Läti alustas sõda rahapesuga

25. aprill 2016, 17:30
Läti alustas tugevat võitlust musta rahaga.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160425/NEWS/160429807/AR/0/Läti-.jpg

Läti valitsus alustas rahapesu vastu jõulist sõda, mis mõjutab vahetult panku ja kliente. Ühelt pangalt võeti ära litsents ning mitu on saanud suure trahvi.

Formaalselt on Lätis Venemaa, Ukraina, Moldova ja teiste endiste Nõukogude Liidu riikide rahapesuga võideldud aastakümneid. Sellele vaatamata on Läti saanud maine, et see on üks parimaid ja tõhusamaid kohti Lääne-Euroopas, kus raha pesta, vahendas BBC Vene toimetus.

„Lätis võib avada arve ja teha rida pangatehinguid, mis pole lubatud peaaegu kusagil mujal Euroopas,“ ütles finantsist Girts Rungainis BBC-le. „Mitte kuskil mujal ei saa Vene ärimees kasutada oma arvet kiire ja odava pesuvahendina lõpuni teadmata päritolu rahale.“ Rungainise sõnul juhtub seda ka teistes riikides, kuid Lätis on see süsteemne probleem. „Peaaegu pool pangandussektorist elab selle arvel, mida pole võimalik nimetada muuks kui rahapesuks,“ rääkis Rungainis.

Hoiustajaid SRÜ riikidest meelitab mitu põhjust: Euroopa Liit ehk õigusruum, mis on asukohariigi järelevalveorganite silma alt ära, siin räägitakse vene keelt ning usaldatakse kliente endistest nõukogude liidust. Võimalik, et vahest on usaldus isegi liiga suur..

Finantsist Inesis Feiferis märkis, et muidugi tuleb osa raha puhtust kontrollida, kuid seda ei tehta alati põhjalikult. "Esiteks, see pole nii lihtne. Teiseks, kui väga palju kontrollida, võib kaotada kliendi,“ ütles ta.

Magus idaraha

Läti pangad on idast pärit klientide suhtes lojaalsed, sest nad on kindlustanud kahe aastakümne jooksul töö tervele valdkonnale ning teinud Lätist regionaalse finantskeskuse. Kohalikel poliitikutel ei jäänud kuni viimase ajani üle muud, kui anda järgi pankade lobitööle ja sulgeda silmad ilmselgelt kahtlaste tehingute ees.

Rahvusvaheliste organisatsioonide ning Läti õiguskaitseorganite meelest on suurimad riskid pankadest, mis töötavad peamiselt mitteresidentide rahadega. Kohaliku finantsinspektsiooni andmetel on neid 13 kokku 19st Lätis tegutsevast pangast, kusjuures kaks neist – Rietumu banka ja ABLV Bank kuuluvad riigi kolme suurema sekka.

Pangad ise mitteresidentide rahas probleemi ei näe. „Peame oma kliente usaldusväärseteks. Meie praktika on selline, et kui klient ei vasta nõuetele (compliance) või ei jaga meiega piisavalt infot, jätame selle kliendiga hüvasti. Oletame, et selliselt käituvad ka teised Läti pangad,“ ütles Rietumu banka president Aleksandr Pankov. „Võitlus rahapesuga on iseenesest väga vajalik ja kogu aeg aktuaalne. Nii meie kui ka teised pangad peame pidevalt pingutama, et kontrolli tugevdada. Me hoiame seda teemat oma tähelepanu keskpunktis.“

Ka ABLV Bank ei ole suuri probleeme märganud. „Selliste ebausaldusväärsete hoiustajate arv ei ole suurem kui Austria, Luksemburgi või Šveitsi pankades. Sisuliselt räägime üksikjuhtumitest, tuhandik osakaalust protsentides. Aastast aastasse panustame palju raha riskijuhtimisse ja monitooringusse. Meil on automaatsed süsteemid, mis aitavad neid ülesandeid täita. Samuti tõstame järjekindlalt oma töötajate taset. Oleme täinud ja täidame ilma meedetuletuseta kõiki reegleid ja nõudmisi,“ ütles panga esindaja Ilmars Jargans.

Välisluubi all

Samas teevad Läti finantssektori mastaap ja läbipaistmatus tagasihoidliku majanduse taustal rahvusvahelised eksperdid rahutuks. „Pangad, mis töötavad mitteresidentidega, loovad suure ohu, et raha, mis on saadud korruptiivsel teel Läti piiridest väljaspool, pestaks riigi sees puhtaks. Suur osa hoiuseid tuleb riikidest, kus on kõrge korruptsioonitase. Seega võib raha, mis on paigutatud mitteresidendi kontole, osutuda korruptsiooni tööriistaks,“ seisab OECD raportis.

Sealsamas märgitakse, et sektor annab 1,5 protsendi Läti majanduse sisetoodangust. Mitteresidentide hoiused moodustavad 53 protsenti Läti pankadesse paigutatud rahast ehk 12,4 miljardit eurot, kusjuures see number kasvab iga aastaga vaatamata sanktsioonidele ja Venemaa raskele olukorrale. Võrdluseks – Eestisse on mitteresidendid paigutanud kõigest miljard eurot. 80 protsenti sellest rahast tuleb SRÜst ehk kõrge riskiga piirkonnast.

Läti seimi riigikaitse, siseasjade ja korruptsiooni ennetamise komisjoni esimees Ainars Latkovskis ütles, et kahtlase idaraha kasvav maht paneb aina rohkem muretsema Läti partnereid USAs, sest tehingud selles sektoris toimuvad valdavalt dollarites. „Lätit läbivate tehingute maht on 1 protsent kogu maailma dollarikäibest. See tähendab, et Läti on regionaalne finantskeskus. Loomulikult ameeriklased muretsevad: kui näiteks see raha läheb terrorismi toetuseks, siis tuleb selliseid ülekandeid märgata. Meil on juba kuus kaasust, milles käib jutt kahtlusest, et rahastati terrorismi. Vaadates, millist raha siin pestakse ning mis juhtumid on teada Moldova, Venemaa ja Ukraina kohta, siis loomulikult teeb see neid ärevaks,“ rääkis Latkovskis.

Läti ei saa USA nõudmisi eirata, sest talle on vajalik dollarite korrespondentarve, mida on praegu jäänud alles vaid üks – Deutsche Bankis. Tõsi, need nõudmised kehtivad juba aastaid, kuid seni on Läti suutnud teha näo, et vastab neile, säilitades mitteresidentide hoiuste mahu samal tasemel. Nüüd on aga vaja täita lisaks USA pankade nõuetele ka OECD nõudeid, kuhu Läti tahab lähiajal astuda. Selle eesmärgi nimel teevad tööd ja järeleandmisi nii ametnikud, poliitikud kui ka pangad. Kuigi 2014. aastal tehti mitu seaduseparandust, oli juba 2015. aasta OECD raportis selge, et neid ei rakendada piisavalt ning võitlus korruptsiooniga on lihtsalt formaalne.

Järsud muutused

Raporti ajel tehti järsud muutused. Vahetati välja finants- ja kapitaliturgude komisjoni juht. „Varem jälgis see organisatsioon, et ei korduks Parex banka juhtum (pankrot), et pankade kapitaliga oleks kõik korras. Nad ei jälginud rahapesu nii teravalt, kui oleks pidanud. Nüüd pöörab komisjon tähelepanu just mitteresidentide rahale,“ ütles Läti endine peaminister ja parlamendisaadik Laimdota Straujuma. „Muidugi on neil raske, kes ei suuda selgitada, kust on kapital võetud. Mõnel pangal väheneb käive. Me teame, komisjon teab, et sellistes pankades võivad tulla probleemid, kuid arvan, et panganduskriisi ei tule.“

Girts Rungainis jätkas, et pankadele, mis töötavad mitteresidentidega, avaldatakse suurt survet ja esile on kerkinud mitu skandaali. Näiteks sai üks nn Moldova-afääris mainitud pank PivatBank trahvi üle kahe miljoni euro ja pidi panga juhatuse täies ulatuses välja vahetama. Seejärel jäi pärast korduvaid ettekirjutusi ja hoiatusi litsentsist ilma Trasta Komercbanka. Veel üks pank, Baltic International Bank, sai 1,1 miljonit eurot trahvi. Kõik need pangad töötavad mitteresidentidega ja rikkusid rahapesu tõkestamise reegleid. Lisaks finants- ja kapitaliturgude komisjonile teevad Läti pankades revisjoni ka USA spetsialistid.

Mitteresidentidega töötavad Läti pangad väidavad kui ühest suust, et on oma reegleid ja kontrolli karmistanud, aga Girts Rungainis ennustas, et karistatud pankade arv aina kasvab, sest räpase raha osakaal Läti finantssüsteemis on tunduvalt suurem, kui osatakse arvata. „Inimesed, kes teavad olukorda, ütlevad, et vähemalt pool sellest ärist tuleb sulgeda. Kahtlustan, et just aktiivsed ja suure arved, mis maksavad kopsakat komisjonitasu, ongi need, mis tuleb sulgeda. See võib olla kuni 75%. Seega kaob samas suurusjärgus ka pankade kasum. Ma ei näe teisi teenuseid, mida nad võiks pakkuda. Minu hinnangul peaks 14 pangast pooled kaduma,“ ütles Rungainis.

See omakorda võib valusalt lüüa turu tervet poolt, arvas seimi saadik ja endine riigikontrolör Inguna Sudraba. „Tehingutes ei tohi olla midagi ebaseaduslikku, kuid ei saa täita kõiki tingimusi, kui pole arusaamist, kuidas peaks sellele lähenema finantssektor tervikuna, et mitte vähendada oma osakaalu majanduses,“ rääkis Sudraba. Tema sõnul on arvete avamise keerulisemaks tegemine juba suunanud kliente mujale – Küprosele, Maltale ja Tšehhi.

Läti püüdlused pole jäänud märkamata. Hiljuti teatas Läti justiitsministeerium, et OECD korruptsioonivastane töögrupp andis Lätile positiivse hinnangu organisatsiooniga liitumiseks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. April 2016, 16:58
Otsi:

Ava täpsem otsing