Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tarnevead saavad alguse laost

18. aprill 2016, 09:30
OÜ Logistika Pluss juhatuse esimehe Toomas Orutari sõnul on tõhusaks vahendiks vigade vältimisel lisaks laohaldustarkvarale paberkandjate osakaalu vähendmaine.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160418/NEWS/160419831/AR/0/OÜ-Logistika-Pluss-juhatuse-esimeesToomas-Orutar.jpg

Tarneahelas tekkida võivate vigade vältimiseks on mitu võimalusi, alates paberivabast asjaajamisest ja lõpetades lao markeerimisega, kirjutab 19. aprilli Äripäev logistika rubriigis.

ASi Coca-Cola HBC Eesti Balti tarneahela teenuste juhi Jevgeni Rudkovski sõnul saab enamik tarneahela vigu alguse laost. “Üks viga võib olla väärt 1000 korralikku tarnet,” märkis ta. Sestap on välja kujunenud terve rida lihtsaid praktikaid, mida tarneahela tööprotsessis vigade vältimiseks rakendatakse. 

Klient ootab iga kord tellimuse ideaalselt täitmist, seetõttu võib iga väiksemgi viga tarneahelas, sõltumata selle põhjustest, jätta talle ebameeldiva tunde ning jääda kauaks meelde.

Tarnekindlus on seetõttu ettevõtte üks olulisemaid võtmenäitajaid, mida igapäevaselt jälgitakse. “Meie tarnekindluse tase on üle 98% ehk suures plaanis saame öelda, et meie tarneahela mudel on optimeeritud, kuna tagab vajaliku tarnekindluse,” märkis Rudkovski.

OÜ Logistika Pluss juhatuse esimehe Toomas Orutari sõnul on neil tavaks arvutada tarnekvaliteeti komplekteeritud ridade põhjal. Ehk kõik kliendi kaebused jagatakse komplekteeritud ridade arvuga. "Kuna meie kliendid on ka suured rahvusvahelised ettevõtted, kelle kvaliteedinõudmised on väga kõrged, siis oleme seadnud endale veel kõrgemad eesmärgid," märkis Orutar. "Hoida tarnekvaliteet üle 99,95%," lisas ta.

Orutari sõnul on seni suudetud seda kvaliteeti ka hoida. "Eelmise aasta keskmine oli lausa 99,97%,” lausus Orutar. 

Ka parimad teevad vigu

Hoolimata tarnekvaliteedi kõrgetest näitajatest esineb vigu ka parimatel. Vead võivad alguse saada juba uue toote süsteemi sisestamisel. Näiteks kui uue toote tootekaardi sisestamisel tehakse andmetes viga, olgu siis koguse või kaaluga, jõuab see suure tõenäosusega ka kliendini.

Orutari sõnul on nende praktikas ette tulnud ka seda, et kaupade laiali veol annab autojuht kaubad üle vales koguses või sootuks vales kohas. “Selle vältimiseks tuleb leida lihtsalt usaldusväärne transpordiettevõte,” märkis Orutar.

Rudkovski sõnul on tüüpilisemad kõrvalekalded tööprotsessis tarneaugud, puudulik laovaru juhtimine ja valel ajal tarnitud kaup. Eriti sagedased on vead enne kõrghooaega, mil tööle võetakse ajutine tööjõud. “Tüüpiline uue laotöötaja või autojuhi eksimus on näiteks kaubaartiklite segamini ajamine,” märkis ta.

Vigade tegemise vastu võitlemisel tasub lähtuda kogukulude seisukohast. See tähendab, et kõigepealt tuleb aru saada vigade iseloomust ning olukorda analüüsida. “Iga viga näitab, et protsess on mingil määral puudulik ning kunagi ei tohi vigade tekkimist siduda konkreetsete töötajatega," märkis Rudkovski. "Kui inimene eksib, siis tähendab see, et ta ei ole piisavalt koolitatud või protsess ei ennetanud vigade tekkimist," lisas Rudkovski.

Rudkovski sõnul on vigade vastu võitlemine süstemaatiline tegevus ning vigade vältimisel puudub universaalne lahendus. "Samas on efektiivsus ja edu alati detailidesse peitunud,” rõhutas Rudkovski. 

Tarkvara väikeettevõtetele jaoks tihti liiga kallis

Laia tootesortimendi korral on Rudkovski sõnul ettevõttel mõistlik investeerida laohaldamise tarkvarasse – see tõstab efektiivsust, parendab laovaru juhtimist ja vähendab vigade arvu.

Samas ei pruugi lahendused sobida väiksematele ettevõtetele, sest investeering tarkvarasse võib olla väga kulukas. Ka suuremate ettevõtete puhul võib sobiva tehnoloogilise lahenduse hankimine olla rahaliselt üle jõu käiv kulukas ettevõtmine.

Sestap peaks esimese asjana hoolitsema, et protsess oleks võimalikult lollikindel juba kauba vastuvõtmisel – kui õige kaup saab lattu õigele kohale, on järgnevates tööettappides vea tekke võimalus väiksem. "Oleme lisaks tehnilistele lahendustele kasutanud ka inimkontrolli," märkis Orutar ja selgitas, et ettevõttes kontrollitakse välja saadetud kaubad veel kord sajaprotsendiliselt üle.

Sõltumata sellest, millises valdkonnas ettevõte tegutseb ja millist tarkvara kasutab, on rida lihtsaid näpunäiteid, mida saab vigade vältimiseks rakendada.  

Üheks tõhusamaks vahendiks on paberkandjate osakaalu vähendamine või nende vältimine sootuks. “Kui kogu protsess on paberivaba ehk töö käib terminalide abil, siis on väga raske vigu teha,” märkis Orutar.

Aitab ka lao ning komplekteerimisala ABC-analüüs, tänu millele saab planeerida toodete paiknemist laos vastavalt analüüsi tulemustele. Selliselt vähendatakse vigade tekkimise riski ning tõstetakse efektiivsust ebavajaliku liikumise vältimisega laos. “Muide, valesti optimeeritud laoprotsessid, sealhulgas komplekteerimisala, ongi logistikavaldkonna kõige levinumaks juhtimisveaks maailmas,” märkis Rudkovski.

Efekti annab ka toodete ja eri alade visualiseerimine laos, sest teadupärast ütleb üks pilt rohkem kui tuhat sõna.

Preemia parendusettepanekute eest

Rudkovski sõnul on aidanud ka regulaarne tootesortimendi tutvustamine töötajatele. "Kõige olulisemaks tulekski pidada töötajate pidevat väljaõpet ja tagasisidet nendelt. Sest kes teaks laotöötajast paremini, mida laos teistmoodi teha tuleks," märkis ta.

Töötajate kaasamiseks on ladudes juurutatud protsess, et iga töötaja saab teha parendusettepanekuid ja kui ettepanek on edukalt juurutatud, saab töötaja tasu. "Aasta jooksul on töötajad teinud üle 200 ettepaneku, mis näitab, et alati on arenguruumi,” sõnas Rudkovski. 

Kaadri voolavus põhjustab komplekteerimisvigu

ASi Standard logistikajuhi Martin Retteli sõnul saab nende praktika põhjal ladudes tehtavad vead jagada kaheks: peamised apsud on komplekteerimisvead, vähemal määral esineb toodete käsitlemisel tekkivaid kahjustusi. Vigade põhjused on Retteli hinnangul erinevad, tulenevalt lao ülesehitusest ja firma tegevusalast.

Retteli sõnul on nende ladudes kaadri voolavus suur ja töötajate kompetentsi tase erinev, mistõttu puudub väljakujunenud kõrgetasemeline tööjõud. "Käsitlemisel tekkivate kahjustuste vähendamiseks oleme muutnud toodete pakendamise põhimõtteid, samuti tegeleme jooksvalt töötajate ja logistikapartnerite juhendamisega,” sõnas Rettel.

Lisaks on viimastel aastatel ettevõtte probleemiks kujunenud ruumipuudus, mis on samas hea müügi ja tootmismahu suurenemise kõrvalnäht. "Lahendusena oleme otsustanud võtta kasutusele uue jaotuslao," märkis Rettel. Uude asukohta kolitakse StandardOffice ehk büroomööbli tootevalik. Praegusesse tehase juures olevasse lattu jääb StandardPro toodete jaotusladu, mis mahutab hotellimööbli ja suuremahulised eriprojektid koos toolide, kardinate, valgustite ja muu sellelaadse projektipõhise kaubaga.

Koos ladude ümberkorraldamisega on ettevõttel plaanis täiendada ka laos kasutusel olevat tarkvara, samuti toodete markeerimist ja adresseerimist, et muuta komplekteerimine lihtsamini hallatavaks ja teha vähem vigu.

 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
14. April 2016, 14:44
Otsi:

Ava täpsem otsing