on reaalsem võimalus tagada olukord, et põllumajanduslik tootmine Halingal säilib.“

Peetson peab seda allaandmiseks. Ehkki võlgu on, likvideeritakse neid järjest ja tema sõnul saab firma jooksvate kohustustega hakkama ning suudab järgmise aasta jaanuarist saneerimiskava täitma asuda.

„Pankrotiga lõpetamine on lihtsalt ettevõtte kaelast ära saamine. See on hästi kerge vastupanu teele minek. Mina olen valmis Halinga eest lõpuni võitlema.“

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. April 2016, 07:04
Otsi:

Ava täpsem otsing