Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Putin vastab otse

14. aprill 2016, 11:53
Otseliin Vladimir Putiniga
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160414/NEWS/160419852/AR/0/AR-160419852.jpg

Venemaa president Vladimir Putin vastab täna otse-eetris televaatajate küsimustele.

Küsimusi saab seejuures esitada igaüks, kas vastava veebilehe kaudu, helistades, saates SMSi või MMSi, sotsiaalmeedias või edastades videoläkituse.

Laekunud küsimused vaatab üle vastav keskus, mis valib välja kõike päevakajalisemad ja huvitavamad, mis omakorda pääsevad saatesse „Otseliin Vladimir Putiniga“.

Kokku tehti 1,5 miljonit kõnet ja saadeti 400 000 smsi. Suur osa küsimusi puudutab üht või teistpidi majandust, peamiselt isiklikust vaatevinklist.

Esimene küsimus puudutas autoteid. Omski elanik küsis otseeetris, kas linna 300 sünnipäevaks saaks linna teed korda. Sarnaseid küsimusi laekus Venemaa presidendile palju. Putini selgitas, et probleem on tõesti teravnenud, kuigi regionaalteedesse on suunatud palju raha. Tema sõnul kulub hulk teedesse suunatud raha muul otstarbel. Putin lubas teha eraldatud raha sihtotstarbeliseks. Samuti lubas ta suunata osa tõstetud aktsiisist kohalikesse teedesse vaatamata eelarveraskustele. Aktsiisid tõusid tänavu Venemaal 2 rubla võrra, millest 1 võiks Putini hinnangul minna kohalike teede eelarvesse.

Majandusest rääkides ütles Putin, et on nii positiivset kui ka negatiivset. Näiteks sanktsioonide mõjul küll majandus ja tööstustoodang langes üle kolme protsendi, siis põllumajandussektor kasvas ligi kolm protsenti.

Olukorras, kus kõik hoiavad kokku, küsiti Putinilt, mida tema kokku hoiab. „Aega. See on kõige kallim, mis meil on,“ sõnas Putin.

Üheks kriisi ajal naasnud probleemiks on palkade väljamaksete viibimine. Näiteks Tšeljabinski tööline pole saanud kolm kuud palka saanud. Putin tõi välja, et kuna küsija töötab autotööstuse sektoris, siis see on üks kõige rohkem kriisis kannatanud valdkond. Ettevõtjad püüavad pigem mitte vallandada, vaid hoida töötajaid, mis muidugi ei tähenda, et põhjendatud on palga väljamaksete viibimine.

Saalist küsiti, et Venemaa on sattunud justkui vaenlaste piiramisrõngasse – Türgi, Ukraina, Moldova jt, kas see ei pärsi riigi arengut? „Meil ei ole vaenlase piiramisrõngaks, kinnitas Putin. Ta nimetas Türgit sõprusrahvaks. Samas möönis ta, et Venemaal on probleeme osa poliitiliste jõududega.

Eelmisel aastal ütles Putin, et päästaks uppuva Barack Obama. Tänavu küsiti sellest johtuvalt, kumma ta päästaks enne, kas uppuva Recep Erdogani või Petro Porošenko. Putin ütles, et sellele on keeruline vastata, kuid kogus end hoobilt. „Kui keegi otsustas uppuda, siis teda päästa pole võimalik. Kuid oleme valmis ulatama abi- ja sõprusekäe igale kaaslasele, kui ta seda soovib,“ sõnas Putin.

Eraldi küsimustevoor pühendati Krimmile. Räägiti nii turismist kui ka elektrienergiast. Putin lubas, et kasvama hakkab turism ning poolsaar saab ka püsiva elektriühenduse.

Putin vastas ka nn Panama lekke kohta, kust selgus, et maailma mõjukad poliitikud ja ettevõtjad varjavad offshore’ides oma vara. „Nad ei kirjuta ebatõest informatsiooni offshore’idest, nad ei süüdista kedagi. Nad lihtsalt püüavad selgeks teha, milline raha kukub presidendile,“ sõnas Putin.

Ta selgitas ka suhteid Sergei Rolduginiga – Venemaa viiuldajaga, kellel on Putiniga väidetavalt lähedased sidemed ning suur varandus peidetud Panama advokaadibüroo kaudu. Putini sõnul on Roldugin ostnud kokku kalleid ja unikaalseid muusikainstrumente, mis ta soovib anda riigile.

Samal ajal:

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
14. April 2016, 12:09
Otsi:

Ava täpsem otsing