Ära tassi prügi metsa!

14. aprill 2016, 02:25
Ära vii prügi metsa!!!!!
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160414/NEWS/160419867/AR/0/AR-160419867.jpg

Igal kevadel sulab metsa all välja prügi, kas juhuslik seenelise metsa jäetud taara või suisa pahatahtlikult metsa viidud ehitusprügi, manitseb taas 13. aprilli Metsanduse kuukiri.

Mullu koristas näiteks Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) enda hoole all olevast riigimetsast 572 tonni prügi, mis on ümberarvestatult umbes 38 rongivagunitäit. Võrreldes aasta varasemaga koristas RMK metsast kaks korda rohkem prügi, raha kulus selleks 145 000 eurot.

“Olukord on ootamatult kehv ja loomulikult ajab see, kui keegi oma prügi metsa alla sokutab, metsamehel südame täis,” kommenteeris RMK juhatuse liige Tiit Timberg. Tema sõnul suurendas mullust prügikogust seegi, et RMK sai enda valdusesse mitmeid seni reformimata riigimaa tükke, kuhu oli aja jooksul kerkinud isetekkelisi prügimägesid. “Näiteks Jõelähtme vallas Harjumaal saime mullu enda käsutusse maatüki, kust koristasime vastse maaomanikuna esimese asjana ära 146 tonni prügi,” meenutas Timberg.

Olukord läheb paremaks

“Teeme ära!” talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüür siiski vaidleb vastu ja leiab, et olukord on võrreldes kasvõi 2008. aastal toimunud suure koristustalgu eelse ajaga läinud paremaks. “Kindlasti on inimeste teadlikkus ja harjumused oluliselt muutunud,” ütles Tüür ja tõi välja, et kuigi me sooviks muutust päevaga, siis sellised muutused võtavad aega aastaid. “Kulub oluliselt kauem, kuni prügi enam metsas pole,” kinnitas ta.

Inimeste teadlikkust näitab kasvõi see, et prügi sorteeritakse oluliselt rohkem. “Inimestele läheb korda see, mis nende ümber toimub. Vaadake, kui kiiresti reageeritakse, kui leitakse metsast illegaalne prügila,” tõi Tüür välja. On juhuseid, kus sotsiaalmeediasse kirjutatud postitus ja pildid prügist on kiiresti aidanud süüdlase tuvastada.

Üldine eesmärk peaks Tüüri sõnul olema prügi tekkimise vähendamine, kuni selleni välja, et prügi üldse enam ei tekiks. “Itaalias on terve linn kogukonnana võtnud eemärgiks jäätmete tekitamise lõpetamise ehk nn zero waste,” tõi Tüür välja. Täpsemalt on Capannori Põhja-Itaalias Pisa linna lähistel võtnud nõuks korraldada elu ringi nii, et aastal 2020 ei toodeta seal enam ühtegi tahket jäädet. “See on suund, kuhu ka meie peaks liikuma,” lisas Tüür.

Viiendik talgutest prügitalgud

7. mail toimub taas üle-eestiline “Teeme ära!” talgupäev. Kuuendat korda on kavas formaat, mil iga kogukond otsustab, mis on kõige pakilisem. Tüüri sõnul on umbes viiendik talgutest koristustalgud, kuid nende hulk pigem kahaneb. “Prügi metsa viimine on probleem pigem suurlinnade lähedal,” tõi ta välja.

Kõige hullem ongi olukord prügiga Harjumaal ja Ida-Virumaal, kust pärines üle poole mullu RMK koristatud prahist. “Otsime probleemile lahendust mitmel moel,” sõnas Timberg. “Oleme paigutanud tõenäolisematesse prügistuskohtadesse valvekaameraid ja tänu nendele on esimesed prügistajad juba ka karistada saanud, aga on selge, et tulemuslikum on tegeleda probleemi tekkepõhjustega.”

Kui ise ei jõua, kutsu abi

“Meie koristame kõike, korjame ära metsa alt prügi, puhastame diivanid, peseme aknad,” kinnitab Koristus24 OÜ projektijuht Marko Kirsila. Ja kui vaja, tulevad nad appi ka metsa puhtaks koristamisel. Teenusest huvitatuid pole õnneks palju, korra aastas umbes.

Viimati koristati Pirita metsas makulatuuri. “Auku oli aetud paar tonni ajalehti, mille siis hangudega kärusse tõstsime,” meenutas ta.

Täpne prügikoristuse hind sõltub väga mitmest tegurist, nagu asukoht, prügi maht ja liik. “Kas tegu on olmeprügikottidega, mis tuleb lihtsalt käru peale visata või on tegu ohtlike jäätmetega, mis nõuavad eraldi käsitlemist,” tõi Kirsila välja.

Koristuseksperdi hinnangul on aga metsas toimuv katastroof. “Käin ise nädalavahetuseti metsas ja see on õudne. Kui jõuad grillimiseks vajaliku metsa tuua, siis jõuad ka prügi ära viia,” on ta veendunud. Ka võiks omanikud ja kohalikud omavalitused rohkem teenust sisse osta, kui on näha, et ise prügikoristusega hakkama ei saa.

Mida teha, kui leiad metsast prügila?

Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul paneb inimestele südamele, et nad teavitaksid inspektsiooni prügistajatest.

Tema sõnul on inimeste teadlikkus ja hoolimine küll kasvanud, kuid probleem pole kuhugi kadunud.

Kuidas käituda, kui näed, et keegi viib prügi metsa? Kui keegi märkab prügistajaid, kuigi tavaliselt poetatakse jäätmed maha küll salaja, pimeduse varjus või kusagil kõrvalises kohas, kus inimesi palju liikumas ei ole, siis võimaluse korral tuleks see tegevus jäädvustada, teha prügistajatest ja nende autodest pilte, nii et autonumber oleks näha.

Info võib edastada keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313 või saata e-posti aadressile 1313@112.ee või kohalikule omavalitsusele.

Jäätmete keskkonda ladestaja tuvastamise pädevus on seadusega antud nii omavalitsustele kui keskkonnainspektsioonile. Juurde tuleks lisada, kus juhtum aset leidis ja millal, samuti on vajalikud teataja kontaktandmed, et vajadusel saaks juhtumit täpsustada.

Kuidas käituda, kui leiad oma metsast isetekkelise prügila? Sellest teada andma kas kohalikule omavalitsusele või keskkonnainspektsioonile. Paljudel juhtudel ei ole kahjuks võimalik reostajat tuvastada, kui on tegu n-ö anonüümse prügiga, nagu taara, rehvid, ehitusjäätmed vms. Koristamine jääb paraku maaomaniku mureks ja seda on soovitatav teha võimalikult kiiresti, sest taolistel ebaseaduslikel jäätmehunnikutel on omadus jäätmeid ligi tõmmata, st kus on, sinna kiputakse jäätmeid juurde tooma.

Kui palju teateid keskkonnainspektsioon igal aastal saab seoses prügireostusega? On see probleem pigem kasvav või kahanev? Probleem on kahjuks jätkuvalt olemas. Eraldi statistikat me metsa alla tekkinud jäätmehunnikute kohta ei pea. Keskkonnainspektsioon registreerib taolised juhtumid muude jäätmeseaduse nõuete rikkumiste hulgas. Kõik juhtumid ei jõua ka meieni. Nagu öeldud, teevad jäätmeseaduse nõuete täitmise üle järelevalvet lisaks keskkonnainspektsioonile ka kohalikud omavalitsused.

Kohalik omavalitsus vastutab oma haldusterritooriumil nii jäätmekorralduse kui heakorra eest ja neil on üldjuhul oma piirkonnast ja ka riskikohtadest parem ülevaade. Seaduse mõtte kohaselt menetleb see, kes esimesena teabe saab või siis menetlevate asutuste kokkuleppe kohaselt.

Teatamiste arv ei pruugi probleemi suurust päris täpselt näidata. Teadete arv võib sõltuda ka inimeste teadlikkusest, kui paljud teavad numbrit 1313, mis on aastatega kindlasti tuntumaks saanud. Aga ka RMK, kes hooldab riigimetsi, ütleb, et jäätmete probleem pigem kasvab kui kahaneb.

Mida saaks probleemi lahendamiseks ette võtta? Kuna prahistamise probleem ei ole kusagile kadunud, tähendab see, et lihtsat ja kiiret lahendust sellele ei ole. Muidu oleks see juba leitud. Eks peab kõiki mooduseid kasutama, st teavitamine-kasvatamine juba lasteaiast peale, aga ka järelevalve ja karistused.

Oluline roll on muidugi ka korralduslikul poolel, et igal pool oleks korraldatud jäätmevedu ja inimestel oleks võimalus majapidamises tekkivaid jäätmeid ära anda. 

Aprilli metsanduse kuukirjast saab veel lugeda männikärsakatest, kloonmändidest ja metsaautodest. Tellijad saavad lehte lugeda siit.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
14. April 2016, 02:25
Otsi:

Ava täpsem otsing