Brexit sai hinnasildi külge

Seda nn Brexiti riski nimetasid Rahvusvaheline Valuutafond IMF ja Maailmapank äsja Washingtonis lõppenud kevadkoosolekul maailmamajandust ohustavate suurimate riskide seas. Veelgi enam muretsetakse poliitiliste ja geopoliitiliste tagajärgede pärast.

Rootsi majandusleht Dagens Industri hoiatas täna juhtkirjas, et brittide lahkumine jätaks Rootsi euroala välise riigina järjest enam ääremaale ning oleks vesi Venemaa veskile, millel on rohkem võimalusi mängus Londoni, Pariisi ja Berliini vastu kui Euroopa Liidu ja NATO vastu. Kui seni on Brexiti ohte eelkõige majandusriskina rõhutanud Rootsi rahandusministeerium, siis tegelikult peaks Rootsi valitsus oma huvide kaitsel mõtlema rohkem poliitilistele riskidele ja Euroopa demokraatiate ühte hoidmisele.

Intervjuus ajalehele Financial Times nimetas Itaalia rahandusminister Pier Carlo Padoan Brexitit Euroopa jaoks väga suureks ohuks. „See kahjustaks muidugi kõigepealt Suurbritanniat, kuid ka ülejäänud Euroopat, eelkõige poliitiliselt,“ rõhutas ka Padoan. Ta lisas, et brittide lahkumine ei pruugi edasi aidata ka euroala, mis vajab tihedamat lõimumist. See saadaks tugeva sõnumi neile, kellele Euroopa ei meeldi, et Euroopa on võimalik laiali lammutada, ütles Padoan.

Väga emotsionaalselt väljendus Saksamaa karune rahandusminister Wolfgang Schäuble, kes naljalt pisarat ei poeta. „Me nutaksime,“ vastas ta läinud nädalal küsimusele, kuidas Saksamaa brittide lahkumisele reageeriks. Mis ei välistanud teda samas hoiatamast, et kui britid otsustavad EList lahkuda, siis uue korralduse kokku leppimine suheteks Euroopa Liiduga ei saa kerge olema. Ka Itaalia rahandusminister vihjas, et ühisturul tegutsemiseks ei saa üks riik valida vaid neid reegleid, mis talle meeldivad. „Tango tantsimiseks on kahte vaja ja meid on 28,“ ütles ta FT-le.

Selle nädala lõpul saabub Londonisse USA president Barack Obama, kes on oma visiidiga Suurbritannia liidust lahkumise pooldajate leeris juba tormi tõstnud. Viimased väidavad, et brittidel on valida, kas EL või Atlandi ülene allianss. Obama on aga väljendanud seisukohta, et Suurbritannia majanduse edu ja poliitiline mõju on tihedalt seotud just ELi liikmeks olemisega. Parim viis, kuidas britid saaksid ka edaspidi maailma asjades tavalisest suuremat rolli etendada  on läbi multilateraalsuse ja meeskonnatöö, ütles läinud nädalal Valge maja Euroopa asjade vanemdirektor Charles Kupchan. „Meie hinnangul etendaks Suurbritannia seda rolli kõige efektiivsemalt Euroopa Liidu liikmena.“

Ja ka USA usub, et Brexit lagundaks Euroopa Liitu, mis oleks küll Venemaa, kuid mitte USA huvides.

Londoni linnapea Boris Johnson kritiseeris Obamat silmakirjalikkuse pärast, kuna USA vaevalt lepiks taolise suveräänsuse kaotusega, nagu brittidele on ELis osaks langenud. Ent nagu pareerib Bloombergi kolumnist Michael Chapman, ei mõtle USA suurvõimuna samades kategooriates.

Arvamusküsitlused Suurbritannias ei anna praegu selget eelistust ei neile, kes toetavad Euroopa Liidust lahkumist, ega neile, kes tahavad jääda.

Peaminister David Cameroni, kes pooldab liitu jäämist, nõrgestab Panama maksuparadiisi skandaal. Aitab aga see, et liitu jäämist toetava leeriga liitus äsja sõnaselgelt ka opositsioonis oleva Briti Tööpartei juht Jeremy Corbyn, kes enne parteijuhiks saamist oli tuntud pigem euroskeptikuna. Läinud nädalal peetud kõnes ütles ta, et vaid koos tegutsedes suudavad Euroopa riigid kaitsta sotsiaalseid ja inimõigusi, lahendada kliima soojenemisega seotud probleeme ning võidelda maksudest kõrvalehoidmise vastu.

„Euroopa peab muutuma,“ ütles Corbyn. „Kuid see muutus saab tulla vaid koostöös liitlastega ELis. Täiesti võimalik on olla kriitiline ja ikka olla veendunud, et parem on jääda liidu liikmeks,“ tsiteeris Financial Times.

Täna pani Suurbritannia rahandusministeerium liidust lahkumisele ka hinnasildi külge – aastaks 2030 oleks Suurbritannia SKP selle sammu mõjul 6% väiksem, kui aluseks võtta sarnane kaubanduskokkulepe nagu ELil on Kanadaga. Iga majapidamine oleks 4300 naela võrra vaesem (5390 eurot). Analüüsi põhisõnum oli, et liidust lahkumise kahju Suurbritannia majandusele jääb kestma aastakümneteks, kuna kahanevad kaubandus ja investeeringud. Kõik see tähendab tuntavat lööki riigi rahakotile, mis omakorda vähendab kulutusi riiklikule tervishoiusüsteemile jne. 36 miljardit naela aastas (45 mld eurot), on rahandusministri sõnul „arve“ Briti avalikule sektorile.

„Briti pered maksaksid majanduslikult ränka hinda, kui me EList lahkuksime,“ ütles rahandusminister George Osborne. „Kõrgemad maksud ja väiksem majandus ei ole hind, mis oleks väärt maksmist.“

Seevastu liidus jätkamine ja selle reformimine ning käimas olevate kaubanduskõneluste lõpule viimine võib järgmisel 15 aastal suurendada Suurbritannia SKPd kuni 4% võrra, on rahandusministeeriumi hinnang.

Referendum, mis toimub 23. juunil, on juba varjutanud Suurbritannia majanduse väljavaateid. Just seda põhjust esile tuues kärpis IMF äsja Briti selle aasta majanduskasvu prognoosi 2,2 protsendilt 1,9%-le.

Suurbritannia liidust lahkumise pooldajad väidavad aga, et brittidel on palju võita ELi reeglite koorma alt pääsemisest ja ka liikmemaks jääb alles. Riik saaks sõlmida kaubanduskokkulepped maailma kiireima majanduskasvuga riikidega ning - mis valijate jaoks üks tähtsamaid küsimusi – parema kontrolli sisserände üle.