Venemaa lööb nisusõjas USAd

Kansases on ilmad soojemad ning Paul Penneri külvatud talinisu üles tulnud. Penner kasvatab nisu umbes 120 hektaril. Tema sõnul sõltuvad kasumid globaalsetest turgudest. Ligi 40 protsenti USA teraviljadest eksporditakse välisturgudele, selgub USA põllumajandusministeeriumi andmetest.

Eksport on USA farmerite jaoks väga tähtis, aga USA teraviljade tähtsus maailma jaoks on hoopis vähenenud. Tugevam dollar vähendab ameeriklaste nisu konkurentsivõimet ja USA võib nisuekspordilt langeda Venemaa ja Kanada järel kolmandaks. 2014. aastal oli USA maailma suurim nisueksportija. Nisu külvipind on USAs langenud stabiilselt juba mitu kümnendit järjest.

Farmerite jaoks muudab see nii mõndagi. Näiteks Penner, kes on USA Nisukasvatajate Liidu endine president, külvab sel aastal maisi sama palju kui nisu. „Inimesed hääletavad oma rahakotiga,“ ütles Penner. Veel 1970ndatel kasvas tema maa peal 90 protsendi ulatuses nisu. „Meie toodang on jätkuvalt kõrge kvaliteediga, aga maisi ja sojaubade puhul on tehnoloogia tunduvalt paranenud. Raha teenimise poolest on nisu järjest ebaatraktiivsem valik.“

Prognoositakse, et USA teraviljaeksport kahaneb sel hooajal (lõpeb 31. mai) 9,3 protsendi võrra 21,1 miljoni tonnini. See on madalaim näitaja alates 1972. aastast. Farmerid ei taha nisu külvata, sest kodused varud on viie aasta kõrgeimal tasemel. Talinisu külvipind on viimase saja aasta jooksul nii madal olnud vaid korra, selgub põllumajandusministeeriumi andmetest.

Ukraina ja Venemaa Musta mere regioon on nisu kasvatamiseks aga väga soodne. Tsaari-Venemaa oli maailma suurim nisutootja. 1972. aastaks langes Nõukogude Liidus selle teravilja tootmine aga väga madalale, sest kommunistlik valitsus ei suutnud majandust juhtida. Selle tõttu oldi sunnitud nisu ostma hoopis USA käest.

Tänaseks on Venemaast saanud uuesti maailma suurim nisutootja. Ukraina hoiab praegu viiendat kohta. Need kaks riiki on alla neelanud Lähis-Ida turud, mis olid kunagi ameeriklaste nisuekspordi tähtsamateks sihtriikideks.

Kanada ilm on aga soojemaks muutunud ja see tähendab, et kasvuhooaeg on pikem ning saagid suuremad. Argentina, Austraalia, Prantsusmaa, Saksamaa, Kasahstan ning Ida-Euroopa riigid suurendavad samuti oma eksporti.

Tulemuseks on see, et USA kaotab maailmaturul juhtpositsiooni, ütles US Wheat Associatesi president Alan Tracy. „Me ei ole enam igal aastal esikohal,“ ütles ta. „Hea uudis on see, et globaalne nisuturg on paisunud. See aitab jätkuvalt meie farmeritel oma toodangut heas koguses ka välismaale müüa.“

Nisu pole farmerite jaoks enam nii atraktiivne, sest tooraine on kõrvale jäänud biotehnoloogia ja biokütuste revolutsioonist, kus põhirolli on mänginud eelkõige sojaoad ja mais. Viimati oli nisu külvipind maisi omast suurem 1990. aastal. Alates tollest aastast on nisu külvipind vähenenud 36 protsenti, aga maisi oma on kasvanud 26 protsenti.

Peaaegu kogu mais ja soja on USAs geneetiliselt muundatud (GM), mis on suurendanud saagikust (tonnid hektari kohta) ja kasumeid. GM teraviljad vajavad vähem vett ning neid saab külvata ka kuivematesse piirkondadesse.

Ka nisu saab geneetiliselt muundada, aga tarbijad ei taha süüa pagaritooteid, mis baseeruvad geneetiliselt muundatud organismidel (GMO). „Nisutööstus ei ole kunagi GMOsid tahtnud, sest nad kardavad tarbija reaktsiooni,“ ütles Kansase Ülikooli põllumajandusele spetsialiseerunud ökonomist Allen Featherstone. „See on farmerid meelitanud teiste põllukultuuride juurde.“

Nisu kasvab ikka edasi regioonides, mis on soja ning maisi jaoks liiga külmad või kuivad. Ja USA on ka edaspidi üks tähtsamaid nisueksportijaid. See aga ei tähenda, et nisutööstus peaks samamoodi jätkama. „Millalgi jõuame punkti, kust me enam taastuda ei suuda. Me ei ole sinna veel jõudnud, aga konkurents suureneb.“