Eesti Panga hoiatustuluke: madalad intressid pole igavesed

27. aprill 2016, 12:53
Eesti Panga president Ardo Hansson ütles, et ettevõtete kasumite langus seab ohtu nende laenukohustuste teenindamise.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160427/NEWS/160429732/AR/0/AR-160429732.jpg

Eesti Panga värske analüüs tõi välja finantsstabiilsuse kolm ohumärki, millel peaks silma peal hoidma.

Eesti Panga asepresidendi Madis Mülleri sõnul tekitab enim muret Eesti ettevõtete kasumite langus. 2015. aasta neljandas kvartalis oli kõikide ettevõtete teenitud kasum ligikaudu 15% väiksem kui aasta varem samal ajal. Maksehäiretega ettevõtteid on Mülleri sõnul siiski veel vähe. „Ettevõtted pole otseselt raskustes, kuid kasumite langus on kindlasti üks ohumärk,“ ütles ta.

Müller lisas, et keskmiselt suurem kasumi langus tuli põlevkivi ja energeetika ettevõtetel, kellel on ka laenukoormus suur. „Seni on suudetud laenukohustusi täita, kuid edaspidi peab kindlasti neile tähelepanu pöörama,“ ütles ta.

Eesti Panga president Ardo Hansson lisas, et ettevõtete kasumite langus seab ohtu nende laenukohustuste teenindamise. Kasumid on langenud hindade languse, müügimahtude prognoositust aeglasema kasvu ja kõrge palgakasvu tõttu. Samad trendid Hanssoni sõnul ka jätkuvad. „Seega varem või hiljem on kellelgi halvad laenud, mida enam ei suudeta teenindada,“ ütles Hansson. Ta lisas, et õnneks aitavad praegu laenukohustustega toime tulla varem kogutud kasumid ja madalad intressid.

Rootsi mõjuvõimu all                          

Hansson märkis, et peale ettevõtete kasumi languse kimbutavad Eestit veel kaks riski. Üks neist on Rootsi kinnisvarahinnad, mis on kasvavad Euroopas kõige kiiremini ega näita pidurdumist. Praegu on Rootsis laenutingimused odavad ja rahva kindlustunne tarbimiseks suur, mis annab ka Eestile paremad võimalused Rootsi eksportida ja sealsest olukorrast kasu saada. Paraku ei saa selline olukord igavesti kesta. „Seega kui rootslased muutuvad pessimistlikumaks, siis kannatame ka meie,“ ütles Hansson.

Peale kinnisvarahindade sõltub ka Eesti pangandussektor palju Rootsist. Eesti pangad rahastavad end peamiselt küll kohalikest hoiustest, ent sõltuvad sellegipoolest emapankadest. „Kui emapanga tingimused muutuvad, siis varem või hiljem hakatakse ka meid pigistama,“ ütles ta. „Oleme küll vähem haavatavad kui enne kriisi, kuid peame olukorral silma peal hoidma,“ lisas Hansson.

Hanssoni sõnul on riskiks ka Eesti kinnisvarahinnad. Näiteks on Rootsi pangad avaldanud majandustulemusi, mis pole Mülleri sõnul suurepärased. Viimase poole aastaga on hinnad küll stabiliseerunud ja risk vähenenud, ent on tekkinud soodne pind laenukasvu kiirendamiseks, sest intressid on madalad ja palgad kasvavad. „Risk ettepoole vaadates on ikka olemas. Pangad ja laenuvõtjad peaksid arvestama, et madalad intressid pole igavesed ja millalgi hakkavad nad kasvama,“ ütles Hansson.

Laenuturg aktiivsem

Laenuturu aktiivsus kasvas märtsi kuu andmetel selle aasta esimeses kvartalis üle kuue protsendi, mis on rohkem kui tavaliselt. Mülleri sõnul moodustab suurema osa laenukäibest ettevõtted. „Samas pole me näinud, et ettevõtted varasemast rohkem investeeriksid,“ lisas ta. Laenuturg kasvab stabiilselt, kuid mingit buumimärki Eesti Pank Mülleri sõnul veel ei näe.

Mülleri sõnul on Eesti elanike seis palju rõõmsam kui ettevõtetel – sissetulekud jätkuvalt kasvavad, palgakasv on üle kuue protsendi, töötus on langenud ja inimeste säästud ja hoiused suurenenud. Seetõttu pole neil ka laenude teenindamisega probleeme. Aasta alguses oli märgata tarbijahinnaindeksis kindlustunde nõrgenemist, kuid see võis Mülleri sõnul tuleneda aasta alguse kehvade finantsuudiste tõttu.

Pangad on ettevaatlikumad

Pankade kasumlikkus on Mülleri sõnul hoolimata mõningatest langustest siiski kõrge. Vähenenud on pankade netointressitulu, kuid seevastu on suudetud tegevusi efektiivsemaks muuta ja kulusid vähendada.

Müller rääkis, et Euroopa pangad on viimasel ajal rõhku pannud probleemsete laenudega tegelemisele. Samuti püütakse kohaneda muutunud finantskeskkonnaga ja püütakse tugevdada kapitali. „Eestis näeme, et pangad on tähelepanelikumad ja kulusid hoitakse kokku,“ ütles ta.

Kuna Eestis on välismaiste pankade osakaal suur, sõltuvad siinsed pangad palju ka grupiotsustest, mitte vaid Eesti olukorrast, lisas Müller. Näiteks on Rootsi pangad avaldanud majandustulemusi, mis pole Mülleri sõnul suurepärased olnud.

Ta rääkis, et Eesti Pank teeb aegajalt ka nii nimetatud pankade stressitesti, kus analüüsivad, kuidas tuleksid nad toime, kui finantsolukorrad kehvemaks muutuvad. Mustim stsenaarium, mida Eesti Pank analüüsis, oli Eesti SKP 20% langus. Mülleri sõnul on pangad praegu paremas seisus kui viimase kriisi ajal ja tuleksid sellise olukorraga ilma välisabita toime.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    27. April 2016, 13:19
    Otsi:

    Ava täpsem otsing