Odav Hiina praak ei kõlba turvaukseks

03. mai 2016, 07:45
Kvaliteetse lukuta pole uks hoolimata selle kvaliteedist turvaline.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160503/USEFUL/160509998/AR/0/Uks.jpg

Ust valides tasub silmad lahti hoida, et mitte sattuda odava Hiinas toodetud praakkauba otsa.

Odavate praakuste puhul pole probleemiks ainult ebaturvalisus, lisaks ei kompenseeri kindlustusseltsid nõuetele mittevastava ukse ja luku korral varaste poolt tekitatud kahjusid, kirjutab 4. mai Äripäev ehituse rubriigis.

OÜ Kvaliteetuks tegevjuhi Kadi Normeti sõnul pole turvauksed tänapäeval vajalikud mitte ainult turvatunde loomiseks, vaid ka kindlustusseltside kehtestatud reeglite tõttu. "Paljud inimesed pole sellest teadlikud, aga kui eraisik on soetanud endale laenuga eluaseme ja selle uks ning lukk pole turvanõuetele vastavad, siis juhul kui peaks toimuma vargus, ei pruugi kindlustus kahju kliendile hüvitada," rääkis Normet, nentides, et kliendid seda sageli ei tea.

Ust valides tasub silmad lahti hoida turul pakutava praakkauba suhtes. Suurimaks probleemiks on Normeti sõnul Hiinas toodetud uksed, mille hind koos paigaldusega jääb alla 200 euro.

"Seda toodet on võimalik avada isegi konserviavajaga," märkis Normet. "Kahjuks enamik kliente seda ei tea ja ostavad endale just sellised uksed, millega kaasneb väga palju probleeme,” lisas ta.

Ühistuhaldur Arvo Igalaane sõnul on sobivate usteni jõutud katse-eksituse meetodil. Kõige kvaliteetsemaid trepikoja- ja korteriuksi on Igilaane hinnangul pakkunud OÜ Saku Metall. "Samas tuleb tõdeda, et paari firmaga oleme ka alt läinud. Näiteks sai ühele majale välisuks tellitud OÜst Bronisteel Balti, ent selle kvaliteet jättis soovida. Selgus, et metall oli liiga õhuke ja lühikese ajaga olid välisuksed kõverad ning ei sulgunud,” rääkis Igalaan. 

Ühishankeid teevad vähesed ühistud

OÜ Saku Metall müügijuhi Aivo Hiie sõnul sobivad trepikodadesse kõige paremini tavalised välismetalluksed - nende puhul on ainus nõue, et uksed vastaksid evakuatsiooninormidele.

Hiie sõnul pole tulekindlus ega muud ohutuskriteeriumid seejuures eriti olulised. "Võime omalt poolt lisada ka turvapaketi, mis tähendab, et uks on tugevamast plekist, kuid seda võimalust kasutavad kliendid haruharva," selgitas Hiie. Ta lisas, et suurematel uksefirmadel on olemas ka sertifikaadid, mis tõestavad toodete kvaliteeti.

Eraldi Rootsi laboris katsetatud turvauksed on kõrge kvaliteediga, ent maksavad oluliselt rohkem kui mitte nii turvalised tavalised metalluksed. Valik sõltub ühistu rahalisest seisust ja korteriomanike huvist. "Paremal järjel olevad ühistud saavad teha ühishanke, makstes tellimuse remondifondist või arveldades rahaküsimused omanikega eraldi. Mõistagi kehtib ühistellijatele meie poolt ka soodushind,” märkis Hiie.

Ukse materjalideks on nii metall, puit, teras kui ka alumiiniumprofiil. Kvaliteetse korterile sobiva turvaukse tunnuseks on Normeti sõnul turvatapid, mis takistavad ukselehe eest tõstmist ka siis, kui uksehinged või lukustus lõhutakse. "Uste väliskülg on valmistatud 1,5 millimeetri paksusest ja sisekülg ühe millimeetri paksusest elektrotsingitud lehtterasest, mis on omavahel ühendatud keevisõmblustega. See annab uksele turvalisema ja tugevama ukselehe. Ukseleng on valmistatud 1,5millimeetrisest lehtterasest ja lengi nurgad on ühendatud keevisõmblustega," kirjeldas Normet. 

Lukk tagab ukse turvalisuse

Kvaliteetse lukuta pole ükski uks turvaline. Lukkudest on populaarsemad Assa ja Abloy, mille võtmeid on keeruline koopeerida, kuid tooteid on võimalik soetada taskukohase hinnaga. Igalaane sõnul on trepikodade ja välisuste puhul trendiks saanud fonolukud. "Toodetakse ka n-ö videolukke, mille vahendusel on võimalik korterist vaadata, kes parasjagu ukse taga on. Kuid seda lahendust ei ole minu praktikas ükski ühistu tellinud,” lisas Igalaan.

Saku Metall on lukkudele lisakvaliteedi pakkumiseks oma ustele lisanud ka uksepilu katva kolmemillimeetrise plaadist kaitseriba, mis ei lase soovimatutel külalistel raudkangiga ukse lehe ja lengi vahel vandaalitseda. 

Turvalisuse seisukohast pakuvad maksimaalset tulemust Hiie sõnul elektrilukud, mille tellijal tuleb aga arvestada nende kõrgema maksumusega. "Hinnad võivad ulatuda isegi 600-700 euroni,” märkis Hiie.

Normeti sõnul on lukku valides oluline silmas pidada, et seda aktsepteeriksid ka kindlustusettevõtted. "Kui korter on ostetud liisinguga ja peaks juhtuma, et murtakse sisse, siis kindlustused hüvitavad kulud vaid neile klientidele, kelle lukkude turvanõuded on vastavuses sätestatud normidega,” selgitas Normet.

Hoiduda tasuks suurtest massiivsetest lukkudest. Näiteks kolme punktiga lukust, millel lähevad ukselehest lengi suured metallpulgad. "Tegu on väga ebaturvalise lukuga, sest lukustuse koha peal on tühi metall, mida on võimalik väga kergesti purustada," lausus Normet.

Uksetootjate ja lukufirmade koostöö on tihe. "Kuna uste tootjad teevad luku sobituse konkreetsele uksele, siis alati enne ukse tellimist räägime kliendiga läbi ja otsustame, millise lukustuse klient paigalduseks valib. Eurolukud ja Assa ning Abloy lukud on erinevate mõõtudega. Pealegi ei ole igale uksele võimalik erinevaid lukke paigaldada, kui uks on juba eelnevalt toodetud,” selgitas Normet.  

Pelgalt turvauksest ei piisa

OÜ AC Ehitus juhatuse liikme Mart Rosina sõnul on tavalise, ühe sissepääsuga korteri puhul turvauks koos korraliku lukuga ühekordse väljaminekuna õigel kohal. "Läbimõeldud koduvalvesüsteem võib korteri või äriruumide turvalisust küll täiendada, kuid turvauste asendamine valvesüsteemidega ei ole kindlasti mõistlik," märkis ta.

Rosina sõnul tasuks turvauksele lisada näiteks põrutusandur, mis annab koduvalve keskusele häire juba enne, kui lukk lahti suudetakse muukida. Esimese korruse puhul tasuks põrutusandurit kaaluda ka akendel. "Plastikakende avamine on kiire ja vaikne, kuid põrutusandur annab häiresignaali edasi ka sellise tegevuse peale. Oleme alati klientidele selgitanud, et on oluline vahe, kas häire hakkab tööle, kui kurikael alles akna taga muugib, või siis, kui on juba akna lahti saanud ja tuppa hüpanud. Enamik kliente eelistab õigustatult põrutusandurit liikumisandurile," rääkis Rosin.

Kortermajade puhul võiks tema sõnul trepikodadesse lisada ka automaatse valgustuse ja sissepääsu juurde korraliku kaamera. "Oluline on seejuures, et kaamera salvestaks inimese pea kõrguselt," rõhutas Rosin. Lisades, et sageli on kaamera paigutatud kõrgele lae alla, mistõttu tüüpilisest nokamütsi ja kapuutsiga vargast ei saa sellisel juhul tuvastatavat pilti. "Korterite puhul on praeguseks olemas täiesti kvaliteetset pilti edastavad "uksesilma kaamerad", mis teevad vargast peaaegu passipildiks sobiva foto või video," lisas Rosin. 

Andurid abiks

Rosina sõnul on korteriühistud põhiliselt tellinud videovalvekomplekte, samuti keldrite ja muude ühisruumide valvestamist erinevate anduritega. Ühiselt on soetatud suitsuandureid trepikodadesse, palju on huvi tuntud gaasiseadmete andurite vastu, sest nähtamatu ja lõhnatu gaasi leke võib mürgitada mitte ainult ühe korteri elanikud, vaid levida ka kõrvalolevatesse. Pakutakse ka köökidesse mõeldud andureid, mis annavad häiret gaasilekke või hapniku taseme muutuse korral. 

Rosina sõnul jääb taludes jm hoonetes, kus sissepääse on rohkem kui üks, turvauksest väheks ja abiks on erinevad koduvalve andurid. Samuti tuleb arvestada esimese korruse akende ja hoovipoolse uksega ning eemalasuvate kõrvalhoonetega.

"Kõikidele ustele ja akendele tuleks paigaldada avanemisele reageerivad andurid, akendele ka klaasipurunemise andurid. Kui maja juures on aed, siis sinna perimeetri andurid ja kindlasti automaatne valgustus, mis on üks efektiivsemaid heidutuse vahendeid. Kõrvalhoonete juurde on sobivad juhtmevabad andurid," loetles Rosin.

Uuemad koduvalve seadmed toetavad ka nutipistikute juhtimist ja kaamerapildi jälgimist telefoni abiga. "Näiteks olukorras, kus varas läheneb eramajale hoovi poolt, annab perimeetri andur või väline liikumisandur vaikselt valveseadmele häire. Sireen veel tööle ei hakka, kuid valveseade lülitab sisse nutipistikud, kuhu on ühendatud valgustid ja kas või televiisor. Kui varas selle peale ära ei ehmu, siis järgmine andur õues käivitab juba sireeni ja häire edastatakse omanike telefonidele, vajadusel naabritele ja turvafirmale," rääkis Rosin.

 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. May 2016, 20:52
Otsi:

Ava täpsem otsing