Kes on Eesti parim juht?

Artikkel

- Uudised
- Kristel Härma
- 5. mai 2016 kell 4:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kes on Eesti parim juht?
Erkki Raasuke, Marek Helm ja Robert Kitt võistlevad tänavuse parima juhi tiitli nimel. Foto: Montaaž
Konkursi "Parim juht 2016" sõelale on jäänud kolm finalisti.
Tänavuse parima juhi konkursi finaali on jõudnud LHV Grupi juhatuse liige Erkki Raasuke, maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm ja Swedbank Eesti peadirektor Robert Kitt. Neist parima selgitamisel ei ole oluline mitte ainult organisatsiooni või ettevõtte edukus, vaid ka juhi eetilisus ja soov ühiskonnas laiemalt kaasa rääkida.
Edukas juht ei lähtu arvamustest
Eduka tippjuhi puhul tuleb Arengufondi nõukogu esimehe ja ettevõtja Ville Jehe sõnul mängu see, kuidas ta teeb otsuseid. „Kasutada erinevate otsuste juures mitte neid, kes iga asja kohta midagi arvata oskavad, vaid neid, kellel on isiklik faktiline kogemus konkreetselt selles vallas. See on võib-olla kõige levinum haigus, mis on nii väikefirmade juhtidel kui ka tippjuhtidel ja kuni riigi juhtimiseni välja,“ ütles ta.
Tänavustest finalistidest tunneb Jehe isiklikult Erkki Raasukest, keda peab just selliseks juhiks, nagu eelnevalt kirjeldas. „Ta ei lase tunnetel oma otsuseid mõjutada, ta analüüsib rohkem kui keskmine Eesti juht. Kõvasti rohkem. Paljud ikkagi lasevad tunnetel oma otsuseid mõjutada isegi siis, kui nad seda ise ei usu,“ ütles ta ja toonitas veel kord, et Raasuke ei kasuta oma töös emotsioone peaaegu üldse. Jehe ütles, et enamik juhte otsustab aga just emotsioonide põhjal ja selle tõttu teeb ka vigu.
Mida hindas žürii parima juhi valimisel?
Kandidaadi laitmatu maine ja eetiline käitumine.
Tema juhitud organisatsiooni/ettevõtte head ja jätkusuutlikud tulemused.Persooni panus Eesti elu parandamisse laiemalt kui vaid enda juhitud organisatsioon ja selle loodud lisaväärtus.
Kes valivad parimat juhti?
Kandidaadid esitasid personalijuhtimise ühing PARE, ajaleht Äripäev ja Postimees. Samuti arvestati avalikkuse esitatud kandidaate. Parim juht võib töötada avalikus või erasektoris, ta on eeskuju ning inspireeriv.
Žüriisse kuuluvad personalijuhtimise ühingu PARE juht Ene Olle, Postimehe peatoimetaja Merit Kopli, Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel, Pärnu Konverentside juht, Tööandjate Keskliidust Valdo Kalm ning Pärnu Juhtimiskonverentsi esineja Anu Välba.
Eelmisel aastal võitis konkursi Estraveli pikaaegne juht Anne Samlik, tunamullu toonane Sisekaitseakadeemia rektor ja tänane Pindi Kinnisvara juht Lauri Tabur.
Lisainfo ja konkursi päevakava www.konverentsid.ee
Jehe on investorina juhte valides pidanud oluliseks usaldusväärsust, oskuste paketti ja energiat. Juhi puhul on oluline ka ettevõtlikkus kõige laiemas mõttes ja kõiges suurema pildi nägemine. „Nad on harjunud vaatama asjade taha. Kui nad loevad mingit uudist lehest, on neil kohe esimene küsimus „miks?“, ja seni, kuni nad ei ole aru saanud, mis seal taga on, senikaua nad ei jää rahule,“ ütles ta.
Äripäeva Tipptegijate Kooli koolitaja Mare Porki sõnul on kõige olulisemas juhi omadused jäänud ajas samaks: visioon ja suure plaani nägemine, karisma ja vastutustunne. Uue nõudmisena on aga lisandunud taju selgus, täpsus ja mitmekesisus ehk juht peab tundma ära nüansse ning ta ei tohi anda liiglihtsustatud hinnanguid ja otsuseid vastu võtta lubamatult lihtsustades. Lisaks on veel olulisem eneseanalüüs. „Minul on oma tippjuhtidega, kellega ma olen suhelnud, väga vedanud, sest nad on olnud väga tublid psühhoanalüüsis ja valmidus iseendaga kontaktiks ja iseenda analüüsiks on olnud väga hea,“ ütles Pork.
Eristuvad põlvkonnad
Ville Jehe sõnul on täna näha, et selgelt eristuvad juhtide seas erinevad põlvkonnad. Ta nimetab neist ühte nii-öelda erastajate põlvkonnaks, kes alustasid 90ndatel aastatel. „Enamasti on see seotud mingi ettevõtte ostuga ja see start oli keerulisel ajal, aga tänapäevases mõttes mõnes mõttes lihtne. Nüüd on tekkinud uus põlvkond, kes tegelikult ehitavad nullist asju,“ sõnas Jehe ja lisas, et seetõttu on ka start-up-maailm praegu rohkem esil ning uue põlvkonna juhtide jaoks ei ole minevik ja kõik varem toimunu kuigi oluline. „Nad on palju avatumad ja rahvusvahelised kohe esimesest hetkest. See on kõige suurem vahe,“ kirjeldas Jehe tänapäevast juhtide põlvkonda, kellel on tihtipeale nii meeskonnad kui kliendid kohe algusest peale rahvusvahelised.
Ka koolitaja Mare Pork näeb juhtide seas positiivset muutust, sest tänapäevane juht peab oluliseks nii eneseanalüüsi kui iseenda eest hoolitsemist. „Mina võin küll seda julgeda öelda, et õnneks on tulnud rohkem iseendast hoolimist. Veel kümme aastat tagasi oli ainult kõva töötegemine nii püha, praegu on ikkagi iseenda hoidmine ja mitte läbipõletamine väärtusena tõusnud,“ näeb Pork positiivset arengut.
Žürii ja mullune võitja peavad finaliste uuendajateks
LHV Grupi juhatuse liige Erkki Raasuke aitab ettevõtet börsile viia.Foto: Andres Haabu
Erkki Raasuke, LHV Grupi juhatuse liige
Zürii: Võimekas ja hinnatud tippjuht, kes on tõestanud ennast tõelise visionäärina, juhtides aastaid edukalt erinevaid panku ning aidates praegu börsile viia järgmist eestimaist finantsasutust LHV Grupp. Selle kõige kõrvalt ei pea ta paljuks aidata riigil korrastada riigifirmade juhtimist, aga ka majanduse arengut laiemalt.
Anne Samlik: Erkki Raasuke on suure kogemuste pagasiga juht ja hea strateeg. Erkki on õiglane ja väga tark inimene, kelle sõnal on minu jaoks isiklikult palju kaalu. Näib edukas kõkjal, kus on käe külge pannud.
Marek Helm koondas maksuameti juhina pea veerand töötajatest ja tahab kaotada kõik deklaratsioonid.Foto: Andres Haabu
Marek Helm, maksu- ja tolliameti peadirektor
Žürii: Üks tulemuslikumaid ja eeskujulikumaid juhte Eestis. Koondanud mõne aastaga pea veerand töötajaskonnast ajal, kui ameti töökoormus kasvab. Sunnib töötajaid ja organisatsiooni uuenema, aga ka ühiskonda mõtteviisi muutma – näiteks käinud välja idee kaotada kõik deklaratsioonid. Samuti juurutab lamedat juhtimist, kus vastutavad allüksuste eestvedajad, muutes seeläbi organisatsiooni tõhusamaks. Hindab väärtuspõhist tegutsemist – ameti tööd ei peaks mõõtma kogutud maksudega, vaid väärtusega, mida ühiskonnale loob.
Anne Samlik: Marek Helm on riigiametnik, kes mõistab väga hästi ka ettevõtjate vaatenurka. Ta tõi maksu- ja tolliametisse uue hingamise, luues noorusliku ja progressiivse töökeskkonna asutuses, mis tegutseb keerulises ja üsna ranges valdkonnas.
Uuendusliku pankurina tahab Swedbank Eesti juht Robert Kitt muuta ka Eesti elu paremaks. Foto: Andras Kralla
Robert Kitt, Swedbank Eesti peadirektor
Žürii: Eesti suurima ja häid tulemusi näitava panga juht, kes lisaks Swedbanki käekäigule tunneb muret Eesti elu edendamise üle ja räägib selles aktiivselt kaasa. Lisaks sel teemal sõna võtmisele osaleb erinevate konkursside korraldamises ja žüriis, mis peaksid sellele eesmärgile kaasa aitama. Lööb kaasa ka mitme organisatsiooni töös akadeemilisest valdkonnast kolmanda sektorini.
Anne Samlik: Robert Kitt on uue põlvkonna pankur, kes on näidanud, et üldiselt konservatiivseks peetav pangandus võib olla avatud ja uuendusmeelne. Ta on suure rahvusvahelise ettevõtte eestlasest ohvitser, väga positiivne ja kommunikatiivne inimene. On märkimisväärne, et ta jõuab oma põhitöö kõrvalt veel ka tudengeid õpetada.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum