Riigihankel osalejad jäetakse pimedusse kobama

Artikkel

- Uudised
- Virge Haavasalu
- 21. aprill 2016 kell 4:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigihankel osalejad jäetakse pimedusse kobama
Kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras.Foto: Andras Kralla
Riigikogu laual on seaduse eelnõu, millega tahetakse edaspidi salastada riigihankes osalevad ettevõtted ja pakkumuste maksumused.
Riigikogus menetluses seaduseelnõu kohaselt ei pea hankija enam avalikustama pakkumuste protokolli, kuna seaduse looja hinnangul ei täida sellise protokolli avalikustamine enam eesmärki, vaid soodustab pigem avaliku info kuritarvitamist.
Endine siseminister Ken-Marti Vaher on selle punkti kaotamise suhtes väga kriitiline ja peab hädavajalikuks teha pakkumuste sisu osalejatele nähtavaks kohe pärast esitamise tähtaega.
Praeguse korra järgi peab hankija riigihangete elektroonilises registris avalikustama pakkumuste avamise protokolli, milles on kõik hankes osalevad ettevõtted ja nende pakutud hinnad. Selline nõue pandi kunagi seadusesse, et hankija ning pakkuja ei saaks omavahel hinnas kokku leppida või pakkuja ei saaks lisada või muuta dokumente.
Kuu aega infosulus
Uues eelnõus on see nõue elektrooniliste riigihangete puhul ära kaotatud. Ja see ei meeldi ettevõtjatele, sest jätab neid vähemalt üheks kuuks infosulgu ja raskendab tegevuse planeerimist, kuna nad ei saa teada, mis võib olla potentsiaalne hanke tulemus.
Kõikide pakkujate hinnad avalikustatakse alles siis, kui tuleb eduka pakkuja teade ehk avalikustatakse avaliku pakkumise protokoll. Hankija pole aga kohustatud kedagi edukaks kuulutama enne pakkumistähtaja möödumist, milleks ehituse riigihangetes on reeglina 90 päeva.
„Pakkujate jaoks tähendab see, et oleme umbes kuu aega teadmatuses pakkumishinnast ja turuolukorrast, mida teised pakkusid,“ selgitas Astlanda Ehituse äridivisjoni direktor Tiit Kõnd.
Merko Ehituse õigusdirektor Mihkel Mugur:
Pakkumuste avamise protokolli mitteavaldamine raskendab pakkujatel enda tegevuse planeerimist, sest edukaks tunnistamise otsuseni võib kuluda mitu kuud. Kui praegu saavad pakkujad pakkumuste avamisel teada, kas edukaks tunnistamine on välistatud, saavad nad enda ressursse paremini planeerida – osaleda uutel hangetel, otsida meeskonnale muud tööd vms. Ja kui pakkuja näeb avamisel, et tal on suur tõenäosus ehitusobjekt saada, asub ta lepingu täitmist ette valmistama ja projektimeeskonda koostama. Loodetavasti riigikogu muudab seda sätet ja taastab avamise protokolli avaldamise nõude.
Olulisemateks positiivseteks muudatuseks pean varasemaid hankelepinguid oluliselt või pidevalt rikkuvate pakkujate kõrvaldamise regulatsiooni lihtsustamist. See muudatus on eriti oluline ehituse riigihangete puhul. Samuti on tervitatav bürokraatia vähenemine kvalifitseerimisel, sh hankepassi sisseviimine.
Murelikuks teeb, et kuigi uued riigihangete direktiivid oleks tulnud üle võtta hiljemalt selle aasta 18. aprilliks, läheb sellega veel aega. Samas nõuaksid oluliselt muutuvad regulatsioonid pikemat, vähemalt paarikuulist ettevalmistusaega seaduse väljakuulutamisest jõustumiseni – kahjuks eelnõu tekst seda ette ei näe. See võib kaasa tuua segadust, vaidlusi ja ka seisakuid uute riigihangete korraldamisel.
Praeguse seaduse järgi on see tema sõnul umbes tunni aja küsimus, kui näed e-registris pakkujate hindu, st et avamisprotokoll saadetakse kõikidele pakkujatele. Kui hankija avab pakkumused riigihangete registris, genereeritakse automaatselt avamisprotokoll.
Arusaamatu muudatus
Riigihange peaks Kõndi sõnul olema läbipaistev ja avalik, ning siiani on süsteem ka hästi toiminud. „On arusaamatu, kelle huvides on selline info kinnipidamine,“ küsis ta.
Vähemalt kuuajaline info kinnihoidmine on Kõndi hinnangul ühelt poolt pakkumust koostanud meeskonnale emotsionaalselt raske, sest inimesed on hulga tööd teinud ega tea tulemust, ja pealegi on riigihange ainuke koht, kust saab võrrelda oma pakkumise hinnataset teiste pakkujatega. Erahangetes seda enamasti ei saagi teada.
Ka strateegiliselt on Kõndi sõnul kasulik teada, kus sa oma pakkumise hindadega teiste suhtes asud. „Kui homme on vaja uus pakkumine teha, saab oma tegevust korrigeerida,“ tõi ta näite.
Seaduseloomes ettevõtjate seisukohti esindanud kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras märkis, et uue eelnõu kohaselt ei peagi hankija avaldama pakkumuste sisu sellist osa, mille pakkuja on määratlenud kui ärisaladuse. „See tähendab, et hankijal pole kohustust pakkumuste maksumust avaldada, kui pakkuja peab seda ärisaladuseks,“ lausus Udras.
Miks on hind ärisaladus?
Sellist otsust on tema sõnul põhjendatud ärisaladuse kaitse vajaduse ja sellega, et pakkumuste avaldamine on võrreldes teiste ELi riikidega erandlik. Samas on Udrase sõnul väide pakkumuste avaldamise erandlikkuse kohta küsitav, kuna näiteks Soomes ja Rootsis on pakkumuste avalikustamist puudutav regulatsioon märksa enam läbipaistvust soosiv.
„Oleme juba oma varasemates ettepanekutes väljendanud vastuseisu pakkumusi puudutava teabe salajas hoidmisele ning leiame, et selline regulatsioon kahjustab läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtete realiseerumist,“ toonitas Udras.
Ehitusettevõtte Nordlin Ehitus juhatuse esimees Ülo Older ei saa aru, mis ärisaladus see on, kui pakkumiste hindu ei avaldata. „Kui me käime toidupoes ja vaatame, palju maksab piim, siis see ei ole ju saladus,“ tõi ta võrdluse. „Kust otsast on hind ärisaladus? Kui see pole siiani probleem olnud ja on kakskümmend aastat toiminud, siis miks see peaks järsku olema mingi jube saladus?“
Tema sõnul on konkurente, kes on isegi hanke kvalifitseerimisdokumendid, mis ei ole avalikud, läbi vaidlustuskomisjoni välja nõudnud. Ja ka komisjon ise on olnud seisukohal, et see ei ole mingi eriline saladus. See on Olderi sõnul otsitud põhjus.
Riigikokku jõudnud palju muudatusi läbinud riigihangete seaduse eelnõu kütab kirgi ja tekitab vastakaid arvamusi mitte ainult hangetes osalevate ettevõtjate, vaid ka juhtivpoliitikute seas.
Kui nädala algul rääkis majanduskomisjoni liige Maris Lauri riigikogus eelnõud tutvustades muu hulgas ka hankemenetluse läbipaistvuse suurenemisest, siis endine siseminister Ken-Marti Vaher räägib otsesõnu korruptsiooniohust.
Eelnõu peaks tulema riigikogu 11. mai istungil esimesele lugemisele.
2015. aastal korraldati 10 652 riigihanget ja kogumaksumus oli 1,5 miljardit eurot, mis moodustas veidi üle viiendiku kogu riigieelarvest.
"Senine regulatsioon kaotas aktuaalsuse"
Üks seaduse eelnõu väljatöötajaid, rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunik Evelin Karindi-Kask kommenteeris lähemalt, millest ajendatuna muudatused tehti.
„Kuna riigihangete register ei võimalda pakkumusi avada enne, kui pakkumuste avamise tähtpäev on kätte jõudnud ning hankijal ei ole ka mingit manipuleerimisvõimalust dokumente lisades või nende sisu muutes, on pakkumuste avamise protokolli ja pakkumuste maksumuste avaldamise regulatsioon kaotanud oma aktuaalsuse,“ sõnas ta.
Mitte-elektrooniliste pakkumuste vastuvõtmisel tuleb hankijal tema sõnul jätkuvalt koostada pakkumuste avamise protokoll ja see registrile esitada, ent avalikustatakse üksnes pakkumused esitanud pakkujate nimed ja registrikoodid. Paberhangete osakaal on väga väike, näiteks tänavu esimeses kvartalis oli selliseid vaid 8% kogumahust. Eelnõu kohaselt peaksid kahe aasta pärast kõik riigihanked toimuma elektrooniliselt.
Karindi-Kask märkis, et pakkumuste maksumused riigihankes osalevatele pakkujatele avaldatakse eelnõu kohaselt hanke hilisemas faasis. Maksumused avaldatakse siis, kui hankija on pakkumused sisuliselt läbi vaadanud ja leidnud eduka pakkuja.
„Selline regulatsioon aitab ära hoida negatiivse praktika, mille puhul esitab pakkuja tühja või ebakorrektse pakkumuse eesmärgiga teada saada konkurentide pakkumuste sisu, ilma tegeliku huvita hankelepingu vastu,“ põhjendas Karindi-Kask.
Riigihanke kõik pakkumused tuleb avaldada pakkumuste avamise hetkel
Riigikogu liige Ken-Marti Vaher põhjendab seda järgmiselt:
1. Tõkestame võimalikke kuritarvitusi, sest pakkumuste salastamine annab hoovad ainult hankijale ja soodustab korruptiivset (näiteks ühte pakkujat eelistavat vms) käitumist.
2. Anname teistele pakkujatele sisulise järelevalve riigihanke üle, sest hankijast teravam silm ja suurem kompetents konkreetses valdkonnas on ikkagi teistel pakkujatel ehk konkurentidel. Konkurentidel on märksa suuremad teadmised ka sellest, kas pakkumused konkreetse hinna eest ja tingimustel on realistlikud ja teostatavad või on tegemist näiteks alapakkumisega.
3. Ennetame juba eos võimalikku õigusvastast käitumist, sest pakkujatel ja ka hankijal on teada, et pakkumustes kirjas olev ei jää varjule. Sellega hoiame ära juhtumeid, mil tahtlikke või tahtmatuid vigu avastatakse alles pärast hankelepingu sõlmimist, mil suurt midagi enam teha ei saa või ei taheta.
Tema sõnul on ette tulnud ka juhtumeid, kus läbipaistvust on kurjasti kasutatud. Hankija on tunnistanud hankemenetluse kehtetuks, kui pakkumuste maksumused ei ole talle meelepärased, ja sundinud järgnevas identses hankemenetluses pakkujaid tegema alapakkumusi.

Riigihangete seaduse eelnõu
Võetakse üle kolm Euroopa Liidu direktiivi, mis peaksid muutma paindlikumaks riigihangete korralduse ning vähendama hankijate ja pakkujate aja- ja rahakulu.
Eelnõuga luuakse alused üleminekuks paberivabale e-riigihangete korraldamisele. Kohustus tekib üle minna e-riigihangetele täielikult 18. oktoobriks 2018. Üleminekuajal saavad hankijad kohaneda uute normidega ning teha sujuvaks üleminekuks vajalikke infotehnoloogilisi arendustöid. Kohustus korraldada e-hankeid 70% ulatuses registris alustatud hangetest on aastast 2017 ja 100% aastast 2018.
Lisandub uus hankemenetluse liik – innovatsioonipartnerlus, mida saab kasutada turul puuduva innovaatilise toote, teenuse või ehitustöö arendamiseks ja soetamiseks.
Muudetakse riigihanke piirmäärasid, lihtsustatakse väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele riigihangetele juurdepääsu ning oluliselt paindlikumaks muutuvad hankelepingu muutmise võimalused.
Väikesemahulised (10% asjade ja teenuste või 15% ehituse hankelepingu algsest maksumusest) muudatused hankelepingus on tulevikus lubatud täiendava põhjendamiskohustuseta. Ajakohastatakse väärtuspõhise hankimise regulatsiooni ning vähendatakse hankijate aruandluskohustust.
Pakkumusi hinnatakse ka edaspidi eelkõige hinna ja kvaliteedi alusel, kuid võimaldades kehtiva seadusega võrreldes paremini arvestada keskkonnahoidlikke, sotsiaalseid ja innovaatilisi aspekte.
Eelnõu väljatöötamisele kaasati üle 50 erialaliidu, huvigrupi ja ettevõtlusorganisatsiooni. Lisaks esitati eelnõu kooskõlastamisel veel üle 800 märkuse, sh valitsusvälistelt organisatsioonidelt 194 märkust ja valitsusasutustelt üle 600 märkuse.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum